Obsah (8)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 436§ 229§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-21562 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 20.02.2008, Tallinn Kohtuasi IEKAS ( r

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 15.05.2005 XXX elamu juures kahjujuhtum, kannatada sai OÜ KLAD ( hagiavalduses ekslikult märgitud Rlad) kuuluv sõiduk. Liiklusõnnetuse teate kohaselt põhjustas õnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju õigusvastase käitumise SS. Kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju oli kokku 7500 krooni. Hagejaga kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping. VÕS § 1043 alusel tekkis hagejal tagasinõude õigus kostja vastu. A 14 – aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst vastavad tema vanemad. Hageja palub kostjalt välja mõista 7500 krooni ja viivis alates 28.12.2005 määraga 0,02% päevas täitmata rahalise kohustuse summalt kuni iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited. Kostja esitatud nõuet ei tunnista, kostja alaealine poeg ei ole hagejale kahju tekitanud, kahju kohta tõendid puuduvad. Kahjuteade kindlustusseltsile on koostanud kannatanu EH, juht kirjeldab sõidukil esinevaid vigastusi, kuid puuduvad tõendid, et kirjeldatud vigastused on põhjustatud rollerijuhi poolt. Kannatanu seletusest nähtub, et ta on ise fikseerinud õnnetusjuhtumi, sest 20.05.2005 avastas ta, et esilatern näitab kõrgele. Värvi muutumisjäljed ja kinnituse purunemine on nähtavad vigastused, kannatanu pidanuks neid nägema juba sõiduki vaatlusel 15.05.2005 Kannatanu kinnitab 15.05.2006 vaid peeglikorpuse kinnitusklambri purunemist, tõendatud ei ole vaidlusaluse sündmuse järgsed muud vigastused. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt tekitanud isik ( kahju tekitaja ) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Asja sisulise arutamise käigus on hageja esindaja asjaolusid täpsustanud ning esitanud kohtule kindlustuspoliisi nr XXX, mille kohaselt kindlustatud sõiduki XXX, reg märk XXX omanik OÜ K kindlustusvõtjana on sõlminud kindlustuslepingu perioodiks 02.04.2005 kuni 01.04.

1. lahutamatuks lisaks on kindlustuse üldtingimused ÜU 20021, sõidukikindlustuse tingimused TS 20051 ja sõidukikindlustuse lisatingimused asendussõiduki kulutuste kindlustamiseks TSA
2. Kindlustusjuhtumina oli kokku lepitud õnnetusjuhtum, tulekahju, vandalism, ärandamine, vargus, röövimine, asendussõidukite kindlustus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus kindlustusjuhtum 15.05.2005, kindlustusandja hüvitas VÕS § 476 lg 1 kohaselt vastavalt lepingule kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Hageja tugineb VÕS § - le 492 lg 1, mis näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sellises ulatuses kahju tekitamine tõendatud ning puudub põhjuslik seos Siim Soasepa tegevusega. VÕS § 489 lg 1 kohaselt kohustub kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Asjas nähtub, et sõiduki ülevaatuse akt koostati hageja kahjukäsitlusosakonna poolt 26.05.2005 ning sõiduki ülevaatusel tuvastati vigastused : ``Parempoolne tuli, esistange remont, parempoolne ukse peegli remont, parempoolne ukse liist vigastatud, parempoolne tiiva vigastus``. EH kahjuteatest hagejale, mis on koostatud 26.05.2005 nähtub, et juhtum toimus 15.05.2005, mil auto oli pargitud Juubelitammede tee 14 maja juurde, roller riivas auto paremat külge, esialgu silmapaistvat kahju ei olnud peale peegli. Asja materjalide kohaselt sündmuse toimumise päeval 15.05.2005 kahjujuhtumist kindlustusandjat ei teavitatud ega viidud läbi viivitamatult vara ülevaatust. Hagetava kahjunõude aluseks hagiavalduses toodu kohaselt on just 15.05.2005 toimunud sündmus, mistõttu loeb kohus põhjendatuks kostja vastuväited, et kahju suurus sellises ulatuses ei ole tõendatud, sest esialgselt seda fikseeritud. 20.

1. 2005 autoga sõites märkas Erik Haavasalu, et parem esituli näitab kõrgele üles, sest esituli oli seest katki. Kahju suuruse kohta on hageja esitanud Viking Motors AS eelkalkulatsiooni nr 05-310, 11.07.2005, mille kohaselt töö – ja varuosad moodustavad kokku 11 500 krooni. VM AS arve on 7500 krooni suuruse hüvise maksmise aluseks, kuivõrd maha arvestati kannatanu omavastutus 4000 krooni. Peegli maksumus on 334.75 krooni, mis ei ületa omavastutuse summat. 04.
2. 2005 määrusest ``Alla 14 aastase süüvõimetu alaealise suhtes väärteomenetluse lõpetamise kohta`` nähtub, et S S on ütlusi andnud selle kohta, et ta 15.05.2005 kella 18.00 paiku sõitis oma rolleriga (sõber istus selja taga) XXX ning riivas sõiduki parempoolset peeglit rolleri parempoolse juhtraua käepideme otsaga. Peale seda tekkis tasakaalu kaotus, liikudes otse edasi kukkusid auto taha paremale poole maha ning asjas tuvastati, et liiklusõnnetuse põhjustas 11 aastane mopeedijuht SS ettevaatamatu käitumisega, mis on vastuolus liikluseeskirja 123 ja 229 nõuetega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Antud juhul ei loe kohus tõendatuks Siim Soasepa poolt tekitatud kahjuks parempoolse esitule osas purunemist. Nimetatut ei kajasta kahjuteates E. H poolt esile toodu ning SS ei ole seda ka ise kinnitanud. Tekitatud kahju suuruse on hageja hagiavalduses märkinud 7500 krooni, samas kui juurde lisatud materjalide kohaselt on taastusremondi maksumuseks 11 500 krooni, millest arvestati maha omavastutus 4000 krooni. Asjaolu, et kahju suurusest arvestatakse maha omavastustuse summa ei saa muutuda reaalne taastusremondi summa. Kohus leiab, et kuivõrd kogu tuvastatud ja tõendatud kahjusumma jääb alla omavastutuse summa, puudub alus hagi rahuldamiseks. Menetluskulud.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud, asjas kantud riigilõiv ja õigusabikulud, jätta täies ulatuses hageja kanda. Liili Lauri kohtunik