lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud laenulepingu lisast tulenevalt ”V OÜ kui laenuvõtja maksab vastavalt Laenulepingu p.7.1 tingimustele laenu tagasi AH.” Kohus leiab,et lepingu tekstist tulenevalt on pooled 03.12.2004 a. sõlmitud lepingu lisas kokku leppinud lepingust tuleneva kohustuse täitmise kolmandale isikule VÕS § 80 lg.1 mõttes.Seega ei ole lepingu lisa käsitletav nõudeõiguse loovutamisena, vaid lepiti kokku V OÜ kohustuse täitmises AH. VÕS § 80 lg.1 sätestab,et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda ,et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule(leping kolmanda isiku kasuks) .Sama paragrahvi lg.2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist,kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohus ei pea tõendina usaldusväärseks hageja poolt menetluse käigus 06.02.2007 a esitatud väidetavalt 03.12.2004 a. koostatud nõude loovutamise lepingut,mille kohaselt AS P ,keda esindas AHloovutas 17.12.2003 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude AH,kuna on vastuolus hagiavalduses esitatu ja teiste tõenditega.Hagiavalduse p.3 kohaselt käsitleb hageja nõude loovutamisena 03.12.2004 a. OÜ V ja AS P kokkulepet laenu tagastamiseks AH,mingi muu kokkuleppe olemasolule ei ole viidatud ega tõendatud.Väidetava nõude loovutamise lepingu esitas hageja kohtule menetluse käigus 7 kuud hiljem. VÕS § 170 kohaselt ,kui võlausaldaja teatab võlgnikule,et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale ,loetakse,et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud,isegi ,kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kostja kinnitusel ei ole teda teavitatud nõude loovutamisest AH,vaid on kokku lepitud nõude täitmises AH.Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles,et isegi juhul,kui nõude loovutamise aluseks oleks olnud väidetavalt 03.12.2004 a.nõude loovutamise leping ,tuleb arvestda ,et tegemist on tühise tehinguga. AHoli juhatuse liikmena äriühingu likvideerija alates 08.04.2004 a. ÄS § 372 lg.1 sätestab,et likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused,mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.Likvideerimine ei mõjuta aktsionäride omavahelisi õigussuhteid ja aktsionäride suhteid aktsiaseltsiga ega nõukogu õigusi,kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. ÄS § 307 lg.3 kohaselt on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine,kui tehinguga ei nõustunud nõukogu.See ei kehti tehingu suhtes,mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Hageja ei ole tõendanud ,et AH oli, AS P juhatuse liikmest likvideerijana, tehingu tegemiseks iseendaga , äriühingu nõukogu nõusolek.AS P nõukogu tegutses kuni 31.01.2005 a. Eeltoodu alusel leiab kohus,et AS P ei ole AS P ja OÜ V vahel 17.12.2003 a. sõlmitud laenulepingust tulenevat nõuet AH loovutanud,mistõttu ei saanud ta seda loovutada ka hagejale .Hageja nõudeõigus kostja vastu ei ole tõendatud,mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu,siis puudub vajadus käenduslepingu kehtivuse lahendamiseks. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti.
lg1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.