lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 04.04.2007.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kooselust kostjaga hagejal sündinud tütred XXX.a. LL ja XXX.a. L-M L . Lapsed elavad koos hagejaga. Hageja peab tütre L ülalpidamiskuludeks orienteeruvalt 10 910 krooni ja L-M ülalpidamiseks 10 070 krooni. Hageja töötasu on 6000 krooni, kostja varaline seisund on tunduvalt parem. Hageja palub välja mõista kostjalt tütar LL ülalpidamiseks igakuiselt 8500 krooni ja tütar L-M Lember ülalpidamiseks igakuiselt 8000 krooni alates 04.04.2006.a. Kostja vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu, hageja elas kuni 2007.a. aprillini kostjale kuuluvas majas, kõik maksed tasus kostja, ostes ka toitu. Pärast kinnistu võõrandamist üüris lastele ja nende emale korteri, kuid hageja asus elama oma kinnistule XX. Kostja kandis 17.04.2007.a. tütar L pangakontole 3000 krooni. Hageja keskmine sissetulek on 2007.a. 7379 krooni ja talle kuulub kinnistu , milleks on elamumaa XXX. Kostja sissetulek on EMSA esimehena 10 000 krooni, kostjale kuulub XXX ja maatulundusmaa XXX . Kostja täidab ülalpidamiskulutusi endisest abielust sündinud laste J , sündinud XXX.a., M , sündinud XXX.a. ja E , sündinud XXX.a., suhtes, tasudes igakuiselt nende emale 6000 krooni kuus. Kostja leiab ka, et hageja on kulud laste toidu, kommunaalkulude, vaba aja , riiete, ekskursioonide osas üle hinnanud, arvestades, et ühes kuus oleks vajalik kulutada lapse kohta 6210 krooni. Kostja on valmis maksma 3000 krooni kuus. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel on sündinud XXX.a. tütar L-M L ja XXX.a. LL, kes on alaealised. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et tütar L kulutused söögile on 2500 krooni, õpingutele 210 krooni, kunstitarvetel 250 krooni, õppevahenditele 100 krooni, sporditarvetele, raamatutele, jms 1000 krooni, taskuraha ja vabaaeg 1000 krooni, kommunaalkulud 1500 krooni, ravimid 700 krooni, riided ja jalatsid 2000 krooni, transport 150 krooni, kooliekskursioonid 1000 krooni ja arstiabile 500 krooni, kokku 10 910 krooni. Tütar L-M ülalpidamiskulud on hageja arvestuse kohaselt järgmised: söögile on 2300 krooni, iluuisutamise treeningud 1100 krooni, laagrid 300 krooni, võistlusmaksule 100 krooni, spetsriietusele 270 krooni, taskuraha ja vabaaeg 1000 krooni, kommunaalkulud 1500 krooni, ravimid 700 krooni, riided ja jalatsid 2000 krooni, transport ja koolitarbed 300 krooni, kooliekskursioonid 500 krooni, kokku 10 070 krooni. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetavat elatisraha suurust, leiab kohus, et hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt ning välja tuleb mõista tütar L-M ülalpidamiseks 3000 krooni ja tütre L ülalpidamiseks 3000 krooni alates hagi esitamisest. Hageja ja kostja on esitanud oma palgatõendid, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek on märksa suuem kui hagejal, kuid kostjal on ülal pidada veel üks alaealine laps- XXX.a. sündinud E . Samuti omavad kinnivara mõlemad menetlusosalised. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PerekS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja poolte esile toodud kulutuste liigse suuruse osas on põhjndatud, kulutusi on võimalik optimeerida ning 3000 krooni oleks piisav summa, et tagada lapse ülalpidamine. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapse kohta 3000 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest ( PerekS § 70). Hageja on hagi esitanud 04.04.2007. a., seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. PerekS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 04.04.2006.a., kuid ei ole põhjendanud ega tõendanud kostja kohustuse täitmata jätmist laste osas.
lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse, § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, lg 3 järgi näeb kohus ette menetluskulude jaotuses, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda täies ulatuses ning sisse nõuda Eesti Vabariigi kasuks. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.