§-ga 4 kuulub distsiplinaarkaristuste määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus tööandjale. Ametijuhendi punktidega 4.3.4 ja 4.3.7 hagejale pandud kohustuse rikkumisega pani hageja toime teod, mis on distsiplinaarsüüteoks Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (
) § 2 p 1 järgi - töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine.
Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva; 4) töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse paragrahv 86 punktide 6-8 alusel. Nii 26.09.2007 kui ka 27.09.2007 korraldusega määras kostja hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse. Kuna
distsiplinaarkaristuste loetelu järgi on noomitus kõige leebem karistus, mida on võimalik määrata, ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja ei arvestanud karistuse määramisel teo raskust (
).
lg 1 kohaselt on tööandjal õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Sama paragrahvi 3.lõike järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Kuna seletuse nõudmine on tööandja õigus, mitte kohustus, ei muuda seletuse mittevõtmine distsiplinaarkaristuse määramist ebaseaduslikuks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on erinevate süütegudega, mis andis kostjale õiguse määrata hagejale kaks distsiplinaarkaristust – 26.09.2007 ja 27.09.2007. Tulenevalt viidatud korralduste tekstist, määrati hagejale 26.09.2007 korraldusega distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, et ta muuhulgas ei andnud kostjale üle XXX korterit ajavahemikul 09.-10.09.2007 kasutanud kliendi raha ja 27.09.2007 korraldusega selle eest, et ta sama klient jättis täitmata registreerimislehe. Registreerimislehe mittetäitmine ja raha mittemaksmine sama kliendi poolt, kes kasutas XXX korterit 09.-10.09.2007 on omavahelises seoses ja neid tegusid ei ole õige lahutada kaheks süüteoks, mis õigustaks töötajat kaks korda distsiplinaarkorras karistama.
§ 1 lg 1 kohaselt võib iga süüteo eest määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. § 9 lg 2 järgi on süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse. Tegemist ei ole
Kostja määras hagejale mõlemad distsiplinaarkaristused pärast seda, kui oli teada saanud mõlemast rikkumisest. Ülalmärgitud põhjendustel ja juhindudes
lg 2, mille järgi kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, tuleb hagi osaliselt rahuldada ning hagejale 27.09.2007 korraldusega määratud distsiplinaarkaristus, kui hilisem tühistada. 4 2-07-45298 Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.