Obsah (9)

§ 1§ 31§ 22§ 16§ 21§ 15§ 3§ 10§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-1815 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Tsiviilasi

§ 1

lg-le 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on vaidlusaluses asjas pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike 2 vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust ja ka võlgniku poolt esitatud teabest tema vara olemasolu kohta saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 9.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leidis, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ka ajutise pankrotihalduri kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ning halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. 10. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus

§ 1lg 2 mõttes ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

Esialgsel hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muid asjaolusid

§ 22lg 5 mõttes.

Apellatsioonkaebus

1. KÜ Pae 23A esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata. Kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ja tegi ebaõige kohtulahendi.
2. Kohus rikkus

§ 16

lg-s 1 sätestatud nõuet, kuna ei toimetanud võlgnikule õigel ajal kätte hagimaterjale, mistõttu viimane ei saanud oma õigusi efektiivselt kaitsta. Kohus esitas kohtukutseid ja materjale Anatoli Sorokini nimele, kes sel ajal enam võlgniku juhatuse liikmeks ei olnud. Seega jättis kohus tegemata

§ 16lg-s 1 ja § 12 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud toimingud.

Samuti ei avaldanud kohus võlgniku suhtes rakendatud vara käsutuskeelu määrust Ametlikes Teadaannetes, nagu seda näeb ette

§ 21lg 1.

Võlgniku seaduslik esindaja sai pankrotimenetlusest teada alles 18.05.

2. 19.06.2007 toimus esimene istung võlgniku osavõtul. Istungil esitas võlgnik kohtule muuhulgas ka KÜ Pae 23A juhatuse 1.10.2006 akti ehitustööde puuduste kohta ning tõendid, et võlausaldajal on lepingust tulenevad tööd seniajani lõpetamata. Esmalt kohus keeldus tõendite vastuvõtmisest, seejärel võttis tõendid küll vaikides vastu, kuid otsuse tegemisel siiski nendega ei arvestanud. Lisaaega kohus võlgnikule tõendite esitamiseks ei andnud.
3. 27.09.2007 kohtuistungil esitas võlgnik võlausaldajale ja kohtule täiendavaid tõendeid ning avalduse, millega tasaarveldas vastastikused rahalised kohustused ning selle tulemusel jäi võlausaldaja võlgnikule võlgu 540 625,60 krooni. Otsuses tagastas kohus nimetatud tõendid, põhjendades seda võlgniku enda väitega, et vaidlused selle üle, kes kellele võlgu on, ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses, vaid seda peavad pooled tegema hagimenetluses. Viidatud võlgniku väide ei saanud anda kohtule alust nende tõendite tagastamiseks, millega võlgnik vaidlustas võlausaldaja nõude olemasolu.
4. Kohus leidis ebaõigesti, et võlgniku võlgade kogusumma on 5 500 000 krooni. Kohtuistungil vaidles võlgnik ajutise halduri aruandele vastu ja leidis, et see on ebaobjektiivne ja tegelikku finantsolukorda võlgniku kahjuks moonutav. Halduril puudus piisav alus lugeda sissenõutavate võlakohustuste hulka ühistu poolt Hansapangalt võetud laenu. Üksnes pankroti väljakuulutamise järel muutuvad kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad võlakohustused üheaegselt sissenõutavaks. Laenuleping Hansapangaga oli aruande tegemise ajal kehtiv, seda täideti ning võlgnik ei olnud pangalt saanud ühtki pretensiooni selle täitmise kohta. Pank ei ole kunagi nõudnud kogu võla tagastamist enne lepingus sätestatud tähtaega. Kohus ei kommenteerinud võlgniku vastuväidet ja luges halduri aruande õigeks.
5. Kohus rikkus oluliselt pankrotiseadust, mis välistab pankroti väljakuulutamise ebaselge ja vaieldava nõude esitanud isiku taotlusel. Seega on loodud olukord, kus võlausaldaja nõudel on alusetult sekkutud võlgniku majandustegevusse ning tekitatud talle olulist kahju. OÜ Balttrump Arendus vastus apellatsioonkaebusele 3
6. OÜ Balttrump Arendus vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohus ei ole ühtki võlgniku õigust rikkunud. Kõik võlgniku väited ja viited on pahausksed ja otsitud. Võlgnik ei ole suutnud tõendada, et tegemist ei ole maksejõuetu isikuga. Kohtuotsus on õiguspärane. Pankrotihalduri vastus apellatsioonkaebusele
7. Pankrotihaldur leidis, et kohtuotsus on korrektne ja seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta OÜ Balttrump Arendus avaldus rahuldamata. 20.

§ 31lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Sama lõike teise lause järgi ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb

§ 15lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

Kohus jätab

§ 15

lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

1. Maakohus on rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusnorme, viinud läbi puuduliku menetluse, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Korteriühistu seaduslikuks esindajaks on tema juhatuse liikmed. Maakohtul on võimalus ja kohustus kontrollida, kes esindab juriidilist isikut ja kellele väljastatakse kohtukutsed. Asjaolu, et võlausaldaja on märkinud korduvalt võlgniku juhatuse liikmena Anatoli Sorokinit, ei ole kohtule siduv ega vabasta täitmast seadust kohtukutsete jm dokumentide väljastamisel korteriühistule. TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Äriregistri andmetel ei ole Anatoli Sorokin võlgniku juhatuse liige alates 09.03.
2. Nimetatu ei takistanud aga KÜ-le Pae 23A kohtukutseid jm materjale saatmast nimeliselt ka pärast seda A.Sorokini nimele (t.lk.19, 24, 36, 38,42,45), kaasa arvatud 14.06.2007 määratud kohtuistungil osalemiseks. Seega on põhjendatud KÜ Pae 23A apellatsioonkaebuses esitatud väited menetlusnormide olulise rikkumise kohta.

§ 16

lg 1 kohaselt peab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Võlgnikule kohus kohtukutset ei saatnud, jättes seega võlgniku ilma võimalusest esitada vastuväiteid pankrotiavaldusele. Sellest tulenevalt viis kohus läbi eelistungi ja algatas pankrotimenetluse, kontrollimata pankrotimenetluse algatamise eeldusi. Asja materjaliga on kooskõlas apellandi väide, mille kohaselt sai ta teada algatatud pankrotimenetlusest ajutiselt pankrotihaldurilt 18.05.2007 ja selgus, et korteriühistu arvelduskontod on arestitud ja tehingute tegemine on keelatud. Kohus rikkus

§ 21

lg-s 1 sätestatud kohustust avaldada määrus vara käsutuskeelu seadmise kohta Ametlikes Teadaannetes.

1. Pärast seda, kui võlgniku seaduslik esindaja oli saanud pankrotimenetlusest teada, esitas ta vastuväite, pidades võlausaldaja nõuet ebaselgeks (t.lk.102- 103). Võlgniku poolt esitatud tõendid võttis kohus 27.09.2007 toimunud istungil vastu (t.lk 120-121). Vastavalt TsMS § 243 lg-le 1 uurib kohus tõendeid vahetult ja hindab neid otsuse tegemisel. Maakohus seadust ei täitnud, s.t tõendeid ei uurinud ja kohtuotsusega tagastas võlgniku poolt esitatud tõendid põhjendusel, et võlgniku vastuväited ja remonttöödega seotud vaidlused lahendatakse hagimenetluses (kohtuotsuse
2. lehekülg
3. lõik).
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus. Selleks peab esmalt kontrollima, kas võlausaldaja pankrotiavaldus vastab

§-s 10 esitatud nõuetele, mille kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama 4 nõude olemasolu. Võlausaldaja on muuhulgas tuginenud nõudes asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 15.06.2006 sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees, s.t tasumata on 04.

1. ja 02.10.2006 esitatud arved, mille tasumise tähtajad olid vastavalt 09.
2. ja 04.10.
3. Võlausaldaja väitel ta oma kohustused täitis.
4. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja ja võlgnik olid 15.06.2006 sõlminud töövõtulepingu nr 12, mille kohaselt OÜ Balttrump Arendus kohustus tegema Pae 23A elamu fassaadi soojustamise, viimistlemise ja rõdude remondi kvaliteetselt ja vastavuses kehtivate normide ja hea tavaga. KÜ Pae 23A kohustus tasuma tööde eest 2 325 992,40 krooni ning tasumine pidi toimuma lepingupoolte kokkuleppel vastavalt maksegraafikule (t.lk 6 p 3.2). Ringkonnakohtu istungil selgitasid lepingupooled, et maksegraafikut tegelikult ei koostatud. Asjas on esitatud vastuolulisi tõendeid tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise kohta. Võlausaldaja ei ole tööde vastuvõtmise-üleandmise akte esitanud, vaid on esitanud 27.09.2006 ehitusjärelevalve akti (t.lk 10), milline ei ole tulenevalt poolte vahel kokkulepitust (kus tasumine pidi toimuma üleandmisevastuvõtu akti koostamise järgselt) 04.09.2006 arve esitamise aluseks. Samas on pankrotihoiatuses märgitud, et töövõtja on remonditööd peatanud alates 09.10.2006 (t.lk 11), kusjuures töövõtja oli võtnud endale lepinguga kohustuse lõpetada tööd 01.09.
5. (t.lk 6, p 1.3).
6. Võlgnik on esitanud nõudele põhjendatud vastuväited, mistõttu tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on väitnud, et võlausaldaja poolt on töövõtulepingus kokkulepitud tööd lõpuni tegemata ja oma väidete kinnituseks on kohtule esitatud fotod (t.lk.95-96). Samuti on tehtud tööd korteriühistule üle andmata, mille kinnituseks on esitatud 01.10.2006 akt (t.lk 97). Samuti on võlausaldajale esitatud pretensioon ja leppetrahvi nõue (t.lk 99). Lisaks on võlgnik oma vastuväiteid tõendanud 07.09.2007 koostatud ekspertarvamusega, mis on käsitletav dokumentaalse tõendina. Nimetatud dokumendis on välja toodud ebakvaliteetsed tööd, mis annavad aluse alandada lepingus kokkulepitud hinda 870 800 krooni võrra ja on loetletud tegemata tööd 413 600 krooni väärtuses.
7. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud ja esines pankrotimenetluse algatamata jätmise alus, sest vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega tuleb kohtuotsus tühistada ja uue otsusega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. 27.

§ 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

§ 10

lg 6 kohaselt peab pankrotiavalduse esitamisega kaasnenud kulud hüvitama võlgnikule võlausaldaja. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja uue otsusega jääb pankrotiavaldus rahuldamata, tuleb esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud jätta menetluskulude jaotuse kohaselt võlausaldaja OÜ Balttrump Arendus kanda. 28.

§ 33

lg 4 kohaselt avaldab ringkonnakohus kohtuotsuse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ühtlasi tuleb tühistada Harju Maakohtu 21.05.2007 määrusega seatud hagi tagamine, mille käigus kohus arestis KÜ Pae 23A arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes. Asja materjalide kohaselt on ühistul arved arestitud AS-s Hansapank ja AS-s SEB Eesti Ühispank. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 5