) § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tulenevalt
on menetluse lõpetamisel loobumise tõttu samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. Kohtule on esitatud taotlus poole riigilõivu Lindorff Eesti AS-ile tagastamiseks hagist loobumise tõttu.
lg 2 p-st 2 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt RLS § 12 lg-st 1 ja
Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus Lindorff Eesti AS käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest hageja eest 11.07.2007.a. riigilõivu 250,00 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr XXXXXXXXXXXXX, viitenumbriga XXXXXXXXXXX selgitusega „Evs K J “. AS E palub riigilõivu tagastada Lindorff Eesti AS-i kontole nr XXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Eeltoodu alusel kohus rahuldab taotluse ja tagastab riigilõivu 125 krooni Lindorff Eesti AS-le. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 151 lg 3 alusel, kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas kulud on pooltelt sisse nõutud. Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 1 kohaselt kohtueksperdi tehtud ekspertiisi maksumuse määrab kindlaks ekspertiisiasutus, arvestades ekspertiisile kulutatud aega ja vahendeid ning menetleja kutsel kohtueksperdi ilmumise kulusid. Selle kohta lisatakse õiend ekspertiisiaktile. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 263 vastu võetud „Riiklikule ekspertiisiasutusele, muule asutusele või juriidilisele isikule seoses kohtuekspertiisi tegemisega tekkinud kulude arvestamise ja hüvitamise korra“ § 1 lg 2 järgi riiklikule ekspertiisiasutusele hüvitatakse ekspertiisikulud muu hulgas tsiviilmenetluses. Ekspertiisikulud kantakse menetluskuludesse ja nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata kohtu poolt menetlusseadustes ettenähtud korras (Korra § 3). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Kuna kostja vastuväide oli põhjendatud, ekspertiis tuvastas, et kostja ei ole sõlminud hagejaga vaidlusaluseid lepinguid ning kostjal sellest tulenevalt ei olnud hageja ees lepingust tulenevat võlgnevust, siis kohus leiab, et kostjale tuleb tagatiste kontole ekspertiisi tasu ettemaks summas 2 2000 krooni tagastada ning
lg 2 alusel tuleb ekspertiisi tasu summas 900 krooni menetluskuluna välja mõista hagejalt.
lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette nähta ka menetluskulude rahalise suuruse. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.