) 2. peatükis. Piirangute seadmise eesmärgiks on eksitavalt sarnaste ärinimede kasutusele võtmise vältimine ning seeläbi ausa konkurentsi tagamine. Puudub vajadus KonkS § 50 lg. 1 kohaldamiseks analoogia alusel.
2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Täiendav piirang on sätestatud § 12 lõikes 3, mille kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Kostja ei ole kumbagi nõuet rikkunud.
kohaselt kontrollib ärinime vastavust seaduse nõuetele registripidaja, kes teeb lahendi. Antud juhul leidis registripidaja, et ärinime „Ülikooli Apteegi OÜ” registreerimine ei ole vastuolus seaduse nõuetega. Seda seisukohta ei vaidlustatud.
Arusaamatu on hageja taotlus kostjal ärinime kasutamise keelamiseks.
2 nõuab ettevõtjalt ärilistel dokumentidel ettevõtja ärinime näitamist. Hageja on sisuliselt nõudnud, et kohus kohustaks kostjat rikkuma nimetatud normi. Kostja ärinime registreerimist ei ole hageja vaidlustanud. Viited Pariisi konventsioonile ei ole kohased. Art. 8 ei ole suunatud üksikisikutele, vaid liikmesriigile. See säte tuleb sisustada siseriikliku õigusega ega ole otsekohaldatav. Eestis on ärinime kaitse reguleeritud ammendavalt äriseadustikus. Art. 8 on suunatud ka kostja õiguste kaitse tagamisele – ka kostjale peab olema tagatud, et tema juba registreeritud ärinimi oleks liikmesriikides kaitstud. Hageja pole esitanud andmeid kaubamärgi olemasolu kohta, mis oleks ärinime registreerimata jätmise aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et tähis „Yliopiston Apteekki” oleks olnud Eestis üldtuntud kostja põhikirja kinnitamise ajal 30 aprillil 2003. a. või kostja registrisse kandmise ajal 5. juunil 2003. a. Hageja poolt esitatud Yliopiston Apteekki nime kasutamist ja mainet puudutavad materjalid on eranditult Soome kohta ega käsitle Yliopiston Apteekki nime kasutamist ja mainet kostja põhikirja kinnitamise ega registrisse kandmise aja seisuga. Täielikult tõendamata on väide, et hageja ärinimi on väga hästi tuntud suure osa kostja klientide ja hageja Eestis asuva tütarettevõtte klientide hulgas. Hageja ei ole näidanud, et tema kaubamärk vastaks
3 tingimustele. Hageja kaubamärk ei omanud registreerimise hetkel ega ka praegu Eestis õiguskaitset ning kostja ärinime registreerimine toimus seaduslikul viisil. Ajakirjanduslikud artiklid hageja kavatsustest Eesti turul tegutsema hakata ei mõjuta kostja tegevuse õiguspärasust ja heausksust. Esimene hageja poolt viidatud artikkel pärineb juba
§-ga 7 on ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb ja ärinimi peab vastama
II peatükis sätestatud nõuetele. Kostja ärinimi Ülikooli Apteegi Osaühing kanti äriregistrisse 5. juunil 2003. a. Sel ajal kehtinud
redaktsiooni § 11 lg. 2 sätestas, et äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest.
lõikega 3 ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Kostja ei ole rikkunud
§-des 11 ja 12 sätestatud nõudeid. Kostja on oma ärinime ja kaubamärgi registreerinud vaid Eestis, mitte Soomes. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 8 sätestab, et firmanimetust kaitstakse kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Säte on üldsõnaline, millest järeldub, et ärinime konkreetse regulatsiooni määrab liikmesriik. Kuna kostja ei ole rikkunud ärinime valimiseks ja registreerimiseks kehtestatud sätteid, ei saa lugeda tõendatuks ka väidetavat kõlvatut konkurentsi seoses ärinimega. Konkurentsiseaduse § 50 lg. 1 alusel on kõlvatuks konkurentsiks ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Sama paragrahvi
-i formaalsetele nõuetele, ei välista see ärinime kasutamise vastuolu KonkS §-ga 50. Ärinime kandmine registrisse ei välista, et selle kasutamisega võidakse rikkuda teiste isikute õigusi, samuti ei välista see kõlvatut konkurentsi. Kõlvatu konkurentsi sisu on laiem kui ärinime või kaubamärgi kasutamist reguleerivad sätted
-is või KaMS-is. Kõlvatuks konkurentsiks võivad olla igasugused heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod ning ebaaus äritegevus. Tegevuse hindamiseks on oluline anda hinnang ka tegevuses osalejatele, nende suhtumisele ja eesmärkidele. Hagiavalduses on välja toodud, milles seisneb kostjapoolne kõlvatu konkurents. Kohus nendele asjaoludele hinnangut andnud ei ole. Kohus on tuvastanud kõlvatu konkurentsi puudumise vaid ühe kriteeriumi alusel – leides, et kostja ei ole rikkunud ärinime valimiseks ja registreerimiseks kehtestatud äriseadustiku sätteid. Asjaolu, et hagejale kuuluvad äriühingud võtsid tähise „Yliopiston Apteekki“ kasutusele kostjast hiljem, ei ole asjakohane, kuna hageja nõuded põhinevad hageja enda poolt ärinime ja kaubamärgi „Yliopiston Apteekki“ kasutamisel. Soomes on hageja ärinimi ja kaubamärk olnud väga tuntud tunduvalt varem, kui kostja alustas oma tegevust. Asjaolu, et kostja kasutab temale kuuluva apteegiketi tähistamiseks nime „Partner Apteek“, ei muuda mingil moel fakti, et kostja on ärinimeks valinud ja kasutab ärinimena tähist „Ülikooli Apteegi“. Hageja nõuded tuginevad kostja ärinime kasutamisel, hageja ärinime tõlke kasutuselevõtul enda ärinimena ja sellega hageja ärinime tuntuse ja maine ebaausal ärakasutamisel ja eksitava mulje loomisel tarbijale. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellant ei ole tõendanud, et vastustaja ärinimi tegelikkuses tekitab apteegi klientides segadust poolte vaheliste seoste olemasolu kohta. Maakohus on jätnud kohaldamata Pariisi konventsiooni artiklite sätted, kuna viidatud sätted ei ole otsekohaldatavad. On liikmesriikide endi otsustada, kas nad reguleerivad firmanimetuste kaitset eraldi seadusega, kõlvatu konkurentsi sätetega või muul sobival viisil. Kuna pooled ei tegutse samal kaubaturul, ei konkureeri nad omavahel, seega on ka välistatud kõlvatu konkurentsi esinemise võimalus. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 7 Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 3 saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mida apellatsioonikohus ei saa jätta tähelepanuta ja mis kooskõlas TsMS § 656 lõikega 2 toob kaasa otsuse tühistamise ning tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Maakohus tuvastas oma otsuses ja ka apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud, et kostja ärinimi Ülikooli Apteegi osaühing kanti äriregistrisse 5. juunil 2003. a., et 25. augustil 2003. a. esitas kostja taotluse kaubamärgi Ülikooli Apteegi + kuju registreerimiseks klassides 3, 5, 10, 21, 29, 30, 32, 35, 42 ja 44 ning et kaubamärgi registreerimise otsus avaldati 1. juulil 2004. a. Patendiameti ametlikus väljaandes, et Soomes ei ole kostja oma ärinime registreerinud ning et Yliopiston Apteekki OY ja viimase tütaräriühing Yliopiston Apteekki OÜ võtsid oma ärinimedes tähise „yliopiston apteekki“ kasutusele pärast kostja ärinime registreerimist ja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist. Samuti tuvastas kohus, et kostja ei kasuta majandustegevuses nimetust „Ülikooli Apteek“. Nende asjaolude alusel leidis kohus, et kostja ei ole ärinime valimisel rikkunud
§-de 11 ja 12 nõudeid ning sellest tulenevalt ei saa olla tegemist kõlvatu konkurentsiga. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu: maakohus on jätnud tuvastamata asjas olulised asjaolud või nende puudumise ning on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse sätteid. Nõudes kostjal ärinime ja tähise „Ülikooli Apteek“ kasutamise keelamist, tugines hageja väitele, et ärinime valides pakkus kostja hagejale kõlvatut konkurentsi, mis seisnes selles, et kostja valis hageja ärinimega eksitavalt sarnase ärinime, kasutades ebaausalt ära hageja ärinime tuntust ja head mainet. Hagiga taotles hageja ühtlasi kõlvatu konkurentsi lõpetamist. Niisuguse nõude näol on üldises mõttes tegemist kahju tekitava käitumise keelamise nõudega VÕS § 1055 lg. 1 mõttes. Et niisugust nõuet lahendada, tuli kohtul hinnata, kas kostja käitumist saab pidada kõlvatuks konkurentsiks KonkrS § 50 lg. 1 punktide 1 ja 2 tähenduses. Hageja väidetele kõlvatu konkurentsi kohta kohus aga tähelepanu ei pööranud. Kohus ei tuvastanud niisuguste faktiliste asjaolude olemasolu või puudumist, mis said olla hageja nõude aluseks. Seega ei lahendanud maakohus vaidlust selle üle, kas kostja poolt ärinime valikuga on tegemist kõlvatu konkurentsiga ning kas hageja saab sel alusel nõuda, et kostja ärinime kasutamise lõpetaks. Isegi kui kostja ei rikkunud ärinime valikul
§-de 11 ja 12 nõudeid, ei järeldu sellest iseenesest, et tegemist ei võiks olla kõlvatu konkurentsiga ärinime valikul. Eestis tuleb kohaldada ka tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni põhimõtteid. Selle konventsiooni artikli 8 kohaselt kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Selle sätte eesmärgiks on muuhulgas tagada, et ühe konventsiooniosalise ettevõtja ei kasutaks teise ettevõtja ärinime või sellega sarnast ärinime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse eksitamist, isegi, kui ärinime ei ole selles riigis registreeritud. Sellestki nähtub, et ärinime kaitstakse laiemalt, kui tuleneb
§-dest 11 ja 12. Kuna maakohus ei hinnanud tõendeid, mis olid esitatud kõlvatu konkurentsi tõendamiseks, ega andnud hinnangut asjaoludele, millega hageja oma nõude aluseks olevat väidet kõlvatu konkurentsi kohta põhjendas, siis on asjas tähtsad asjaolud olulises ulatuses tuvastamata. Tuntavas ulatuses apellatsiooniastmes esmakordse tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise korral rikutaks vaidluse poolte kaebeõigust, sest kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei saaks pooled üldse kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse puuduseid kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Lisaks sellele ei ole maakohus ka täies ulatuses täitnud eelmenetluse ülesandeid. TsMS § 392 lg. 1 punktide 1 ja 3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Hageja taotles hagis lisaks kostjal majandustegevuses ärinime ning tähise „Ülikooli Apteek“ kasutamise keelamisele ka keelata 8 selle tähisega sarnaste tähiste kasutamine. Mida pidas hageja silmas sarnaste tähiste all, hagiavaldusest ei nähtu, kohus ei ole aga teinud hagejale ettepanekut oma nõuet selles osas täpsustada vaatamata sellele, et kostja vastuses hagiavaldusele sellele ebaselgusele tähelepanu juhtis (kd. I, tl. 220). Selles osas täpsustas hageja oma nõuet apellatsioonimenetluses ja nõude ebaselgust puudutav puudus on seega kõrvaldatud. Peale selle ei ole aga hagiavalduses märgitu alusel võimalik ühemõtteliselt mõista, kas hageja tugines oma nõude alusena ka oma kaubamärgiomaniku õigustele või mitte: ühest küljest on hageja hagiavalduses kirjeldanud oma Soomes registreeritud kaubamärki ja pannud kostjale pahaks sarnase kaubamärgi registreerimise taotlemist Eestis, kuid samas ei ole hageja oma kaubamärgi rikkumisele nõude alusena sõnaselgelt tuginenud ega seda vaidlusaluse nõudega seostanud. Ka sellele ebaselgusele ei ole maakohus hageja tähelepanu juhtinud ega palunud täpsustada, kas hageja tugineb oma kaubamärgi rikkumisele ja kui tugineb, siis millistele faktilistele asjaoludele sellega seoses ta tugineb. Veel ei ole maakohus piisaval määral keskendunud ka selle väljaselgitamisele, milliste faktiliste asjaoludega hageja oma väiteid kostja poolt osutatavast kõlvatust konkurentsist põhjendab. Arvestades asjaolu, et apellatsioonimenetluses on uute asjaolude esitamine oluliselt piiratud, ei ole selles menetluses võimalik täita ka maakohtus nõude aluse täpsustamisel olulises ulatuses täitmata jäänud eelmenetluse ülesandeid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kirjeldatud puudused kõrvaldada. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Mare Merimaa Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.