Obsah (6)

§ 468§ 162§ 630§ 440§ 445§ 173

2-07-4916 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2008. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täitmisele. 4. Kohtukulud jätta

§ 162lg 1 alusel R.J.

’i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Menetluspooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

ASJAOLUD

1. veebruaril 2007 esitas L.S. Tartu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.J. ’i vastu 17 100 krooni nõudes. Kuna R.J. esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele
2. märtsil 2007 vastuväite, tegi
3. septembril 2007 Tartu Maakohtu kohtuametnik määruse, millega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja mindi üle hagimenetlusele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mida tõendab 17.09.2004 poolte poolt allkirjastatud võlatunnistus( tl.21). Võlatunnistus 17.09.2004 kinnitab et kostja R.J. on saanud hagejalt L.S. laenu ajavahemikul oktoober 2003 kuni 17.september 2004 19 100 krooni. Võlatunnistuses kohustus R.J. tasuma alates 21.septembrist 2004 igakuiselt hagejale 3000 krooni võlast kuni 21.veebruarini 2005 ; 21.märtsil 2005 kohustus kostja tasuma hagejale viimase 1100 krooni. Kostja kohustus tasuma võlgnevuse hageja arvele Hansapanka. Võlatunnistuse p. 3 nägi ette, et kui R.J. rikub kokkulepitud võlgnevuse tasumise tingimusi, kohustub ta tasuma hagejale 3000 krooni leppetrahvi ja on kohustatud kogu võlgnevuse tasuma koheselt. Kostja R.J. ei ole oma kohustusi täitnud ning hageja on pidanud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kostja on tasunud põhivõlast vaid 5000 krooni. Võlgnevuse tasumine lõppes 2005 aastal. Hageja nõudis kohtus kostjalt võlatunnistuse järgse võlgnevuse- tasumata põhivõla - 14 100 krooni ja lisaks 3 000 kroonise leppetrahv tasumist vähemalt 1500 krooniste igakuiste osamaksetena , märkides, et see on kostjale niigi suur vastutulek ning kostjal on võimalus selliselt oma kohustust täita. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja tunnistas, et on põhivõlgnevusest tasunud vaid 5000 krooni ning tunnistas 17 100 krooni tasumise kohustust hagejale. Kostja palus koostada maksegraafik võla tasumiseks. Kostja avaldas, et on võimeline maksma iga kuu
4. kuupäevaks 500 krooni , sest temal on ka teisi rahalisi kohustusi. Kostja lisas tõenditena Hansapanga arvelduskonto väljavõtte, BIGi krediidilepingu, Elioni esinduse arve 06.11.2007, Hansapanga krediidilepingu ja eluruumi üürilepingu. KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja p 6; ja 108 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 17 100 krooni. Kostja on esitanud taotluse, tasuda võlg igakuiste 500 krooni suuruste maksetena. Hageja sellega ei nõustunud ja soovis, et kuumakse suurus oleks 1 500 krooni. 17.09.2004 allkirjastatud võlatunnistusest nähtub, et esialgse kuumakse suurus pidi olema 3 000,00 krooni. Hageja on teinud võla sissenõudmises mööndusi, leppides poole väiksema kuumaksega ja kaks korda pikema tagasimakse perioodiga. Kostja poolt esitatud tõenditest ei tulene olulisi põhjuseid, miks kostja ei ole võimeline tasuma igakuiseid osamakseid summas 1 500,00 krooni. Hageja avaldused ja tema poolt kohtule esitatud igakuised kulutused kinnitavad, et temale on eluliselt vaja kostja käest saada igakuiselt 1500 krooni võlasummast. Kostja poolt kohtule esitatud tarbijakrediidilepingu nr.0500867/15 kt kokkulepe nr.4 krediidisumma suurendamise kohta on sõlmitud BIG Pank AS-ga 26.03.2007( tl. 74) – ajal , mil kostja oli hageja ees võlgnevuses. Põhjendamatu on kostja käitumine võtta endale uus võlakohustus ajal, mil olemasolev võlgnevus on tasumata. Kostja kasutades privaatautonoomia põhimõtet, sõlmis lepingu hagejaga vabatahtlikult ning kohustus hagejale võlasumma tagastama. Kostja on rikkunud lepingusuhetes hagejaga VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtet, ega ole tagastanud hagejale lubatud võlasummat. Kostja poolt kohtule esitatud kulutuste kandmine ei vabanda teda lepinguga võetud kohustuste kandmisest hagejale. Kostja töötab FIE-na taksojuhina ning 1500 krooni kuus hagejale tasuda ei ole temale koormav. Käesolevas tsiviilasjas on ilmne, et kostja on hageja usaldust kuritarvitanud ning rikkunud endale võetud laenu tagasimaksekohustust tasuda iga kuu 3000 krooni võlgnevusest. Tuginedes poolte taotlusele ja

§ 445lõikele 1 leiab kohus, et R.J.

peab temalt väljamõistetud võlgnevuse tasuma hagejale igakuiste osamaksetena 1500 krooni kuus , alates 15. märtsist 2008 kuni koguvõlgnevuse 17 100 krooni tasumiseni hageja arveldusarvele. MENETLUKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtukulud käesolevas asjas jäävad R.J. ’i kanda.

§ 468lg 1 p 1 kohaselt kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täitmisele.

Kohtunik