← Eesti

2-07-18999/13

Obsah (8)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 468§ 173§ 162§ 165

Tsiviilasi nr 2-07-18999 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008. a, Tartu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. mail
  2. a esitas AS Hansapank maakohtusse hagi A.S. ja M.K. vastu 17 820,49 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A.S.
  3. septembril
  4. a väikelaenulepingu, mille alusel sai A.S. hagejalt laenu 25 000 krooni. Laenusumma tagastamine ja intresside tasumine pidi toimuma samal kuupäeval koostatud maksegraafiku järgi iga kuu
  5. kuupäeval summas 729,44 krooni. A.S. ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud alates
  6. oktoobrist
  7. a. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates AS Hansapanga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Väikelaenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja M.K.
  8. septembril
  9. a käenduslepingu, mille kohaselt vastutab käendaja panga ees solidaarselt põhivõlgnikuga.
  10. märtsil
  11. a saatis hageja kostjatele kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, milles hoiatati kostjaid, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles. Kuna kostjad teatisele ei reageerinud ja võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja väikelaenulepingu ennetähtaegselt alates
  12. aprillist
  13. a.
  14. mai
  15. a seisuga on väikelaenulepingust tulenev võlgnevus kokku 17 820,49 krooni, mille hageja palub kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks. Samas palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis alates
  16. maist
  17. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja on esitatud hagiavalduselt tasunud
  18. mail
  19. a riigilõivu 1000 krooni ja kooskõlas Tartu Maakohtu
  20. mai
  21. a määrusega 250 krooni täiendavat riigilõivu (
  22. mail
  23. a). KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt kahekümne ühe

(21)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et A.S. on kohtu teate kätte saanud
  1. juunil
  2. a ja M.K.
  3. novembril
  4. a. Samas ei ole kostjad määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel 2 tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga, sellele lisatud väikelaenulepingu nr 04-446558-VL koopiaga (tl 7-8), laenu tagastamise graafiku koopiaga (tl 9-10), väljavõttega laenu andmete kohta (tl 11), väljavõttega väikelaenulepingul sooritatud operatsioonide kohta (tl 1216), väljavõttega AS Hansapank hinnakirjast (tl 18), käenduslepingu nr 04-446558-KÄ1 koopiaga (tl 19), lepingute ülesütlemise teatise koopiaga (tl 20) ja laenulepingu lõpetamise teatise koopiatega (tl 21-22). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Hansapank hagi A.S. ja M.K. vastu 17 820,49 krooni ja viiviste nõudes. Vastavalt

§ 468

lg 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165

lg 3).

§ 162

lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel kannavad kostjad antud asjas menetluskulud solidaarselt. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.