) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja K.K sõlmisid 31.10.2005.a. tarbijakrediidilepingu (tl.13-17). Tarbijakrediidilepingule sõlmiti lisaks Kokkulepe nr 1 (tl.18-22) ja Kokkulepe nr 2 (tl.23-29), mille kohaselt andis hageja kostjale kokku 70,358,51 krooni krediiti. Krediidi tagasimaksmiseks oli koostatud maksegraafik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kostja on jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse tagastada krediidisumma ning intressid vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Sellest tulenevalt on hageja lepingu üles ütelnud tulenevalt
lg 1.
lg-st 2 tulenevalt võib võlausaldaja kohustuste rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust ja vastutab kahju tekitamise eest, on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist (
lg 1).
lg-st 3 tulenevalt on hüvitamisele kuuluv kahju ka saamata jäänud tulu, mis on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (
MS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi Kostja on oma 31.12.2007.a. esitatud vastuses hagile (tl. 48) tunnustanud hageja nõuet, sooviga sõlmida kompromiss. Võttes arvesse et kostja on hagi õigeks võtnud leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostja, K.K., kuulub Balti investeeringute Grupi Pank AS’i kasuks välja mõistmisele 138 000,00 krooni, millest 69 382,97 on tagastamata krediidisumma, millele lisanduvad intress 8 998,97 krooni, viivis 9275,99 krooni, leppetrahv 13 876,59, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ja kahjuhüvitis 35 665,50 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.