lõikele 1 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab distsiplinaarmenetluse asjaolud välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda seletusi. Lõige 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt lõikele 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjaga ja seda tuleb põhjendada. Lõige 5 kohaselt lisatakse materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr. 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 97 lg 1 kohaselt koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises. Sama paragrahvi lg 2 sätestab protokolli kantavad andmed, sh peab protokollis sisalduma viide kinnipeetavalt võetud seletusele, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta, tunnistajate nimed. VSKE § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja õiend kartserisse paigutamise kohta. Tallinna Vangla direktori 05.12.07.a. käskkirjaga nr 1322-d määrati A.S.ile distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäeva kartserit VangS § 67 p 1 rikkumise eest — kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele, mis omakorda tulenevad Kodukorra p 13.1.2, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida vanglaametniku loata hoonetes ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta. Julgeolekuosakonna spetsialist Sergei Reut´i poolt on koostatud ettekanne nr 2437 selle kohta, et 08.11.07.a. üritas A.S. omavoliliselt delegeerida kambrite vahetust I sektsioonis. 3 Kinnipeetav A.S.ile oli administratsiooni poolt määratud kamber nr 7, kuid ta ei tahtnud seal olla. Ta suundus omavoliliselt kambrisse nr 4. Kinnipeetav A.S. ei võta oma 12.11.07.a. kirjutatud seletuskirjas süüd omaks ja väidab, et ta pole kambrist nr 4 kedagi vägisi ära ajanud. Seletuskirja on kirjutanud ka kinnipeetav R. R., kes oli 4-st kambrist sunnitud lahkuma. Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud vangistusosakonna inspektor – kontaktisiku Siim Rooalliku poolt, nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud ja ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Karistuse ettepanekuks on toodud kinnipeetava paigutamine 10 ööpäevaks kartserisse, kuna kinnipeetav eiras vangistusalaseid õigusakte. 08.11.07.a. on vangistusosakonna inspektor-kontaktisik koostanud ettekande, milles teatab, et 08.11.07.a. kell 11.00 selgus kambrite kontrollimise käigus, et kinnipeetavad D.S., A.S. on omavoliliselt kolinud kambrist nr 7 kambrisse nr 4 ning 4 kambris viibima pidanud kinnipeetavad sunniti minema kambrisse nr 7. 09.11.07.a. on julgeolekuosakonna spetsialisti Sergei Reuti poolt koostatud õiend, milles ta kinnitab, et A.S. üritas delegeerida kambrite vahetust I sektsioonis.
kohaselt toimub noore kinnipeetava kinnipidamine selleks eraldi ettenähtud kinnise vangla eraldi osakonnas (noorteosakond). VangS § 82 lõikes 2 on ära toodud, et eelpoolnimetatust võib erandkorras kõrvale kalduda, kui see on vajalik kinnipeetava iseloomust ja individuaalsest täitmiskavast. Vanglale pandud eesmärkide täitmiseks, vangistusseadusest tulenevatest nõuetest ning paremaks planeerimiseks paigutati ühte sektsiooni noored kinnipeetavad ja täiskasvanud kinnipeetavad, kes omandavad üldharidust Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kinnipeetav A.S. paigutati sellega seoses samuti samasse sektsiooni, kust ta hakkas ka koolis käima. Koolis sai ta olla vaid nädala, seejärel paigutati kinnipeetav IV elusektsiooni, põhjuseks kinnipeetava agressiivne käitumine. Arvestades eeltoodut ei saa A.S.i paigutada õpilaste sektsiooni, kuna tema käitumine muudab noorte julgeoleku elusektsioonis küsitavaks. Siinkohal peab märkima, et kinnipeetav A.S. on siiani koolinimekirjas. Riigieksameid ei ole keegi tal sooritada keelanud. Kõikide 12 klassi õpilaste eksamisoovid esitatakse Riiklikusse Eksamikeskusesse jaanuaris
S, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik vangladirektori kaalutlusõiguse (diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. HKMS § 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kinnipeetav A.S.i on karistatud Tallinna Vangla direktori 05.12.07.a. käskkirjaga nr 1322 – d, mille kohaselt kaebaja pani toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et ta 08.11.07.a. koos kinnipeetav D.S. omavoliliselt nõudis, et kambris nr 4 elavad kinnipeetavad lahkuksid koos asjadega kambrisse nr
Seega on kaebajale distsiplinaarmenetluses süüks pandud tegu tõendamist leidnud. 2)
S ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetlus alustati Rait 6 Toomi 08.11.07.a. ettekande (tlk 31) ja Sergei Reut´i 08.11.07.a. ettekande nr 2437 (tlk 26) alusel. Kaebaja on sündmuse kohta kirjutanud seletuse 12.11.07.a. Vangla administratsioon on distsiplinaarmenetluse läbi viinud VangS § 64 lg 41 sätestatud tähtaegu järgides, mille kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Seega on vastustaja järginud seadusest tulenevaid distsiplinaarmenetluse põhimõtteid ning distsiplinaarkaristuse määramine oli seaduslik. 3) Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas distsipliinirikkumise kirjeldus ning märgitud, milliseid VangS ja Kodukorra sätteid kaebaja on rikkunud. Karistuse määramisel on vangla direktor arvestanud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Käskkiri on õiguspärane. 4) Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kui tema esitas juhtkonnale kaebusi/märgukirju kambri tingimuste suhtes ja neid ei lahendatud, et see juba andis õiguse asuda teise kambrisse. Kuniks vangla juhtkond ei olnud oma senist paigutamise otsust muutnud ning andnud luba kambrites elukoha muutmiseks, ei olnud kaebajal koos teiste kinnipeetavatega õigust teha muudatusi oma otsustustega. Vangla ametnike paigutamisotsusele tuleb alluda seni, kuni see leiab lahenduse. Samas nähtub, et kambri tingimused ei saanud olla sedavõrd halvad, et seal ei oleks saanud elada, kuivõrd vastupidiselt ei oleks sinna saanud asuda elama ka teised kinnipeetavad. A.S. teguviis ei ole õigustatud. Samas jääb arusaamatuks, miks juhul, kui temale tingimused ei sobinud ning need olid halvemad, kui teises kambris, pidid teised kinnipeetavad leppima tingimuste muutmisega. Isegi kui mõni kinnipeetav nõustus minema teise kambrisse, kaebaja väidetel seega kehvematesse tingimustesse, ei ole see õigustav argument. Nõrgemad kinnipeetavad sageli alluvad tugevamate survele. Selle tõttu ei olegi kinnipeetavate omavahelised kokkulepped arvestatavad, kuna vangla lahendab probleemid ning määrab kehtiva korra. Vangla tegevuse korraldamine ei ole vangide õigus ega nende pädevuses. 4) HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab menetluskulud. Kaebaja kaebus jääb rahuldamata, seega tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole käesolevas asjas kohtukulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis kohtukulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Karin Kalmiste Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.