) § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik.
lõige 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.
Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri 30.11.00.a. määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) § 64 1 lg 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu – ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Murru Vangla direktori 22.04.04.a. käskkirjaga nr 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord“ (Kodukord). Kodukorra punkti 29 ap 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Sama korra punkti 29 ap 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud teavitama vanglaametnikke kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut, sisekorda ning teiste isikute elu või tervist. 2
lg 1 järgi vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
lg 2 järgi võib noort kinnipeetavat kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks.
lg 3 järgi distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.
lg 4 järgi on raske distsipliinirikkumise korral vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
1 lg 4 alusel võib kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes vangla osaliselt või täielikult piirata
§-de 22, 30 -32, 34 – 38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kaebaja suhtes on distsiplinaarmenetluse käigus kohaldatud kõiki eeltoodud seadustest tulenevaid sätteid.
lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.
Kaebaja pani 27.10.07.a. kell 10.15 toime järgmise distsipliinirikkumise: hoidis enda juures vanglas keelatud eset- mobiiltelefoni. Distsipliinirikkumise avastas valvur F.Jõesaar ning esitas samal päeval ettekande nr 129, milles ta selgitab järgmist: teostades läbiotsimist toas nr 207, avastas voodist kinnipeetav Pooleni, kelle kõrva juures paremas käes oli mobiiltelefon ,,Samsung”, mille viimane lasi käest lahti nii, et mobiiltelefon jäi tema pea juurde padja kõrvale madratsile lebama. Valvur F.Jõesaar võttis mobiiltelefoni ,,Samsung” ning küsis kinnipeetavalt nime ja nimesilti. Oma nimeks ütles kinnipeetav: P. Valvur kontrollis isiku samasust nimesildi järgi (nimesildil on kinnipeetava foto). Kinnipeetav R.P.`i poolt esitatud andmed olid samad, mis nimesildil. Peale toimunud sündmust esitas kinnipeetav R.P. seletuskirja, milles ta tunnistab, et on teadlik tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest seoses 27.10.07.a. kell 10.15 toime pandud intsidendiga ning juhtunu kohta selgitas viimane järgmist: temalt ei ole ühtegi keelatud eset ära võetud. R.P.`i esitatud seletuskirja võib mitmeti tõlgendada: ,,tema käest ei ole ühtegi keelatud eset ära võetud“, mobiiltelefoni ei võetudki ära tema käest, vaid see võeti padja pealt. Asjaolu, et sündmuse toimumise ajal ei viibinud kambris kedagi peale kaebaja ja valvur F.Jõesaar´e, puuduvad vastavasisulised tunnistajate selgitused ja ütlused. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati kinnipeetav R.P.`i poolt toime pandud distsipliinirikkumine valvur F.Jõesaar`e 27.10.07.a. ettekande nr 129 alusel. Arvestades asjaolu, et tegu on usaldusväärse ja kohusetundliku vanglaametnikuga, ei ole põhjust tema poolt koostatud ettekandes kahelda (põhjalikult ja korrektselt koostatud ettekanne). Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel tegi 12.11.07.a 1–II eluosakonna peaspetsialist kaebajale ettepaneku vestluse läbiviimiseks, kuid kaebaja keeldus lisaselgituste andmisest. Keelatud eseme enda juures hoidmine on distsipliinirikkumine, mille eest karistatakse üldjuhul kokkusaamise keelamisega või kartseri karistusega. Kaebajale 27.11.07.a. käskkirjas nr 1346-dm karistuse määramisel on arvestatud kinnipeetava eelnevat käitumist vanglas 3 (antud hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristust, mis oli samalaadse rikkumise eest), keelatud eseme olemust ja kinnipeetava suhtumist antud rikkumisse. Kaebajale karistuse määramisel leiti, et kokkusaamise keelamine on liiga kerge karistus, mistõttu määrati karistusena 25 (kakskümmend viis) ööpäeva kartserit, mis oli eesmärki täitev ning proportsionaalne toimepandud süüteoga. Karistuse määramisel arvestati raskendava asjaoluna keelatud eseme olemust ja selle enda juures hoidmist ning asjaolu, et kaebajal oli varasemal ajal toime pandud samalaadne rikkumine. Kinnipeetavatel on keelatud omada mobiiltelefone ja muud elektroonilisi või tehnilisi sidepidamisvahendeid ja nende olulisi osi. Samuti on kinnipeetavad kohustatud koheselt teatama asjaoludest, mis ohustavad vangla julgeolekut ja sisekorda. Kaebaja ei teavitanud vanglatöötajaid keelatud eseme olemasolust vaid kasutas mobiiltelefoni eluosakonnas helistamiseks. R.P. pani 29.03.07.a. toime samalaadse distsipliinirikkumise: keelatud eseme mobiiltelefoni enda juures hoidmise, mille kohaselt määrati talle distsiplinaarkaristusena Murru Vangla direktori 27.04.07.a. käskkirjaga nr 404-dm 7-ööpäeva kartserikaristust. Seega saab täheldada, et R.P. ei ole eelnevast distsipliinirikkumisest vastavaid järeldusi teinud ning õiguskuulekalt käituma asunud, vastupidiselt pani toime uue distsipliinirikkumise ning hoidis enda juures keelatud esemena mobiiltelefoni ja kasutas seda. Vastustajal puuduvad andmed, millisel moel kaebaja endale vangistuses olles mobiiltelefonid on soetanud. Vastustaja lisab kaebuse materjalile varasema kehtiva distsiplinaarkaristuse käskkirja koopia, mille väljavõtted on teostatud kaebaja R.P.`i toimikust. Kaebaja suhtes on vaidlustatavas käskkirjas määratud kartserikaristus; 25 ööpäeva pöörati täitmisele Murru Vangla arsti õiendi kohaselt 20.12.07.a. – 14.01.08.a. Vangistuse täideviimise eesmärk on
lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekale käitumisele suunamine tähendab eelduste loomist selleks, et kinnipeetav nii vangistuses, kui ka peale vabanemist oleks võimeline käituma ilma kuritegusid toime panemata. Kinnipidamisasutustes on kinnipeetavad kohustatud täitma vangistust reguleerivaid õigusakte. Vaidlustatava käskkirja andmiseks on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vangistust reguleerivaid õigusakte järgides ning kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja kooskõlas seaduse nõuetega. Vastustaja ei näe võimalust kompromissi sõlmimiseks. Vastustaja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Vastavalt
lg 1 on distsipliinirikkumine
, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik vangladirektori kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta peab tuvastama süülise käitumise ja karistuse määramisel arvesse võtma teo toimepanija süüteoga seotud asjaolusid, arvestama süüdlase isikuga vms oluliste asjaoludega. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. HKMS § 19 lg 6 4 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Murru Vangla direktori 27.11.07.a. käskkirja nr 1346-dm kohaselt kaebaja pani toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et ta 27.10.07.a. kell 10.15 hoidis enda juures keelatud eset, so mobiiltelefoni „Samsung,“ mis avastati läbiotsimise teostamisel 1-II eluosakonnas toas nr 207. Käskkirjas märgitakse kogutud materjali alusel, et ametniku sisenemisel tuppa hoidis R.P. paremas käes kõrva juures mobiiltelefoni ning nähes vanglaametnikke, lasi ta selle käest lahti. Vangla leidis, et sellise käitumisega pani R.P. toime
p 1, Kodukorra p 29 ap 1 ja 3 VSKE § 641 p 10 rikkumise.
p 1 on sätestatud, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru vangla Kodukord kohustab kinnipeetavat alluma vangistust reguleerivatele õigusaktide nõuetele ja vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 29 lg 3 kohaselt peab kinnipeetav teavitama vanglaametnikele asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut, sisekorda ning teiste isikute elu või tervist. VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Kaebuse materjalidest nähtub, et Murru Vangla peaspetsialist T.Einaste koostas distsiplinaarmenetluse protokolli, kuna järelevalve osakonna valvur Frank Jõesaar vormistas 27.10.07.a. ettekande nr 129, milles märkis ära, et 27.10.07.a. kell 10.15 läbiotsimisel kambris 207 leidis R.P.i lebamas voodil, kes hoidis mobiiltelefoni kõrva juures, kuid kui nägi ametnikku, siis lasi sellel langeda voodile. Ametnik võttis mobiiltelefoni ära. Telefon oli äravõtmise hetkel R.P.i pea juures, padja kõrval madratsil; telefoniks oli „Samsung“; ametnik küsis kinnipeetava nime, kontrollis isikusamasuse rinnasildi abil. R.P. on andnud seletuskirja 27.10.07.a., milles kinnitab, et on teadlik menetluse algatamisest, kuid märgib, et temalt ei ole ühtegi keelatud eset ära võetud. Kohtukaebusest nähtub, et kaebaja ei tunnista sündmuse toimumist ja oletab, et F.Jõesaar mõtles selle välja või kannab tema peale viha. Kuigi R.P. väidab, et temalt ei ole ühtegi keelatud eset ära võetud, leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt lugenud sündmuse toimunuks. Vastupidiselt kaebaja selgitusele ei leia kohus, et ametnik mõtles välja selle loo, et teda alusetult süüdistada. Kaebaja ei märgi põhjendusi, mis võiksid viia kahtluseni, et valvuril on tema suhtes viha või vaen. 27.10.07.a. sündmuse kohta koostas F.Jõesaar ettekande nr 129 ja ta kirjeldas selles asjaolusid ning võttis ära mobiiltelefoni. Distsiplinaarmenetluse protokoll on koostatud ning tutvustatud kaebajale 12.11.07.a. Enne protokolli esitlemist sai kaebaja esitada seletuskirja (tlk39), milles ta ei märgi midagi selle kohta, et tema kambrist ei ole midagi leitud või et sündmust ei toimunud. Ka peale protokolliga tutvumist ei ole kaebaja soovinud esitada täpsustusi. R.P.it ei karistata distsiplinaarkorras esmakordselt, seega on tal kogemus ja teadmine, kuidas toimetatakse menetlust ja missugused on tema õigused ja kohustused. Juhul, kui kaebaja märkas, et materjal on puudulik või ei kajasta andmeid õigesti, on igati mõistlik eeldada, et isik kirjutab enda kaitsmiseks seletuskirja nii, et sellest nähtuksid kõik asjassepuutuvad vajalikud asjaolud ja väited. Kuigi kohtukaebuses on kaebaja heitnud ette, et ametnik oleks pidanud koheselt koostama akti või viima teda pääslasse, ei selgita see, miks ta oma seletuskirjas jättis need asjaolud puudutamata, kui need olid tema arusaamisel olulise tähtsusega. Selgitus, et ta ei 5 läinud võõrasse salka vestlusele, ei ole asjakohane, kuid näitab, et kaebajaga üritati vestelda ning anda temale veelgi enam võimalusi, et muuta end mõistetavaks. Kohus leiab, et vanglaametniku F.Jõesaare ettekandega ja isiku/objekti läbiotsimise aktiga 27.10.07.a. kambrist 207 leitud mobiiltelefoni äravõtmise kohta on tõendatud, et kambris oli keelatud esemena mobiiltelefon. Kohtule esitati isiku/objekti läbiotsimise akt 27.10.07.a. (tlk 50), kinnitatud 29.10.07.a., millest nähtub, et kell 10:15 kambris 207 võeti ära vanglas lubamatu asi „Samsung SGH-x450 koos SIM kaardiga „TELE2“. Aktile on kantud märkus, et k/p P. helistas, olles pikali omas magamiskohas. Ametnik veendus ja kontrollis, et kambris voodil lebas kinnipeetav R.P., seejuures telefon oli tema käes ja kinnipeetav libistas telefoni voodile. Kaebaja väide, et temalt ei ole ühtegi keelatud eset ära võetud, ei ole tõendatud. Seejuures ei ole vaidlust küsimuses, et lähtudes VSKE § 641 p 10 mobiiltelefon vanglas on keelatud esemeks. Keelatud ese, so mobiiltelefon, võeti ära kaebaja voodilt madratsilt tema padja juurest ning samal päeval kirjutas kaebaja seletuse, millest saab järeldada, et ta eitab keelatud asja äravõtmist, kuid mitte seda, et sündmust ei olnud või et teda aeti segamini teise isikuga. Kui toas ei viibinud teisi kinnipeetavaid ja valvur veendus kinnipeetava isikus nimesildi alusel, siis nähtub, et ametnik tegi selgeks vajalikud asjaolud. Telefon sai kuuluda üksnes R.P.`ile, kes hoidis seda enda käes ja kuna toas teisi isikuid ei olnud, vastutab tema märgitud telefoni kasutamise eest. Kohtukaebuses märgib R.P., et F.Jõesaar tuli hiljem kambrisse nr 30 ja kinnitas kaebaja juuresolekul, et võttis ära telefoni just nimelt temalt. Märgitu viitab täiendavalt, et F.Jõesaar kontrollis ka hiljem, kas tegemist on sama kinnipeetavaga, kellelt ta võttis ära keelatud eseme. Kaebaja andis seletuskirja pääslas, nii nagu ta on soovinud seda teha ja oli selle ära märkinud kohtukaebuses. Inspektor korrapidaja abi, kelle juuresolekul ta kirjutas seletuskirja, on kaebaja suhtes neutraalne isik, vähemalt ei ole kaebaja märkinud, et kahtlustab selle töötaja suhtes vaenu enda vastu. Järelikult juhul, kui kaebaja kahtlustab vaenu F.Jõesaare suhtes, saanuks ta esitada tema suhtes neutraalse isiku juuresolekul kõik oma kahtlused ja selgitused, mis olid asjas vajalikud, et väärata temale esitatud süüdistus. Kohus jääb selle juurde, et F.Jõesaare suhtes esitatud kahtlustus vaenus on usaldust mittevääriv, seda enam, et kaebaja ei toonud esile, milles seisneb vaenu olemus. Vastustaja peab F.Jõesaart laitmatuks töötajaks, kelle suhtes ei esine kahtlusi, et märgitud ametnik ei käitu kohaselt. Seejuures nähtub asjaoludest, et ametnikud koostasid telefoni äravõtmise kohta akti, kontroll toimus mitmes kambris üheaegselt. Juhul, kui telefoni ei oleks leitud, ei oleks saadud koostada konkreetse asja äravõtmise kohta ka akti. Akti koostamine kinnitab, et vangla kontrollis kambreid sündmuse päeval ning ametnik leidis mobiiltelefoni kaebaja kambrist. Telefonid olid vastustaja andmetel kaebuse esitamise ja selle lahendamise ajal veel hävitamata, kuna nad kogutakse kokku ja seejärel teatud perioodil hävitatakse, seega hävitamise akti vastustaja esitada ei saanud. Puudub mõistlik põhjus, miks mitte usaldada akti andmeid ning konkreetse asja leidmist kaebaja juurest; akt on küll allkirjastamata kaebaja poolt, kuid sellest nähtub, et asi on vanglas olemas, vastupidiselt ei oleks saanud peaspetsialist A.Masljanov, V.Pavlovski jt ametnikud kinnitada asja olemasolu (tlk 50). Kohus leiab, et kaebajale distsiplinaarmenetluses süüks pandud tegu on leidnud tõendamist ning kohus kontrollib, kas karistuse määramiseks viidi läbi vajalik menetlus ning kas karistuse määramisel on esitatud kaalutlused kooskõlas seaduse nõuetega. 2) Vastavalt
lg 1 kohaldatakse
ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetlus alustati 6 F.Jõesaare 27.10.07.a. ettekande nr 129 alusel ja samal päeval tehti kaebajale ka ettepanek kirjutada seletuskiri. Kaebaja esitas seletuse 27.10.07.a. Distsiplinaarmenetluse kestel anti kaebajale sõnaõigus, koostati menetlusprotokoll. Vangla administratsioon on distsiplinaarmenetluse läbi viinud
lg 41 sätestatud tähtaegu järgides, mille kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Seega on vastustaja järginud seadusest tulenevaid distsiplinaarmenetluse põhimõtteid ning distsiplinaarkaristuse määramine oli seaduslik. 3) Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas distsipliinirikkumise kirjeldus ning märgitud, milliseid
, VSKE ja Kodukorra sätteid kaebaja on rikkunud. Karistuse määramisel on vangla direktor arvestanud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Vastustaja on selgitanud, miks mobiiltelefoni omamine on vanglas keelatud ja miks seda loetakse raskeks rikkumiseks vangla oludes. Kohus nõustub vastustajaga, et mobiiltelefoni omamine vanglas on raske rikkumine. Kinnipeetavad peavad vanglas teatama, kui näevad või avastavad keelatud esemeid, aineid; samas ei tohi nad ise soetada selliseid esemeid, veel vähem võtta kasutusse. Isegi kui kaebaja ei mõistaks
või Kodukorra nõudeid, on ta eelnevalt kokku puutunud samasuguse probleemiga. Nimelt on teda juba karistatud keelatud asja omamise eest; kaebaja püüdis siseneda 29.03.07.a. mobiiltelefoniga salka. Käskkirjas nr 404-dm 27.04.07.a. selgitati, miks ei tohi vanglas olla kinnipeetaval keelatud asju ning et mobiiltelefon on vanglas keelatud ese. Vaatamata märgitule ning kaebajale määratud karistusele ei täitnud ta Kodukorra p 29 ap 1 nõudeid ja ei allunud keelule. Kui kinnipeetav eirab kehtivat korda, siis ta ohustab oma käitumisega vangla siserahu ja lõppastmes julgeolekut. Vastustaja on märkinud, kuidas ta üldjuhul karistab isikuid, kes panevad toime sarnase õigusrikkumise, kuid samas on analüüsitud, et kaebaja suhtes ei ole leebem käitumine enam õigustatud. Vangla on arvestanud, et kaebajal oli hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus, see oli määratud samalaadse rikkumise eest, kuid kaebaja ei ole suhtumist muutnud, ei tunnista ka süüd, mis viis direktori järeldusele, et suhtumise muutmiseks ja kinnipeetava käitumise mõjutamiseks tuleb kohaldada kartserikaristust, so senisest karmimat meedet. Käskkiri on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. 4) HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab menetluskulud. Kaebaja kaebus jääb rahuldamata, seega tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole käesolevas asjas kohtukulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis kohtukulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Karin Kalmiste Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.