Obsah (6)

§ 11§ 11l§ 6§ 12§ 121§ 84

3-08-413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-413 Haldusasi OÜ Kirderand kaebus Siseministeeri

§ 11lg 4 alusel.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 122 lg 5, § 471 lg 2 ja 3).

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED

2. veebruari 2008 postitemplit kandvas ümbrikus esitas OÜ Kirderand Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on esitatud järgmised taotlused: o tuvastada Siseministeeriumi poolt 12.11.2007 Viru Maakohtu kinnistusoakonnale esitatud kinnistamisavalduse nr 7.2-9-4/9966 tühisus; o tuvastada, et Narva-Jõesuus Suur-Lootsi tn 1C asuv maaüksus, mille kohta on avatud Viru kinnistusjaoskonnas registriosa nr 4309208, ei ole kunagi täitnud Eesti Vabariigi riigikaitse funktsioone; o tuvastada OÜ Kirderand õigust kai nr 2, kai nr 3, kai nr 4, vintsihoone ja asfalteeritud territooriumi osa aluse ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa erastamisele; o kustutada kinnistusraamatu registriosa 4309208 ebaõige kanne või alternatiivselt seada OÜ Kirderand kasuks hoonestusõigus kai nr 2, kai nr 3, kai nr 4, vintsihoone ja asfalteeritud territooriumi osa alusele ja teenindamiseks vajalikule maale; o tunnistada OÜ Kirderand eelnimetatud rajatuste omanikuna puudutatud isikuks kinnistusraamatuseaduse § 341 mõistes; o kustutada kinnistusraamatu registriosa 4309208 teisest jaost kanne Eesti Vabariigi poolt Ida-Virumaal Narva-Jõesuus aadressil Suur-Lootsi 1c asuva kinnisasja omandamise kohta; o kustutada kinnistusraamatu registriosa 4309208 teisest jaost ebaõige kanne Eesti Vabariigi kui omaniku kohta; o kanda OÜ Kirderand kinnistusraamatu registriosa 4309208 teise jakku omanikuna; o kanda kinnistusraamatu registriossa 4309208 vastuväide. Eeltoodud taotluste täitmise tagamiseks on kaebuse esitaja taotlenud kinnistusraamatu registriossa 4309208 OÜ Kirderand kasuks keelumärke kandmist. KOHTU SEISUKOHT KAEBUSE MENETLUSSE VÕTMISE KOHTA
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-st 3 tulenevalt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seaduses sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Halduskohtu pädevust täpsustab

§ 6

, milles sätestatakse, milliseid taotlusi on halduskohtule kaevates võimalik esitada. Viimatinimetatud sätte kohaselt saab halduskohtult taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, samuti ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist ning avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Halduskohtus vaidlustava haldusakti ja toimingu mõisted on avatud

§-s 4, mida omakorda täiendatakse vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 51 ning

1. HMS § 51 kohaselt on haldusaktiks haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS §-s 106 sätestatakse aga, et toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
2. Halduskohus leiab, et kinnistamisavaldus ei ole haldusakt ning kinnistamisavalduse või selle esitamise õiguspärasust ja kinnistamisavalduse esitamisele järgnevaid kinnistamistoiminguid ei saa halduskohtus vaidlustada. Vaatamata sellele, et kinnistamisavalduse esitab riigiasutus, on tegemist tsiviilõigusliku toiminguga, mitte aga avalik-õigusliku iseloomuga toimingu või haldusaktiga, mida iseloomustab eelkõige seotus avaliku võimu teostamisega. Riigivara haldamine, kasutamine ja käsutamine on eraõigusliku iseloomuga ning halduskohtus on võimalik sellega seotud otsustusi või toiminguid vaidlustada üksnes juhul kui seaduses on sätestatud mingisuguse sarnase toimingu jaoks kindel avalik-õigusliku iseloomuga menetlus (näiteks riigivara võõrandamise menetlus vms). Kinnistamisavalduse esitamisel ei teosta aga Siseministeerium avalikku võimu ning sestap ei kuulu kinnistamisavalduse esitamise lubatavuse kontrollimine halduskohtu pädevusse. 4.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kui kaebuse esitaja leiab, et kinnistusraamatusse tehtud kanne on ebaõige, on tal võimalus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 600 lg 1 kohaselt pöörduda Viru Maakohtu poole ebaõige kande parandamiseks. Kohus selgitab siinkohal, et TsMS § 600 lõikes 1 sätestatakse, et kinnistusraamatu kande peale ei saa kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. Ebaõige kande parandamist kinnistusraamatus reguleeritakse asjaõigusseaduse §-s 65, mille lõikes 1 sätestatakse, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Hagi tuleb esitada maakohtule ning sama eesmärki ei saa taotleda halduskohtule kaebuse esitamisega. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kinnistusraamatu kande parandamise ja vastava nõude esitamise korda on selgitatud ka Viru Maakohtu kinnistusosakonna 06.02.2008 kirjas, mille kaebuse esitaja on ka halduskohtule esitatavale kaebusele lisanud.

1. Mis puudutab kaebuse esitaja taotlust, et kohus tuvastaks, et Siseministeeriumi kinnistamisavalduses nimetatud maa ei ole kunagi riigikaitsemaa funktsioone täitnud ning taotlust tuvastada, et kaebuse esitajal on õigus kaebuses nimetatud sadamaehituste all ja nende 2 teenindamiseks vajaliku maa erastamisele, siis selgitab kohus, et kaebuse esitajal on võimalik pöörduda seaduses sätestatud tähtaegade jooksul halduskohtu poole kas maa riigi omandisse jätmise kohta tehtud haldusakti tühistamise taotlusega või vaidlustada haldusorgani otsus, millega keeldutakse maa erastamisest. Selliseid taotlusi kaebuse esitaja käesolevas kaebuses aga esitanud ei ole. Siinjuures juhib kohus tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja on varem pöördunud halduskohtu poole ning taotlenud 21.11.2006 siseministri käskkirja nr 520 tühistamist. Just nimetatud käskkirjaga jäeti Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Suure-Lootsi tn 1c asuv 4277 m2 suurune maa riigi omandisse ning alustati seal asuvate kaebuse esitajale kuulunud ehitiste sundvõõrandamist. Kõnealust kaebust menetleti Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 3-07-715 all ning
2. mai 2007 määrusega lõpetas halduskohus kõnealuse kaebuse menetlus

§ 12lg 3 alusel seoses kaebetähtaja ennistamata jätmisega.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on viidatud kohtumäärus jõustunud. Kuivõrd juhul, kui samas asjas on jõustunud kohtumäärusega menetlus lõpetatud, kuuluks kaebus

§ 11

lg 31 p 2 kohaselt tagastamise, siis ei oleks kaebuse esitajal ka enam võimalik siseministri 21.11.2006 käskkirja nr 520 tühistamiseks halduskohtu poole pöörduda. KOHTU SEISUKOHT ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUSE KOHTA 6. Ühes kaebusega on kaebuse esitaja taotlenud kaebuse tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärke kandmist. Sisuliselt on tegemist taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole aga alust ning see taotlus tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 121

lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu

1. detsembri
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja
3. aprilli
4. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kohtuasjades 3-3-1-76-04 ning 3-3-1-85-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab kaebuse ilmne perspektiivitus.
5. Kohus leiab, et OÜ Kirderand kaebus tuleb pidada ilmselt perspektiivituks, kuivõrd selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. KOHTU SEISUKOHT RIIGILÕIVU TAGASTAMISE KÜSIMUSES 9.

§ 84

lg 2 punktis 4 on sätestatud, et kaebuse esitajale tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse

§ 11lg 4 alusel, kuna kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kuna kaebuse esitaja ei ole aga kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, siis ei saa kõne alla tulla ka riigilõivu tagastamine. Kristjan Siigur Kohtunik 3