3-07-2555/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2555 Haldusasi S.B.i kaebus Murru Vangla direktori
2. detsembri 2007 käskkirja nr 1392-dm tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
3. veebruaril 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.B. Vastustaja Murru Vangla; Esindajad Meeli Maiorv ja Janika Roosileht. RESOLUTSIOON
4. Jätta S.B.i kaebus rahuldamata
5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).
7. detsembri 2007 postitemplit kandvas ümbrikus esitas S.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Murru Vangla direktori
8. detsembri 2007 käskkirja nr 1392-dm tühistamist. 1 VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
9. Vaidlustatud käskkirjaga karistati Murru Vangla kinnipeetavat S.B.i vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani kaebuse esitaja toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et ta ei allunud
10. detsembril 2007 kell 15:25 vanglaametniku korduvale korraldusele siseneda isikulise läbivaatuse teostamiseks korrapidamise ruumi, väljendas ennast vanglaametnikule suunatud ebatsensuursete ja solvavate väljenditega ning tõukas järelevalveosakonna valvurit kahe käega rindkere piirkonda. KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED
11. Kaebuse esitaja leiab, et käskkiri on õigusvastane asjaolude väära tuvastamise tõttu. Kaebuse esitaja selgitab, et
12. detsembril 2007 saatis valvur N. Buketov ta sanitaarosakonda (meditsiiniosakonda) sidumisele, ent ei lasknud kaebuse esitajal sulgeda protseduuriruumi ust ning asus provotseerima konflikti ent kaebuse esitaja käitus rahulikult ja korrektselt. Kaebuse esitaja väitel juhatas valvur ta pärast protseduuri valvurite tuppa, käitudes kaebuse esitaja suhtes jämedalt ja mitte lugupidavalt, laimates kaebuse esitajat ning väites, et kaebuse esitaja olevat end väljendanud ebatsensuurselt ning olevat talle füüsiliselt vastu hakanud. Kaebuse esitaja selgitab, ebatsensuurselt ei ole ta end väljendanud ei sanitaarosakonnas ega ka valvurite toas ning füüsiliselt ei olnud tal vastu hakata võimalik, kuna
13. novembril oli talle tehtud selgroo operatsioon ning ta sai vaevu liikuda. Kaebuse esitaja leiab, et käskkirja andmisel ei ole vangla direktor kuulanud ära tema seisukohta ega ole nõudnud seletust meditsiiniõde Marinat, kes oli väidetavalt toimunu tunnistajaks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja väide, et ta meditsiiniosakonnas ega valvurite toas ebatsensuurseid sõnu ei kasutanud, vastab tõele, sest valvur N.Buketov'i esitatud ettekandest nr 30 nähtuvalt toimus intsident korrapidamise ruumi ees trepil.
15. Distsiplinaarmenetluse kohta selgitab vastustaja, et pärast toimunud intsidenti anti S.B.ile võimalus kirjutada seletuskiri antud juhtumi kohta kuid viimane keeldus seletuskirja esitamisest. Samal päeval võeti täiendavad ettekanded vanglaametnikelt, kes olid toimunud intsidendi tunnistajateks ning kes kinnitavad, et korrapidamise ruumi välistrepi juures seisnud valvur N.Buketovi ja kinnipeetav S.B.i vahel toimus sõnavahetus, mille käigus kinnipeetav tõukas kätega valvurit, misjärel viidi kinnipeetav korrapidamisteenistuse ruumidesse. Vastustaja leiab, et eelnimetatud isikute näol on tegemist usaldusväärsete ja kohusetundlike vanglaametnikega, ei ole põhjust kahelda nende poolt esitatud ettekannetes. Vastustaja selgitab lisaks, et samal päeval kell 18.30 toimetati kaebuse esitaja meditsiiniosakonda, kus tal teostati alkoholi- ja narkojoobe kontroll, mille test osutus negatiivseks ning samuti viis inspektor kontaktisik V.Ivanov
16. detsembril 2007 läbi vestluse S.B.iga, ent viimane täiendavaid selgitusi anda ei soovinud, vaid väitis, et tema ei ole midagi teinud.
17. Vastustaja selgitab, et vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest karistatakse üldjuhul kokkusaamise keelamisega või kartserisse paigutamisega, vanglateenistuja suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest karistatakse üldjuhul kartserisse paigutamisega. S.B.ile käskkirjas karistuse määramisel arvestati kinnipeetava eelnevat käitumist vanglas, rikkumise raskust, ja tema suhtumist antud rikkumisse. Distsiplinaarkaristuse määramisel võeti arvesse, et antud distsipliinirikkumise puhul oli tegemist mitme väga raske distsipliinirikkumisega ning oli vangla distsipliini õõnestav. Vanglaametniku rünne nii verbaalselt kui ka füüsiliselt on vastustaja hinnangul kinnipeetava 2 poolt väga tõsine üleastumine vanglas kehtestatud sisekorrast. Veel selgitab vastustaja, et vangla praktika kohaselt on vanglaametniku suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest algatatud kriminaalmenetlusi ning selles valguses on kaebuse esitajale määratud karistus proportsionaalne. KOHTU PÕHJENDUSED
18. Kohus leiab, et S.B.i kaebus ei ole põhjendatud, kaebuses esitatud väited on tõendamata ning seetõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti tuvastanud kinnipeetava distsipliinirikkumise asjaolud ning määranud kaebuse esitajale rikkumiste raskusele vastava karistuse.
19. Kaebuse esitaja keskne seisukoht on, et distsiplinaarmenetluse käigus on vääralt tuvastatud talle süüks arvatud teo asjaolud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlustatud käskkirjas kajastatud asjaolusid, nimelt seda, et kaebuse esitaja keeldus täitmast vanglaametniku korraldust, väljendas end vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurselt ning tõukas talle korralduse andnud vanglaametnikku, kinnitab
20. detsembril 2007 tehtud ettekandes nr 30 valvur Nikita Buketov (tl. 29). Kaebuse esitaja ning vanglaametnik N. Buketovi vahelist sõnavahetust ning kaebuse esitaja ärritunud olekut, samuti seda, et kaebuse esitaja N. Buketovit tõukas, kinnitavad oma ettekannetes ka vangistusosakonna peaspetsialist Toivo Einaste (tl. 30) ja inspektor-kontaktisik Julia Zavjalova (tl. 31). Kohtul ei ole põhjust kahelda intsidenti pealt näinud, ent selles vahetult mitte osalenud vanglaametnike ettekannete usaldusväärsuses ning kuivõrd T. Einaste ja J.Zavjalova ettekennates antud selgitused ühtivad suures osas N. Buketovi esitatud ettekandes toodud asjaoludega, siis annavad need täiendavalt põhjust usaldada intsidendis vahetult osalenud vanglaametnik N. Buketovi ettekandes esitatud väiteid. Kuigi T. Einaste ja J.Zajvalova ei kinnita oma ettekannetes otsesõnu ebatsensuursete väljendite kasutamist ning vanglaametniku korralduse eiramist, ei ole siiski põhjust N. Buketovi sellekohaseid väiteid kahtluse alla seada. N. Buketovi ettekande sisus oleks põhjust kahelda juhul, kui oleks teada mingisuguseid asjaolusid, mis oleksid võinud vanglaametniku kallutada ettekandes ebaõigete andmete esitamisele, ent ühtegi sellist asjaolu kaebuse esitaja välja toonud ei ole. Kaebuse esitaja väited, et tema hinnangul oli N. Buketovil pohmell ja paha tuju, on asjakohatud, kuivõrd isegi kui see nõnda oli, siis ei ole vähimatki põhjust arvata, et see oleks võinud tingida intsidendi kohta tehtud ettekandes valeandmete esitamise.
21. T. Einaste ja J. Zavjalova selgitused, mille kohaselt toimus kaebuse esitaja ja valvuri vahel sõnavahetus ning et kaebuse esitaja oli ärritunud, kinnitavad ka N. Buketovi ettekandes esitatud väidet, et kaebuse esitaja keeldus korralduse täitmisest. Tuleb tähele panna, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust asuda mingil moel vanglaametniku seadusliku korralduse täitmise üle vaidlema. Võib eeldada, et isikulise läbivaatuse protseduur oli kaebuse esitaja jaoks ebameeldiv ning ta püüdis vanglaametnikku veenda vastavat korraldust muutma, ent mingisugust õigustust selliseks käitumiseks ei ole.
22. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ning selle aluseks olnud ettekannetes esitatud faktilisi väiteid ei ole tegelikult kaebuse esitaja ka oma kaebuses ümber lükanud. Nimelt kirjeldab kaebuse esitaja distsiplinaarkaristuse kaasa toonud käitumisele eelnenud sündmusi, mis seondusid tema viimisega meditsiiniosakonda ja seal viibimisega ning samuti seda, milliseid etteheiteid tegi valvur N. Buketov talle valvurite toas. Samas nähtub vaidlustatud käskkirjast ja vanglaametnike ettekannetest, et distsiplinaarkaristuse kaasa toonud sündmused toimusid pärast meditsiiniosakonnast lahkumist ning enne korrapidamisteenistuse ruumi (valvurite toa) eesruumi sisenemist ehk korrapidamisteenistuse ruumi trepi juures. Seetõttu on asjakohatu ka kaebuse esitaja etteheide, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole võetud ütlusi meditsiiniõde Marinalt. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas kajastatud teod ei 3 toimunud meditsiiniosakonnas, vaid pärast seda, kui S.B. meditsiiniosakonnast lahkus, siis ei saanud meditsiinitöötaja vaidlusaluseid sündmusi pealt näha ega nende kohta midagi teada. See, kuidas käitusid kaebuse esitaja ja valvur N. Buketov meditsiiniosakonnas, ei ole käesoleva vaidluse seisukohast tähtis.
23. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramisel on asjaolud tuvastatud õigesti. Kaebuse esitaja ei vaidlusta iseenesest käskkirja õiguslikku argumentatsiooni ehk teisisõnu seda, et kinnipeetaval on kohustus vanglaametniku korraldusi täita ning et kinnipeetaval on keelatud vanglaametnikuga suheldes end ebatsensuurselt väljendada ja vanglaametnikku rünnata, sealhulgas tõugata. Ka kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjas viidatud kohastele õigusnormidele ning seetõttu ei ole neid põhjust käesolevas kohtuotsuses korrata.
24. Põhjendamatu on kaebuse esitaja etteheide, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tema seisukohta ära kuulatud. Valvur N. Bukatovi ettekande kohaselt andis ta kaebuse esitajale võimaluse juhtumi kohta seletuskiri kirjutada, ent kaebuse esitaja keeldus sellest. Selgituste andmisest keeldumine nähtub ka
25. detsembril 2007 koostatud aktist (tl. 32), millele on tunnistajatena all kirjutanud lisaks N. Buketovile ka A. M. ja A. L.
26. Viimaks leiab kohus, et kaebuse esitajale süüks pandud distsipliinirikkumiste eest määratud karistust tuleb pidada proportsionaalseks. Eelkõige kinnipeetava poolt vanglaametniku ründamist tuleb pidada äärmiselt raskeks distsipliinirikkumiseks, mis õigustab maksimaalse võimaliku distsiplinaarkaristuse määramist vaatamata sellele, et distsiplinaarkaristuse määramise ajal kaebuse esitajal varasemaid kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei olnud. Distsipliinirikkumist raskendavaks asjaoluks tuleb käesoleval juhul kindlasti pidada ka seda, et kaebuse esitaja on keeldunud oma süütegu tunnistamast. Vastustaja rõhutab õigesti, et vanglaametnike kui riigivõimu esindajate autoriteedil on vanglas iseäranis tähtis koht ning igasugust selle autoriteedi kõigutamist tuleb vaadelda raske rikkumisena. Kristjan Siigur kohtunik 4