3-07-1618/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1618 Haldusasi Cicilia Group OÜ kaebus MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.07.2007 maksuotsuse nr 12-5/449 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. märtsil 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Cicilia Group OÜ Esindaja: Irina Bušujeva Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindaja Uku Tampere. RESOLUTSIOON
3. Jätta Cicilia Group OÜ kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).
6. augustil 2007 saabus Tallinna Halduskohtusse OÜ Cicilia Group kaebus, milles taotletakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
7. juuli 2007 maksuotsuse nr 12-5/449 tühistamist. VAIDLUSTATUD HALDUSAKT JA SELLE ALUSEKS OLNUD ASJAOLUD
8. Tollideklaratsiooniga I 14688 23/02/2006 kohaldati vabasse ringlusesse lubamise protseduuri kolmele Ameerika Ühendriikidest pärit ning Eestisse Araabia Ühendemiraatidest imporditud Harley Davidsoni mootorrattale kogumaksumusega 271906 krooni ning vastavalt summalt tasuti 1 tollimaks ja käibemaks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi: maksuhaldur)
9. juuli 2007 maksuotsuses nr 12-5/449 (edaspidi: vaidlustatud maksuotsus) keeldus maksuhaldur, viidates ühenduse tolliseadustiku rakenduseeskirjade (ÜTSRS) artiklile 181a, aktsepteerimast deklaratsioonis märgitud tolliväärtust ning leidis, et imporditud Harley Davidsoni tüüpi mootorrataste maksumuse kohta kogutud andmed viitavad asjaolule, et Cicilia Group OÜ poolt tollile esitatud arvetel ei vasta kauba hind kaubandustavadele ning tegemist ning fiktiivse hinnaga. Maksuhaldur leidis, et kõnealuste mootorrataste tolliväärtus tuleb määrata ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) artikli 31 kohaselt ehk ühenduses kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas
10. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VII rakendamise lepingus,
11. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklis VII ning ÜTS III peatükis toodud põhimõtete ja üldsätetega. Eelnevast tulenevalt lähtuti vaidlustatud maksuotsuses tolliväärtuse määramisel tolli andmebaasis olevatest andmetest ühendusse imporditud Harley Davidson tüüpi mootorrataste tolliväärtusest ning määrati eelnimetatud tollideklaratsiooniga deklareeritud ühe mootorratta keskmiseks tolliväärtuseks 234956 krooni.
13. oktoobri 2007 otsusega nr 12-5/449-1 muutis maksuhaldur vaidlustatud maksuotsust ning määras ühe mootorratta keskmiseks tolliväärtuseks 211885 krooni. Muudetud maksuotsuse kohaselt kujunes kaebuse esitaja kõnealuste mootorrataste impordiga seotud maksuvõlaks 91 227 krooni. KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED
14. Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb Cicilia Group OÜ vaidlustatud maksuotsuse tühistamist. Kaebuse esitaja selgitab esmalt, et omandas kõnealused mootorrattad tollilaos sõlmitud suulise müügilepingu alusel OÜ-lt Demax Grupp, kes esitas kaebuse esitajale arved ning nimetatud arvetel näidatud summasid kajastas kaebuse esitaja tollideklaratsioonides ka tehinguväärtusest lähtuva tolliväärtusena. Samuti väidab kaebuse esitaja, et esitas maksuhaldurile kõik viimase poolt nõutud ning kaebuse esitaja valduses olevad dokumendid, selgitades seejuures maksuhaldurile, et nõutud tollideklaratsioon koos juurdekuuluvate dokumentidega (arved, CMR, spetsifikatsioon jne) ning imporditud kauba kohta sõlmitud lepingud või tellimiskirjad koos kõikide lisadega on kauba importija Demax Grupp OÜ valduses, mistõttu ei saa kaebuse esitaja neid esitada. Kaebuse esitaja hinnangul oleks maksuhaldur pidanud nimetatud dokumendid MKS §-st 61 tulenevat õigust kasutades OÜ-lt Demax Grupp välja nõudma, sest kuivõrd maksuhaldur nõudis nende dokumentide esitamist temalt, siis järelikult on neil nad nimetatud asjas tähtsus.
15. Teiseks märgib kaebuse esitaja, et vaidlustatud maksuotsuses ei ole toodud välja ühtegi ÜTS art 29 nimetatud nõuetele mittevastavust, mis saaks olla uue tolliväärtuse arvestamise aluseks. Seejuures leiab kaebuse esitaja, et põhjendus, et Cicilia Group OÜ poolt deklareeritud ühikuhind ei vastanud infosüsteemi ASYKUDA andmetele, ei saa tekitada põhjendatud kahtlust, mis annaks aluse uue tolliväärtuse määramiseks.
16. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et kuna maksuhalduri poolt koostatud kontrollaktis on jäänud kajastamata ettevõtte poolt esitatud raamatupidamise dokumendid, siis põhineb tolliväärtuse määramine ainult tolli infosüsteemi ja interneti andmebaasidel ning seega ei ole täidetud MKS § 11 tulenev igakülgse ja objektiivse uurimise nõue.
17. Neljandaks heidab kaebuse esitaja maksuhaldurile ette seda, et uue tolliväärtuse määramisel ei ole põhjendatud, miks võeti uue tolliväärtuse aluseks USA-st tarnitud mootorrattad, kui kõnealused mootorrattad olid tarnitud Araabia Ühendemiraatidest. Samas märgib kaebuse esitaja, et maksuotsusest ei nähtu, millise väljalaskeaastaga ja millist tüüpi mootorrataste hinnad võrdlemisel aluseks võeti.
18. Viiendaks leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud maksuotsusest ei selgu, mis oli järelkontrolli ja uue tolliväärtuse määramise õiguslikuks aluseks ning miks maksuhaldur ei lähtunud tolliväärtuse määramisel ÜTS § 29 lõikes 1 sätestatust. 2
19. Ka ei nõustu kaebuse esitaja maksuotsuses toodud seisukohaga, et üks deklaratsioonis kasutatuna märgitud mootorratas oli tegelikult uus. Kaebuse esitaja väitel on imporditud mootorratta puhul loomulik, et see registreeritakse Eesti autoregistrikeskuses esmakordselt. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maksuhaldur esitanud ühtegi põhjendust, mille alusel loeb ta kasutatud mootorratast uueks.
20. Veel heidab kaebuse esitaja maksuhaldurile ette, et viimane on kasutanud maksumenetluses tähtsate asjaolude tuvastamiseks eksperti, ent ei ole seejuures kinni pidanud MKS §-s 68 sätestatud nõuetest ega ole teinud kaebuse esitajale teatavaks eksperdi nime, võttes sellega kaebuse esitajalt võimaluse esitada eksperdi vastu taandus. Kaebuse esitaja selgitab seejuures, et maksuotsusest nähtuvalt paluti eksperdihinnangut OÜ-lt I.T.Moto, kes on aga ainuke Harley Davidsoni esindaja Eestis ning seega isiklikult huvitatud kõrgema turuväärtuse määramisest. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et kontrolliaktist nähtuvalt on
21. aastal ainukeseks seda tüüpi mootorrataste importijaks Cicilia Group OÜ, mistõttu jääb arusaamatuks, milliste andmete põhjal tegi ekspert järelduse, et seda tüüpi mootorratta keskmine hind on 270 000,00 krooni.
22. Kaebuse esitaja märgib, et on esitanud maksuhaldurile kõnealuste mootorrataste importija Demax Grupp OÜ poolt esitatud arved ja väljavõtted raha ülekandmise kohta, millest nähtubki mootorrataste müügihind ning sellest tulenevalt jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, milliseid tõendeid peab ta veel esitama selleks, et tõendada, et tema poolt ostetud Araabia Ühendemiraatidest toodud mootorratta hind on madalam maksuhalduri poolt maksuotsuse tegemisel aluseks võetud hindadest. VASTUSTAJA SEISUKOHT
23. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kaebuse esitaja väite kohta, et temalt nõuti selliste dokumentide esitamist, mis ei ole tema, vaid kolmanda isiku valduses, märgib vastustaja, et ainult ekspordideklaratsioon selline dokument, mis võib olla kolmanda isiku valduses, ülejäänud dokumendid, nagu imporditud kaupa puudutavad lepingud ja tellimiskirjad, ei pea olema sõlmitud mitte ainult Demax Grupp OÜ ja Araabia Ühendemiraatides asuva müüja vahel, vaid ka Demax Grupp OÜ ja Cicilia Group OÜ vahel. Samuti jääb maksuhaldurile ebaselgeks kaebaja selgitus, et tollideklaratsioon I 14688 23.02.2006 koos juurdekuuluvate dokumentidega, s.h arved (mis on äriühingu raamatupidamisdokumendid), olid Demax Grupp OÜ valduses ja et tal puudus seadusjärgne õigus esitada maksuhaldurile kolmandate isikute poolt vormistatud dokumente. Maksuhaldur märgib siinkohal, et deklaratsioonil I 14688 23/02/2006 on lahtris 14 märgitud deklarandiks Cicilia Group OÜ ning deklaratsiooni aluseks olevad dokumendid peavad deklarandil olemas olema.
24. Dokumentide kolmandalt isikult väljanõudmise kohta leiab maksuhaldur, et kui maksuhalduril on tekkinud rikkumise kahtlus, siis tuleb ennekõike just äriühingul endal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et deklareeritud hind on õige. Vastustaja selgitab, et kui maksukohustuslane rikub temal lasuvat kaasaaitamiskohustust ning seetõttu on takistatud maksustamisel tähendust omavate asjaolude väljaselgitamine, siis lasub tõendamiskoormus koos sellest tulenevate tagajärgedega maksukohustuslasel. Kui kaebaja leiab, et ta on omapoolset kaasaaitamiskohustust piisaval määral täitnud, siis ainuüksi sellest tulenevalt puudub maksuhalduril teoreetiliselt vajadus kolmandate isikute poole pöörduda. Maksuhaldur on seisukohal, et kolmandate isikute poole tuleb pöörduda ennekõike olukorras, kus maksuhalduril olemasolev ja ka maksukohustuslaselt saadud informatsioon ei ole piisavad asjas otsuse tegemiseks, ent käesolevas asjas on maksuhaldur leidnud, et kuigi kaebaja ei esitanud kõiki korraldusega nõutud dokumente, olid tõendid siiski piisavad asjas otsuse tegemiseks. 3
25. Vastustaja selgitab, et deklaratsiooni esitamisel hindab toll deklarandi poolt määratud tolliväärtuse õigsust ning kui see tolli ei rahulda, tuleb tollideklaratsioon suunata lisadokumentide täiendavasse kontrolli või kauba tolliläbivaatusele ning kui deklarandil ei ole deklareeritud tolliväärtust tõendavaid täiendavaid dokumente esitada või ei osata anda selgitusi, ei mäletata tehingute üksikasju jms, siis on maksuhalduri kahtlus juba iseenesest põhjendatud.
26. Maksuhaldur on seisukohal, et ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikkel 181a loob sisuliselt lisaaluse, millele tuginedes saab tehinguväärtuse arvestamisest ikkagi loobuda, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus deklareeritud tehinguväärtuse õigsuses. Vastupidisel juhul ei oleks maksuhalduril üldse võimalik tehinguväärtusest erinevat kauba tolliväärtust määrata. Maksuhaldur on samuti seisukohal, et ainuüksi asjaolud, et tollile deklareeriti üks mootorratastest kasutatuna (kuigi tegelikult see oli uus) ning et deklareeritud tolliväärtus on kordades väiksem sarnastest imporditud toodetest, on piisav alus kahelda deklareeritud tolliväärtuse õigsuses ja seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et maksuhalduril tekkinud kahtlus tolliväärtuse õigsuses on igati põhjendatud.
27. Mis puutub kaebuse esitaja väidet, et üks mootorratastest oli kasutatud, siis leiab vastustaja esiteks, et kontrollaktile esitatud vastuväidetes ei ole kaebuse esitaja maininud, et ta ei ole rahul ühe mootorratta lugemisega kasutatuks. Lisaks sellele märgib maksuhaldur, et esmane registreerimine Eestis tähendab seda, et Eestis esitatakse Riiklikule Autoregistrikeskusele sõiduki registreerimiseks tehase poolt väljastatud sertifikaadid, ent kui sõiduk on kasutatud, siis esitatakse sõiduki vana registreerimistunnistus, mida Cicilia Group OÜ ühegi mootorratta kohta ei esitanud. Seega leiab maksuhaldur, et ka kolmanda mootorratta puhul on tegemist uue sõidukiga, mis võeti esmakordselt kasutusele Eestis.
28. Veel selgitab vastustaja, et kuna OÜ I.T. Moto ei ole ise 2005 ja 2006 aastal Harley Davidsoni mootorrattaid importinud ja tema 23.10.2006.a maksuhaldurile saadetud vastus ei sisaldanud selgitusi esitatud hindade kujunemise kohta, leidis toll, et hinnad ei põhine tegelikult müüdud mootorrataste hindadel ja neid ei ole võimalik seetõttu kasutada kaubale tolliväärtuse määramisel ning seetõttu saadud informatsiooni ka ei kasutatud ning seda asjaolu on kajastatud ka maksuotsuse lk 7 lõpus ja lk 8 alguses.
29. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et maksuhaldur on eksinud kauba päritolu tuvastamisel, siis maksuhaldur on endiselt seisukohal, et mootorrataste päritolumaa on Ameerika Ühendriigid. Esiteks on Ameerika Ühendriikide päritolu deklareerinud kaebaja ise ning teiseks on mootorrataste USA päritolu kinnitatud ka mootorrataste kohta tehase poolt väljastatud sertifikaatidel. KOHTU PÕHJENDUSED
30. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab et Cicilia Group OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohtu hinnangul on toll deklaratsioonis märgitud tolliväärtuse põhjendatult kahtluse alla seadnud ning muudetud maksuotsusega on vaidlusaluste mootorrataste tolliväärtus õigesti määratud.
31. Nõukogu
32. oktoobri 1992 määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS) artikli 29 lõike 1 kohaselt on imporditud kauba tolliväärtuseks tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind. ÜTS artiklis 30 sätestatakse loetelu meetmetest, mida tuleb kasutada tolliväärtuse määramiseks juhul, kui seda ei ole võimalik määrata ÜTS artikli 29 lõike 1 kohaselt ehk tehinguväärtusest lähtudes. Nimetatud meetmete loetelu on esitatud ÜTS artikli 30 lõikes 2 ning reguleeritud selliselt, et tolliväärtus tuleb lähtudes loetelus toodud esimesest meetodist, mille alusel on tolliväärtuse määramine võimalik. Viimaks sätestatakse ÜTS artiklis 31, et kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata ei artikli 29 ega 30 alusel, määratakse see ühenduses 4 kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas GATT 1994 artikli VII rakendamise lepinguga, GATT artikliga VII ning ÜTS tolliväärtust reguleeriva
33. peatüki põhimõtete ja üldsätetega. Seejuures ei sätestata ÜTS vastavas peatükis, kuidas mõista artikli 29 lõikes 1 ning artikli 31 lõikes 1 kasutatud sõnastust “kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata”. Selle sõnastuse sisu aitab avada muuhulgas komisjoni
34. juuli 1993 määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTSRS) artikkel 181a, millest tulenevalt ei pea toll määrama tolliväärtust tehinguväärtuse meetodil, kui ta põhjendatult kahtleb selles, kas deklareeritud väärtus väljendab ÜTS artiklis 29 osutatud makstud või makstavat kogusummat. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et tolliväärtust ei ole tehinguväärtuse meetodil võimalik kindlaks määrata muuhulgas juhul kui tehinguväärtuse ehk ekspordiks ühenduse territooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda tõendavad tõendid ei ole piisavad selleks, et hajutada tolli põhjendatud kahtlust neist tõenditest nähtuva tehinguväärtuse tõepärasuse osas. Seega lisaks juhtumile, mil imporditava kaubaga tehtud tehingu iseloomust tulenevalt ei ole tehinguväärtuse määramine võimalik, võib tolliväärtuse määramine ÜTS artiklis 30 loetletud meetoditel või artikli 31 alusel kõne alla tulla ka siis, kui toll ei pea tehinguväärtuse kohta esitatud tõendeid piisavateks ja usaldusväärseteks. Tuleb rõhutada, et GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu preambuli neljandas lõigus tunnustatakse vajadust kauba tolliväärtuse õiglase, ühetaolise ja erapooletu määramissüsteemi järele, mis välistab suvaliste ja fiktiivsete tolliväärtuste kasutamise. Sellest tulenevalt peab deklarant suutma tehinguväärtusena deklareeritud tolliväärtust tõendada ja põhjendada selliselt, et see välistaks tolli põhjendatud kahtlused. Tolli poolt uue tolliväärtuse määramise võimaluse eesmärk ongi see, et välistada deklarandi võimalus fiktiivsete dokumentide esitamisega või dokumentide ja tõendite osalise esitamata jätmisega näidata tolliväärtust tegelikust väiksemana ning seeläbi saada lubamatu maksueelis.
35. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et uue tolliväärtuse määramine on võimalik üksnes juhul kui tuvastatakse tehingu mittevastavus mõnele ÜTS artiklis 29 sätestatud tingimusele. Sellist piirangut ÜTS-ist ei tulene. Õige ei ole ka kaebuse esitaja seisukoht, et tolli kahtlus tehinguväärtuse õigsuses peaks tuginema ÜTS artiklis 29 sätestatud tingimustele mittevastavusele. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ÜTSRS artiklis 181a nimetatud põhjendatud kahtlus hõlmab igasugust mõistlikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et importimisel deklaratsioonides näidatud tehinguväärtus ei kajasta deklareeritava kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda. Ennekõike võib see kahtlus seisneda selles, et deklaratsioonis on tehinguväärtus kajastatud valesti või üksnes osaliselt. Tolli kahtluse põhjendatuse nõue tähendab aga seda, et toll peab suutma ära näidata, mis põhjusel äratab deklareeritud tehinguväärtus kahtlust ning see põhjus peab olema mõistlik ega tohi olla meelevaldne. Kohus leiab, et deklareeritud tehinguväärtuse õigsust puudutav kahtlus, mis tugineb asjaolule, et deklareeritud tolliväärtus on deklareeritava kaubaga sarnase kauba puhul tavaliselt tehinguväärtuse meetodist lähtudes deklareeritud tolliväärtusest oluliselt madalam, on igal juhul põhjendatud. Ekspordiks määratud kauba tavapärasest madalam hind ei ole küll iseenesest välistatud, ent juhul kui see hind hälbib teiste sarnaste toodete hinnast oluliselt, siis on tollil põhjendatult alust kahelda selle hinna õigsuses ning sellest tulenevalt ka alus nõuda deklaratsiooni esitajalt tolliväärtuse kohta täiendavate tõendite esitamist. Asjakohane on ka vastustaja põhjendus, mille kohaselt suurendab tehinguväärtust ning seda kinnitavate tõendite õigsust ja täielikkust puudutavaid kahtlusi ka asjaolu, et Cicilia Group OÜ poolt tollideklaratsiooni aktsepteerimisel esitatud kaubaarved ei ole identsed OÜ Demax Group raamatupidamises olevate arvetega, kuna viimastel ei ole näidatud eraldi käibemaksusummat, küll on see aga näidatud Cicilia Group poolt tollile esitatud arvetel. Seejuures tuleb tähele panna, et selle vastuolu kohta ei ole kaebuse esitaja ühtegi mõistlikku selgitust esitanud.
36. Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks pidada kaebuse esitaja etteheiteid, et vastustaja nõudis temalt selliste dokumentide ja tõendite esitamist, mida kaebuse esitaja valduses ei olnud ega 5 saanudki olla. Tollideklaratsioonist I 14688 23/02/2006 nähtuvalt on Araabia Ühendemiraatidest eksporditud kauba saajaks ning ühtlasi ka deklarandiks Cicilia Group OÜ. Kauba väärtusena on seejuures märgitud 237364+34542=271906 krooni. Kuivõrd vastutus deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest lasub deklarandil, siis peab deklarant hoolitsema selle eest, et tal oleksid kõik vajalikud tõendid ja dokumendid deklaratsioonis näidatud tehinguväärtuse tõendamiseks. Iseäranis juhul kui tehinguväärtus erineb tavapäraselt sarnase kauba eest makstavast hinnast, peab deklarant ise hoolitsema selle eest, et ta suudaks tollile põhjendada ja tõendada, et tavapärasest madalam väärtus on tõepoolselt konkreetse kauba tehinguväärtus. Siinkoha tuleb tähele panna, et ÜTS art 29 lg 1 kohaselt on tehinguväärtuseks ekspordiks ühenduse territooriumile müüdud kauba eest makstud või makstav summa, mis tähendab seda, et olukorras, kus kaup vahetab omanikku tollilaos enne vabasse ringlusesse lubamist, peab isik, kes kõnealuse kauba vabasse ringlusesse deklareerib, olema vajaduse korral suuteline tõendama ka kauba ekspordiks müümisel kokkulepitud hinda ning kauba eksportijaga sõlmitud tehingu asjaolusid. Deklarant ei saa deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse tõendamise kohustusest vabaneda põhjendusel, et tema ostis kauba tollilaost ega tea eksportijaga sõlmitud tehingutest midagi. Kohtu hinnangul pidanuks kaebuse esitaja OÜ-lt Demax Grupp nimetatud mootorrattaid ostes selgitama välja kauba tehinguväärtuse kujunemise asjaolud ning juhul kui kaebuse esitaja seda ei teinud või ei pidanud vajalikuks, siis kannabki ta riski, et tehinguväärtusega seonduva tolli põhjendatud kahtluse korral määratakse tolliväärtus muul moel kui deklareeritud tehinguväärtusest lähtudes.
37. Kohtu hinnangul on vaidlustatud maksuotsuses õigesti leitud, et kaebuse esitaja ei ole suutnud tolli kahtlust umber lükata ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid lisaks esitatud arvetele ja arvetel näidatud summade müüja arveldusarvele kandmisele kaubaga tehtud tehingute väärtust. Põhimõtteliselt ei ole loomulikult välistatud lepingute sõlmimine suulises vormis, ent sellist vormi kasutades riskitakse paratamatult sellega, et tehingu asjaolude hilisema tõendamise vajaduse korral kas ei ole vastavate asjaolude tõendamine sootuks võimalik või osutub see keeruliseks. Sisuliselt on vastustaja väljendanud kahtlust, et kõnealuste ühenduse ekspordiks müüdud mootorrataste eest makstud või tulevikus maksmisele kuuluv hind võib olla suurem kui deklaratsioonis näidatud ning kaebuse esitaja poolt OÜ Demax Group arveldusarvele üle kantud hind. Sellise kahtluse kontrollimiseks olekski vaja kontrollida vastavate müügitehingute asjaolusid ning kaebuse esitaja kaasaaitamiskohustus hõlmab seejuures kohustus neid asjaolusid maksuhaldurile selgitada ning tõendada. Käesoleval juhul tuleb tähele panna ka seda, et olenemata vastavatest tõenditest ei ole kaebuse esitaja ei maksu- ega ka kohtumenetluses esitanud mingisugust mõistlikku ja põhistatud seletust selle kohta, miks deklareeritud Harley Davidsoni mootorrataste väärtused on varem sarnaste rataste deklareeritud väärtusest oluliselt madalamad. Kaebuse esitaja on piirdunud üksnes uurimispõhimõtte rikkumist puudutavate etteheidete tegemisega vastustajale. Kohtu hinnangul oleks sarnaste etteheidete tegemine vastustajale õigustatud juhul kui kaebuse esitaja oleks oma kaasaaitamiskohustust igati korrektselt täitnud ning vastustajalt saaks kolmandatelt isikutelt tõendite väljanõudmist ja omal algatusel täiendavate tõendite kogumist nõuda vaid juhul, kui kaebuse esitaja põhistatud selgitustest nähtuks, et kaebuse esitaja on tõepoolest teinud kõik endast sõltuva, et vastavaid tõendeid ise hankida ning vaatamata sellele ei ole see tal õnnestunud. Vaidlustaud maksuotsuses on aga õigesti märgitud, et käesoleval juhul ei nähtu, et kaebuse esitaja ise üldse oleks püüdnud müügitehingute sõlmimisega seotud asjaolusid vastustajale selgitada või vastavaid tõendeid hankida.
38. Mis puudutab kaebuse esitaja selgitust, et tollideklaratsioonis märgitud mootorrataste eripäraks on see, et need on tarnitud Araabia Ühendemiraatidest, siis selles osas tuleb märkida, et nii deklaratsioonides kui ka mootorrattaid puudutavates dokumentides märgitud nende päritoluriigiks Ameerika Ühendriigid ning kaebuse esitaja ei ole kuidagi selgitanud, millistel põhjustel peaks Araabia Ühendemiraatidest imporditud Ameerika Ühendriikide päritolu mootorratta hind olema oluliselt madalam otse Ameerika Ühendriikidest imporditud mootorratta omast. 6
39. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et üks imporditud mootorratastest oli kasutatud, siis seda asjaolu ei ole kaebuse esitaja millegagi tõendanud. Samal ajal ei ole vaidlust selles, et Eesti Autoregistrikeskusesse esitati kõigi kolme mootorratta kohta tootja poolt väljastatud sertifikaadid ning ühegi mootorratta kohta ei esitatud andmeid selle kohta, et see oleks olnud varem kantud mõne teise riigi mootorsõidukite registreerimiseks ette nähtud registrisse. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud väited, et
40. aastal toodetud mootorratast oli kasutatud proovisõidumootorrattana ning see oli Eestisse toomise ajal läbinud 60 miili, ei ole tõendatud. Maksuhalduri koostatud kontrollaktist nähtuvalt ei olnud mootorrataste läbisõitu võimalik tuvastada ning seetõttu loeti need uuteks. Paljasõnaline ning tõendamata on ka väide, et ühe mootorratta hind on madalam juba ainuüksi sel põhjusel, et tegemist on mitu aastat vana mudeliga (
41. aasta mudel). Kohtu hinnangul ei saa pidada üldteadaolevaks ega tõendamist mittevajavaks asjaolu, et kasutamata, ent varasema väljalaskeaastaga mootorratta hind sarnase kasutamata, ent uuema väljalaskeaastaga mootorratta hinnast märkimisväärselt erineb. Isegi kui möönda, et ka kasutamata mootorrataste hind teatud määral ratta väljakaskeaastast sõltub, siis ei ole usutav, et kaks aastat varasema väljalaskeaastaga kasutamata ratta hind erineks kaks aastat hilisema väljalaskeaastaga ratta omast ligi kuus korda (deklaratsioonis näidatud statistiline väärtus 34 542 krooni vrd. maksuotsusega määratud väärtus 211 885 krooni).
42. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul tekkis tollil põhjendatult kahtlus deklaratsioonis tolliväärtusena märgitud tehinguväärtuse õigsuses ning kaebuse esitaja ei ole suutnud seda kahtlust umber lükata, mistõttu oli uue tolliväärtuse määramine õigustatud. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole väitnud, et uue tolliväärtuse määramisel oleks pidanud või oleks saanud lähtuda mõnest ÜTS artiklis 30 sätestatud meetodist, siis tuleb lugeda, et olukorras, kus kohus on leidnud, et uue tolliväärtuse määramine oli põhjendanud, et ole poolte vahel vaidlust selles, et uus tolliväärtus tuli määrata ÜTS artiklist 31 lähtudes. Ka kohtu hinnangul on maksuhaldur uue tolliväärtuse määramisel ÜTS artiklit 31 õigesti kohaldanud. Mis puudutab kaebuse esitaja etteheidet, et maksuotsusest ei selgu, millist tüüpi ja millise väljalaskeaastaga Harley Davidsoni mootorrataste tolliväärtusi maksuhaldur võrdlusalusena kasutas, siis märgib kohus, et vastustaja on esitanud kohtule deklaratsioonid ning nendega seotud dokumendid, mis puudutavad
43. aastal imporditud mootorratast, mille deklareeritud tolliväärtust (211 885 krooni) on võrdlusalusena kasutatud – tegemist on
44. aastal toodetud mootorrattaga Harley Davidson FLSTCI-Black (tl. 124). Ühtegi väidet, selle kohta, et tegemist ei ole kaebuse esitaja poolt deklareeritutega võrreldava väärtusklassiga mootorrattaga, ei ole kaebuse esitaja esitanud, samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi põhistatud väidet ega tõendit selle kohta, et tema poolt deklareeritud Harley Davidsoni mootorratate näol on tegemist Harley Davidsoni kaubamärki kandvate rataste mudelivaliku odavamate mudelitega.
45. Eelpool märkis kohus juba, et Cicilia Group OÜ poolt deklareeritud mootorrataste päritolumaaks oli deklaratsiooni kohaselt Ameerika Ühendriigid ning kuivõrd kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, miks peaks Araabia Ühendemiraatidest imporditud Ameerika Ühendriikide päritolu mootorratta väärtus olema teistsugune, kui otse Ameerika Ühendriikidest imporditud mootorratta oma, siis ei ole kaebuse esitaja esitanud sisulisi ja arvestatavaid vastuväiteid sellele, et vaidlustatud maksuotsuse tegemisel on võrdlusena kasutatud otse Ameerika Ühendriikidest toodud mootorratta deklareeritud tolliväärtust.
46. Mis puutub kaebuse esitaja etteheidet, et menetluses kasutati eksperti, tagamata kaebuse esitajale õigust eksperti taandada, märgib kohus üksnes seda, et vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt maksuhaldur tõepoolest pöördus Harley Davidsoni mootorrattaid Eestis müüva äriühingu poole, ent vastusena saadud teavet ei ole vaidlusaluse maksuotsuse tegemisel ja kaebuse esitaja poolt deklareeritud kaubale uue tolliväärtuse määramisel arvestatud ning seega ei saanud OÜ-lt I.T Motors teabe küsimine ning maksuotsuses tema eksperdiks nimetamine kaebuse esitaja õigusi maksumenetluses rikkuda. OÜ-lt I.T Motors saadud vastusest (tl. 97) nähtub aga siiski, et maksuhalduri kahtlus, et kaebuse esitaja poolt tollideklaratsioonis näidatud tehinguväärtus ei ole 7 realistlik. Kohus möönab, et vastavat liiki mootorrataste tootja esindajana võib OÜ-l IT Motors olla majanduslik huvi näidata Harley Davidsoni mootorrataste väärtust suuremana, ent samas ei ole mingisugust alust eeldada, et OÜ I.T Motors oleks maksuhaldurile antud vastuses hindade nimetamisel väga suures ulatuses eksinud.
47. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega, et vaidlustatud maksuotsuse tegemisel on põhjendamatult arvestamata jäetud kaebuse esitaja poolt esitatud raamatupidamisdokumendid ning lähtutud üksnes tolli andmebaasis sisalduvast teabest. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur põhjendanud, et kaebuse esitaja raamatupidamisdokumentide usaldusväärsuses tekitab kahtlust juba kasvõi asjaolu, et tollideklaratsiooniga ühes esitatud arved ei ole identsed OÜ Demax Grupp poolt esitatud arvetega. Kohtu hinnangul on selline kahtlus põhjendatud ning seega ei ole kaebuse esitaja raamatupidamisdokumentide arvestamata jätmist puudutavad kaebuse esitaja väited põhjendatud. Seejuures ei ole kaebuse esitaja kohtumenetluses märkinud, millised tema raamatupidamisdokumendid on tema hinnangul sellised, mis pidanuksid ümber lükkama vastustaja kahtlused seoses deklareeritud tolliväärtusega.
48. Vastavalt HkMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 8