Obsah (5)

§ 60§ 651§ 231§ 4§ 631

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 200

) § 61 alusel palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulu 4664, 05 krooni. Hageja

1. juuni
2. a. üldkoosolekul viidi organisatsiooniliste küsimuste raames sisse viiviste arvestus
3. juulist
4. a. 0, 07% iga üürivõla tasumisega viivitatud päeva eest. Seoses sellega tehti vastavad muudatused ka KÜ Kärbri 4 põhikirja punktis
7. Selle punkti kohaselt võib ühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteri omanikult viivist kuni 0, 07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja osales elamuühistu Kärberi x asutamiskoosolekul. Tema on ajavahemikul
8. a. novembrist kuni
9. a. aprillini tasunud kommunaalmakseid vastavalt esitatud arvetele elamuühistule Edu. Samal ajal esitas paralleelselt arveid kommunaalteenuste eest ka hageja, kuid kostja maksis kommunaalmakseid EÜ Edu poolt esitatud arvete alusel. Üheks aluseks, miks kostja otsustas tasuda makseid EÜ-le Edu, oli viimase poolt Kärberi x majaelanikele adresseeritud
10. novembri
11. a. kiri, milles selgitati kujunenud olukorda ja vajadust maksta kommunaalmakseid EÜ-le Edu ning seda, et elamu Kärberi x oli jätkuvalt EK Edu omandis. Maksete tõendamiseks esitas kostja väljavõtted ja koopiad maksekorraldustest. Tallinna Linnakohtu
12. märtsi
13. a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/3/25-1519/99 tuvastati, et 3 enne kohtuotsuse tegemist kuulus elamu aadressil Kärberi x EÜ-le Edu, kes majandas elamut. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2/33-226/03 on tuvastatud, et elamu Kärberi x majandamise, haldamise ja remondiga tegeles kuni
14. aprillini
15. a. EÜ Edu. Seetõttu tasus kostja kõik majanduskulude arved EÜ-le Edu ja alates
16. a., mil hagejale anti üle omandiõigus elamule ning hageja sai alustada majandustegevust, alustas kostja majanduskulude tasumist hagejale. Kostja on omapoolse kohustuse täielikult täitnud ning ei vastuta õiguslike probleemide eest, mis on seotud hageja eraldumisega EÜ-st Edu. Esimese astme kohtu otsus
17. septembri
18. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 93.746,14 krooni võlga ja 7414, 05 krooni kohtukulu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamuühistu Kärberi x oli asutatud eraldumisel elamukooperatiivist Edu ja on registrisse kantud
19. oktoobril
20. a. ning
21. juunil
22. a. on see reorganiseeritud korteriühistuks Kärberi x. Ühistu asutamiskoosolekul osales ka kostja. Samuti on tõendamist leidnud, et alates
23. a. novembrist kuni
24. a. aprillini esitasid kostjale kommunaalteenuste arveid paralleelselt nii EÜ Kärberi x kui ka EÜ Edu ning et kostja tasus kommunaalmakseid vastavalt EÜ Edu poolt esitatud arvetele. Kostja oli ühistu liikmena kohustatud igakuiselt tasuma sihtotstarbelisi makseid, s. h. kommunaalteenuste eest. Hageja esitas koopiad kostjale esitatud arvetest ning koopiad hageja ja erinevate juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingutest ning EÜ Kärberi x poolt kinnitatud kommunaalmaksete arvestamise korra perioodil novembrist
25. a. kuni maini
26. a. Alates elamuühistu Kärberi x kandmisest registrisse oli poolte vahel ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused peavad olema määratletud seaduse ja ühistu põhikirjaga. EÜ Kärberi x põhikirja p.
27. 2 kohaselt oli kostja ühistu liikmena kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Kostja ei täitnud ühistu põhikirja punktis
28. 2 toodud kohustust kohaselt, tasudes sihtotstarbelisi makseid mitte hagejale, vaid EÜ-le Edu. Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 47.110, 06 krooni ja viivisvõla katteks 46.636, 08 krooni. Nõustuda ei saa hageja poolt VÕS § 115 lg. 1 alusel esitatud nõudega kahju hüvitamiseks 10% ulatuses põhivõlast summas 9328, 11 krooni. Elamuühistu Kärberi x põhikirjas ei olnud kahju hüvitamise kohustust kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest fikseeritud. Vastavalt põhikirja punktile 23 kehtestatakse ühistu liikmetele kohustused ainult põhikirja alusel. Kui ühistu põhikirjas ei olnud kahju hüvitamist ette nähtud, siis ei saa seda ka nõuda. Kostjapoolsete kohustuste mittetäitmine langeb ajavahemikku november
29. a. kuni aprill
30. a., nimetatud perioodil kehtis tsiviilkoodeks (TsK), mitte VÕS, millele hageja oma õiguslikes põhjendustes viitab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni
31. jaanuarini
32. a. kehtinud

§ 60lg.

1 ja § 61 lg. 1 punktide 1 ja 2 alusel väljamõistmisele hageja tasu õigusabi eest suuruses 4664, 05 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2750 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Tallinna Linnakohtu

1. märtsi
2. a. otsusest tsiviilasjas nr. 2/3/25-1519/99 nähtub, et kuni otsuse jõustumiseni käis vaidlus EÜ Edu ja EÜ (KÜ) Kärberi x vahel selle üle, kes on hoone valdaja ja haldaja. Kuna kohus kohustas EÜ-d Edu üle andma hoonega seotud 4 dokumendid, saab järeldada, et faktiliselt tegeles elamu kommunaalteenuste tellimise ja vahendamisega kuni
3. aprillini
4. a. EÜ Edu. Maakohtus leidis tõendamist, et apellant on tasunud kõik kommunaalteenuste osutamise eest EÜ Edu poolt esitatud arved. Väidetav võlg KÜ Kärberi x ees on apellandil alates
5. novembrist 1998 . a. kuni
6. aprillini
7. a., s. o. selle ajani, kuni kohtuotsusega tuvastati, et elamu kuulub EÜ (KÜ) Kärberi x valdusesse. Kohtumenetluse ajal ei olnud kellelegi elanikest selge, kellele kommunaalteenuste eest tasuda tuleb. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et apellant on EÜ Kärberi x liige. Apellant osales KÜ Kärberi x reorganiseerimiskoosolekul
8. juunil
9. a., mitte EÜ Kärberi x asutamiskoosolekul
10. oktoobril
11. a. Apellant ei ole endale teadaolevalt EÜ Kärberi x liige ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et apellant on liikmeks arvatud. Seega on kohus valesti tuvastanud, et apellant on ühistu liige alates
12. a. Apellant hakkas vastustajale arveid tasuma pärast eelnimetatud kohtuotsuse jõustumist ja EÜ Kärberi x reorganiseerimist KÜ-ks Kärberi x. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid, selle § 184 kohaselt kuulub võlgnikule, kes on kohustatud teostama ühe kahest või enamast teost, valikuõigus, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene teisiti. Hageja vaidles EÜ-ga Edu hoone valdusõiguse üle kuni
13. aprillini
14. a. Enne seda ei suutnud hageja apellandile objektiivselt tajutavas vormis selgeks teha, kellele peab ta kommunaalteenuste eest maksma. Apellant tasus kommunaalteenuste eest EÜ-le Edu, kes ka teenuseid osutas. Maakohus ei ole üldse tuvastanud, milline elamu väidetav haldaja milliseid teenuseid osutas. Apellandile teadaolevalt olid EÜ-l Edu lepingud AS-iga Tallinna Vesi ja AS-iga Eesti Energia, mida ei olnud sõlmitud EÜ-ga Kärberi x. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kohus tuvastas, et apellant tasus oma maksed EÜ-le Edu, seega peaks vastustaja oma nõuded esitama EÜ Edu vastu, kuna hageja vastav õigus on märgitud ka Tallinna Linnakohtu
15. märtsi
16. a. otsuses. Kommunaalteenuste võlg saab tekkida üksnes isikul, kes nende eest ei maksa. Apellant on kommunaalteenuste eest maksnud. Vastustaja ei ole tõendanud, et tema osutas apellandile kommunaalteenuseid ja et apellandil teenuste eest võlgnevus on. Asjaolusid arvestades on väär mõista apellandilt välja viivis põhivõlaga samas suurusjärgus. Kohus oleks pidanud TsK § 194 lg. 1 järgi leppetrahvi vähendama, kuna see on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega. Apellandi vastu on hagi esitatud pahauskselt. Hageja on teadlik, et tal on õigus nõuda alusetult saadut EÜ-lt Edu, mitte apellandilt, kes on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja saab tõendada, et EÜ Edu ei ole pärast EÜ Kärberi x moodustamist osutanud mingeid teenuseid. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Otsust ei ole vaidlustatud osas, millega hagi võla sissenõudmiseks kulutatu väljamõistmiseks rahuldamata jäeti. Kooskõlas

§ 651lõikega 1 ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust vaidlustamata osas.

Vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ega pea vajalikuks seda korrata. Kaebuse väited ei ole põhjendatud. Esimese astme kohtu menetluses tugines hageja muuhulgas väitele, et kostja oli asutamisest EÜ Kärberi x liige (tl. 45, 147), kostja seda asjaolu aga sõnaselgelt ei vaidlustanud. Vastupidi, kostja möönis EÜ Kärberi x eraldumist EÜ-st Edu ja kinnitas, et on elamuühistu liikmelisusest tulenevad kohustused täitnud. Samas ei väitnud kostja, nagu oleks ta mingi muu elamuühistu liige (tl. 34). Sellest avaldusest ei saa ka järeldada kostja tahet 5 vaidlustada oma liikmelisust EÜ-s Kärberi x.

§ 231lg.

2 lause 1 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant tuginenud asjaoludele, millest nähtuks, et apellant on varasemas menetluses esitatud avalduses soovinud hageja vastavat väidet vaidlustada. Seega oli maakohtul alus pidada kostjat EÜ Kärberi x liikmeks alates selle asutamisest ja kostja apellatsioonkaebuse vastava väitega ei saa arvestada. Pealegi, et vaidlustamata asjaolude kohaselt asutati EÜ Kärberi x eraldumisel elamukooperatiivist Edu ja kanti registrisse

1. oktoobril
2. a. ning enne seda oli kostja olnud elamukooperatiivi Edu liige, kes kasutas liikmelisuse alusel Kärberi x elamus asuvat korterit 77, siis on tema liikmelisus EÜ-s Kärberi x ka ilmne: EÜ Kärberi x asutamise ajal kehtinud elamuseaduse (ES) § 14 lõikes 1 sätestatud elamuühistu mõiste kohaselt sai elamu teenindamise ja majandamise korraldamiseks luua vaid ühe elamuühistu ja alates elamukooperatiivist Edu eraldumisest sai selleks olla vaid EÜ Kärberi x. Apellant on ekslikult leidnud, nagu oleks TsK § 184 andnud talle õiguse valida, kummale elamuühistule ta osutatud teenuste eest tasub. TsK § 184 oli kohaldatav juhul, kui võlgnikul oli kohustus teha üks kahest või enamast teost. Vaidlusaluses asjas ei olnud võlgnikul kohustust teha üht kahest või enamast teost. Kostja kohustus tasuda hagejale osutatud ja vahendatud teenuste eest põhines selle elamuühistu liikmelisusel, EÜ-ga Edu ei olnud kostjal aga õigussuhet, millest tulenevalt oleks kostjal olnud kohustus nimetatule kommunaalteenuste tasu maksta. Vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud TsK § 233 lg. 1 kohaselt lõpetas kohustise nõuetekohaselt teostatud täitmine, § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Arvestades ka TsK §-s 162 sätestatud kohustise mõistet, mille sisuks oli ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (kreeditori) kasuks teatud tegu, hõlmas kohustise nõuetekohane täitmine muuhulgas kohustise täitmist õigele isikule. Tasunud EÜ Edu arveid, eksis apellant kreeditori isikus ning nimetatu esitatud arvete maksmine ei lõpetanud tema kohustust maksta osutatud teenuste eest raha hagejale. Seega ei ole põhjendatud apellandi väide, nagu oleks ta osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu nähtuks Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a. otsusest, et kostja poolt EÜ-le Edu tasutud maksete osas on hagejal nõudeõigus EÜ Edu vastu, kuna midagi taolist see otsus ei sisalda. Tegemist on tagaseljaotsusega, millega rahuldati EÜ Kärberi x poolt EÜ Edu vastu dokumentide üleandmiseks esitatud hagi (tl. 39 – 40) ja see ei puuduta vaidluse poolte vahelisi muid suhteid. Lisaks sellele oli otsuse tegemise ajal kehtinud

§-s 201 sätestatu kohaselt tagaseljaotsus niisugune otsus, mis tehti sanktsioonina korratu poole kahjuks ja milles ei hinnatud tõendeid ega tuvastatud asjaolusid. Seega ei ole tagaseljaotsuse puhul väide sellega mingi asjaolu tuvastamisest iseenesest asjakohane. Asjaolust, et EÜ Edu ei nõustunud hagejale kooskõlas seadusega elamu haldamist puudutavaid dokumente üle andma, ei saa järeldada, nagu oleks kostjale kuni

1. aprillini
2. a. kommunaalteenuseid osutanud ja vahendanud EÜ Edu, nagu apellant on leidnud, sest see asjaolu ei mõjutanud hageja ja tema liikmete vahelisi õigussuhteid. Niisuguseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et EÜ Edu apellandile teenuste eest arveid esitas: vaidlust ei ole selle üle, et ka hageja esitas kostjale samade teenuste eest arveid, ometi ei pidanud apellant seda teenuste faktilise osutamise kohta piisavaks tõendiks. Elamule rea teenuste tellimise kohta vaidlusalusel ajavahemikul on hageja esitanud lepingud. Mis puudutab vee- ja kanalisatsiooniteenust ning elektrienergiaga varustamist, siis nähtub apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud Harju Maakohtu
3. mai
4. a. otsusest EÜ Edu ja KÜ 6 Kärberi x vahelises vaidluses, et vaidlusalusel ajavahemikul ostis EÜ Edu neid teenuseid teenuseosutajatelt ning vahendas hagejale, kes omakorda vahendas neid oma liikmetele. Otsusega tuvastati, et hagejal on EÜ Edu ees võlgnevus nimetatud teenuste vahendamisest tulenevalt ning hagejalt mõisteti EÜ Edu kasuks sellest tekkinud võlg välja. Sellest tuleneb iseenesest, et asjakohatu on kostja väide, nagu oleks EÜ Edu osutanud teenuseid vahetult EÜ Kärberi x liikmetele. Nõustuda ei saa apellandi väitega ka selles, mis puudutab maakohtu otsuse ebaõigsust viivist puudutavas osas. Esimese astme kohtu menetluses ei taotlenud kostja viivise vähendamist vastavalt TsK §-le 194.

§ 4lg.

2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise, § 5 lg. 1 kohaselt menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi lg. 2 lause 1 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kuna kostja ei olnud viivise vähendamist taotlenud, siis ei oleks maakohus olnud õigustatud seda omal algatusel tegema.

§ 631lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Eespooltoodud põhjendusel ei ole maakohus viivise vähendamata jätmisel õigusnormi rikkunud ning kaebus ei sisalda põhjendust, nagu tuleks viivise osas apellatsioonimenetluses arvestada tulevate asjaolude ja tõendite kohaselt teha maakohtu otsusest erinev otsus. Viivise arvestamise metoodikat ja arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

-s sätestatut. Vastavalt kuni

1. detsembrini
2. a. kehtinud

§ 60

lõigetele 1 ja 8 jäävad apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda, vastustaja ei ole apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitamist taotlenud ega kulunimekirja esitanud. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik