3-07-1977/7

3-07-1977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-1977 Haldusasi V. M.’i (avaldaja) kaebus Tallinna Vangla (vastustaja) toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes seoses sellega, et vastustaja piiras vangla poest ostetava kauba kogust ja ei võimaldanud avaldaja 21.09.2007 ja 28.09.2007 avaldusi täies mahus realiseerida Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 18.02.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V. M.; Vastustaja –Tallinna Vangla, volitatud esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.02.2008 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V.M. esitas 10.10.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et Tallinna Vangla piiras vangla poest ostetava kauba kogust ja ei võimaldanud avaldaja 21.09.2007 ja 28.09.2007 avaldusi täies mahus realiseerida (tl 2-5). Koos kaebusega esitas avaldaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus kohustada Tallinna Vanglat edaspidi piiranguid mitte kohaldama. Tallinna Halduskohtu 16.10.2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata eelkõige põhjusel, et tubakatoodete, kohvi ja maiustuste soetamise piiramine ei oleks saanud kaebuse esitaja jaoks pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua ning kaebuse esitaja ei olnud taolistele võimalikele rasketele tagajärgedele taotluses ka viidanud (tl 15-16). 2 Tallinna Halduskohtu 05.12.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 26) ja 22.01.2008 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 37). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Avaldaja soovib vaidlustada Tallinna Vangla tegevust seoses sellega, et vastustaja on seadnud vangla kauplusest ostetavatele kaupadele piirangud. Vangistusseadusest tulenevalt saab kinnipeetav vangla kauplusest ühes kuus sisseoste teha Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (3500 krooni eest). Tallinna Vanglas jagatakse kaupade nimekirjad ja tellimiselehed kinnipeetavatele kätte teisipäeva õhtul. Avaldusele on märgitud isiku rahaliste vahendite suurus ning lahtrid ostetava kauba nimetuse ja koguse jaoks. Kolmapäeval antakse nimeline tellimisleht kontaktisikule, kes selle üle vaatab ja ühtlasi kinnitab, ning reedel peaks selle alusel tellitud kauba kätte saama. Käesoleval juhul piirab kontaktisik Veiko Soots kaebuse esitaja poolt sooritatavate ostude koguseid. 28.09.2007 avaldusel parandas V.M. kontaktisiku nõudmisel algselt märgitud sigaretipakkide „Leek“ arvu 15-neks. Vastutasuks lubati osta pakk tubakat ja suitsupaberit. 28.09.2007 tellimislehelt oli tubakas ja suitsupaber maha tõmmatud. Seega ei saanud kaebuse esitaja nimetatud tooteid osta, sest kauplus arvestab ainult nende kaupadega, mis on kontaktisiku poolt kinnitatud. Lisaks tubakatoodetele on koguseliselt piiratud ka teiste kaupade soetamist. Nähtuvalt 21.09.2007 avaldusest on vähendatud avaldaja poolt tellitud kaupasid 1 kommipaki (iirised) võrra. V.M. on 03.09.2007 esitanud Tallinna Vanglale selgitustaotluse, et teada saada, millistel õiguslikel alustel piiratakse tema poolt tellitavate kaupade kogust. Tallinna Vangla on järelepärimisele 14.09.2007 kirjalikult ka vastanud. Vastuses on viidatud õigusliku alusena Tallinna Vangla kodukorra punktile 13.1.10, mille kohaselt võib kinnipeetav asju osta mõistlikus koguses, ainult iseenda tarbeks, ega tohi neid teistele kinnipeetavatele võõrandada või kasutada anda. V.M. leiab, et antud juhul kehtestatakse talle piiranguid tegude eest, mida ta teinud ei ole. Avaldaja väidab, et ei ole kunagi kehtivat korda rikkudes võõrandanud või andnud kasutada oma asju teistele kinnipeetavatele. V.M. palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud seoses sellega, et 21.09.2007 ja 28.09.2007 ei võimaldatud toiduainete, tubakatoodete ja tikkude ostmise avaldust täies mahus rahuldada. Varasemalt nimetatud ettekirjutuse tegemist kohustusega piirangud edaspidi ära jätta, avaldaja vajalikuks ei pea, sest käesolevaks ajaks on kaebuse esitaja viidud üle Murru Vanglasse. Toimingute õigusvastaseks tunnistamise taotluse põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõue, mille avaldaja kavatseb hiljem Tallinna Vangla vastu esitada (kohtuistungi protokoll, tl 47). VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Tallinna Vanglas on kauplusele tellimuse esitamise aluseks kaupade nimekiri, mida on võimalik vangla kaupluse vahendusel osta. Nimekiri on koostatud selliselt, et osta oleks võimalik mõningaid kaupasid igast toiduainetegrupist, samuti kallimat ning odavamat analoogset toodet. Kinni peetaval isikul on 3 võimalus lisada küll nimekirjas mitteolevaid tooteid tellimislehele, kuid juhul, kui neid pole võimalik tuua, tõmmatakse need maha. Ostetavate toiduainete koguste määramisel lähtutakse võimalustest kauba kohaletoomiseks, ladustamiseks ning kambris hoidmiseks. Tellitava kauba koguste määramisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest arvestades sellega, et tegu on lisatoiduga ning regulaarne toitlustamine on tagatud vangla poolt ja et tellitud kogus oleks enne säilitustähtaegade ületamist reaalselt äratarbitav. Tallinna Vangla võimaldab vahistatutel kasutada poeteenust iga nädal, seda eeldusel, et neil on selleks isikuarvel rahalisi vahendeid. Vaadates V.M.i poolt 28.09.2007 kirjutatud avaldust selgub, et ta tellis 25 pakki suitsu ja 25 toosi tikku. Kui lähtuda mõistlikkuse printsiibist, on selline kogus ühes nädalas tarbimiseks ebamõistlikult suur. Sellepärast ongi koguseid vähendatud. 21.09.2007 avalduses on tõmmatud maha üks iirise kommipakk. Siin ei ole muud seletust, kui ilmselt sai poest kaup otsa ja oli võimalik müüa ainult üks kommipakk. Kuid vastustaja on seisukohal, et ka sellega ei ole Tallinna Vangla kahjustanud V.M.i õigusi ja ei ole käitunud õigusvastaselt. Nimekirjast on näha, et avaldajale võimaldati komme „Tõmmu“ ja „Teekonna“ (kummastki 1 pakk), lisaks 6 pakki küpsist „Napoleon“. Vastustaja nõustub, et lähtuvalt eeltoodud põhjustest, ei ole tõepoolest V.M.il võimalik vangla kauplusest osta alati selliseid toidukaupu ning sellises koguses nagu ta seda soovib, kuid temale on tagatud kaupade nimekirjas olevate toodete ostmine mõistlikus koguses. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja taotleb vastustaja toimingute õigusvastaseks tunnistamist seoses sellega, et vastustaja piiras vangla poest ostetava kauba kogust ja ei võimaldanud avaldaja 21.09.2007 ja 28.09.2007 avaldusi täies mahus realiseerida (kohtuistungi protokoll, tl 47). Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lõigetest 7-9 on vajaduse korral võimalik kaebuses esitatud taotlust täpsusta kuni kohtuvaidluseni. Avaldajal on toimingute õigusvastaseks tunnistamise suhtes olemas ka sellekohane põhjendatud huvi, sest ta soovib hiljem esitada kahju hüvitamise nõude (kohtuistungi protokoll, tl 47). Kohtupraktikas on võimalikku kahju hüvitamise nõuet üldjuhul põhjendatud huvina aktsepteeritud. Vangistusseaduse § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest osta sisekorraeeskirjades sätestatud korras vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Sama paragrahvi lõikega 11 on sätestatud täpsemalt, et eelnevas lõikes nimetatud sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Avaldaja on esitanud kaebuse seetõttu, et osa taotletud kaupadest on tellimuslehelt maha tõmmatud või siis vähendatud soovitud kauba kogust. Kaebuse esitaja arvates ei tohiks vastustaja koguselisi piiranguid rakendada kui ühe kuu tellimused ei ületa kokkuvõttes Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Siinkohal tekibki küsimus kas vangistusseaduse §-i 48 tuleb tõlgendada selliselt, et koguselisi piiranguid ei tohiks üldse teha, kui tellimusega ei ületata kuupalga alammäära või on piirangud mõistlikel kaalutlustel siiski võimalikud. 4 Vastustaja on omapoolsed kaalutlused esile toonud, millest nähtub ja järeldub, et ilma põhjuseta ei ole kaupade kogust piiratud. Vastustaja põhjenduste kohaselt tuleneb liigse kauba mahatõmbamine ka sellest, et kauplus ei pruugi olla arvestanud ebaproportsionaalsete tellimustega ning taolistel juhtudel võiks keegi näiteks sigarettidest üldse ilma jääda (kohtuistungi protokoll, tl 48). Vaadeldaval juhul võimaldas vastustaja kaebuse esitajal tellida ühel nädalal 15 pakki sigarette ja 15 toosi tikke (tl 6). Taolist kogust ei saa ühe isiku kohta nädalas ülemäära väikeseks pidada ja kui vastustaja lähtus seejuures ka vajadusest tagada, et kõik tellimuse esitanud isikud saaksid üldjuhul sigaretid kätte ja et kaupa jätkuks, siis on see kaalutlus mõistlik. Vastustaja selgitas, et tellitava kauba koguse järsul muutumisel oleks taotlejal vaja seda eraldi põhjendada ning sel juhul oleks võimalik kauplusesse tellitava kauba kogust suurendada ning siis ei jääks koguse kasvu tõttu teistel isikutel nende poolt tellitu saamata (kohtuistungi protokoll, tl 48, keskel). Avaldaja ei pidanud kirjalikku pöördumist seoses enama kui 15 sigaretipaki vajadusega ühe nädala kohta tarvilikuks eraldi esitada, sest seaduse kohaselt oleks tulnud lähtuda ainult sellest, et tellitu ei ületaks 3500 krooni suurust summat (kohtuistungi protokoll, tl 48). Nähtuvalt haldusasja materjalist ei olegi küsimus mitte niivõrd selles, et vastustaja ei võimaldanud seaduses nimetatud piirsumma raames kaupu osta, vaid osade kaubaartiklite piiramises kas siis seetõttu, et neid üldse ei jätkunud või siis eeldusel, et taotletud mahtude juurde jäädes neid kõigile taotlejatele nagunii ei jätkuks. Täiendavalt on arvestatud seda, et 15 sigaretipakist peaks ühele isikule nädalaks piisama. Seaduses nimetatud rahaline piirsumma ei tähenda seda, et selle peaks realiseerima ilmtingimata ühe nädala jooksul. Mõne kaubaartikli lõppemise korral oleks vastustajal võimalik korraldada (võimaluse korral) selle täiendavat varumist ning piirsumma realiseerimine võib osutuda täiesti võimalikuks. Teataval nädalal võib jääda soovitud kaup soetamata ka ainuüksi seetõttu, et see saab kauplusest enne otsa ja sellisel juhul ei ole vahet kas taotletav kaubaartikkel tõmmatakse tellimuslehelt maha või jääb see kaup vastaval nädalal saamata, ilma, et seda oleks lehelt maha tõmmatud. Vangistusseaduse § 48 lg 11 sätestatut ei saa tõlgendada selliselt, et igasugust kaupa tuleks taotletavas koguses alati ja koheselt võimaldada. See sõltub mitmesugustest objektiivsetest asjaoludest ning välistada ei saa ka eesmärgist lähtuvaid muid mõistlikke kaalutlusi. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks kauba võimaldamisest põhjendamatult keeldunud või teinud olulisi kaalutlusvigu ning seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulud HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul menetluskulusid välja ei mõisteta, sest vastustaja ei ole seda taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 48). Enno Loonurm Kohtunik