) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Rahvastikuregistris kostja elukohaks registreeritud aadressil XXX saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule korduvalt hoiutähtaja möödumisel. Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 22.11.2007 teate kohaselt OM ka tegelikult elab sellel aadressil. Vastavalt
Kohtu dokumendiregistri andmetel postitati menetlusdokumendid kohtumajast, 10.01.2008.a. Kostja elukoht asub kohtumajaga samas asulas, mistõttu kohus loeb, et kostja postkasti toimetati kiri hiljemalt ülejärgmisel päeval, s.o. 12.01.2008.a. Vastamise tähtpäev saabus seega 28.01.2008.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 23.12.1996.a. allkirjastatud võlakirjast. Kostja ei tagastanud tähtaegselt raha ning seega ei täitnud lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 10 823,40 krooni, s.h. põhivõlg 7 215,60 krooni ja viivised 3 607,80 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 191 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on lepingus sätestatud viivistena. Kuna kostja viivitas hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, on TsK § 231 lg 1 kohaselt põhjendatud temalt viivise välja mõistmine. Lepingu kohaselt on viivis 10 % tasumisele kuuluvast summast päevas arve tasumise tähtajast arvates. Hageja ei ole vastavalt lepingule arvestanud viiviseid, vaid on lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest taotlenud kostjalt välja mõista viiviseid 50 % võla summast ehk 3 607,80 krooni.
Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 2 2-07-1428 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.