3-07-551/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-551 Haldusasi A.K.e kaebus Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 detailplaneeringu algatamisest keeldumise nr 6-2/06/4363 õigusvastaseks tunnistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja poolt 30.11.2006 esitatud detailplaneeringu avaldus või alternatiivselt tuvastada Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 detailplaneeringu algatamisest keeldumise nr 62/06/4363 tühisus Kaebuse esitaja – A.K.. Vastustaja – Rae Vallavalitsus. Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus, tühistada Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus nr 6-2/06/4363 ja kohustada Rae Vallavalitsust 1 kuu jooksul kaebaja poolt 30.11.2006 esitatud detailplaneeringu avaldus uuesti läbi vaatama
4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.
5. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16.04.2008.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kaebajale kuulub Vanatoavälja kinnistu nr 65303:002:
7. Kaebaja esitas 30.11.2006 Rae Vallavalitsusele taotluse algatada Vaidasoo külas Vanaväljatoa maaüksusel detailplaneering. 1
8. Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 otsusega nr 6-2/06/4363 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata ja detailplaneering algatamata.
9. 15.03.2007 saabus Tallinna Halduskohtule A.K.e kaebus Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 detailplaneeringu algatamisest keeldumise nr 6-2/06/4363 õigusvastaseks tunnistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja poolt 30.11.2006 esitatud detailplaneeringu avaldus või alternatiivselt tuvastada Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 detailplaneeringu algatamisest keeldumise nr 6-2/06/4363 tühisus.
10. 27.12.2007 määrusega võttis kohus kaebus menetlusse (tl. 39) ja 23.01.2008 määrusega määras kohus menetlusosaliste nõusolekust lähtudes lahendada asi kirjalikus menetluses (tl. 65-66). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Rae Vallavalitsuse keeldumine detailplaneeringu algatamisest õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
12. Kaebaja leiab, et õiguspärane ei ole vastustaja seisukoht, et lähtuda tuleb 1992-
13. a kehtestatud ja 11.07.2006 vastuvõetud, kuid seni veel kehtestamata üldplaneeringule, kuna kehtiv üldplaneering on vana ja tänapäeva vajadusele mittevastav. Avalikuks aruteluks vastuvõetud planeeringukavale ei saa viidata kui kehtestatud planeeringule.
14. Vanatoavälja kinnistu asub Vaida poldri alal. Menetluse olevale üldplaneeringule viiakse antud ajal läbi keskkonnamõjude strateegilist hindamist ja selle käigus hinnatakse ka Vaida poldri üleujutusohtlikkust keskkonnale. Kuna Vaida poldrile on loodud ulatuslikud kuivendussüsteemid ja tagatud liigvee äravool Pirita jõel kanalisse ei ole enne keskkonnamõjude hindamise tulemusteta õige määratleda üleujutusohtu. Kirjalikes pöördumistes on elanikud teinud ettepaneku määratleda Vaida poldriala puhke- ja virgestusmaaks. Selline määratlus lubab mõningast ehitustegevust kinnistutel.
15. Kaebaja põhjendatud huviks on, et Vanatoavälja maaüksuse väärtus tõuseks detailplaneeringu abil. Kinnistul on praktiliselt kasutu rohumaa ja igasugune parenduskõrghaljastus, ehitis, rajatis tõstab kinnistu väärtust.
16. Vastustaja väide, et kaebaja on soovinud kinnistu jagamist kruntideks on väär, kuna kaebaja ei ole sellist soovi üheski dokumendis ega ka suuliselt väljendanud. Samuti ei külgne Vanatoavälja kinnistu Pirita jõega, kuna kinnistu ja Pirita jõe vahe on üle poole kilomeetri. Kinnistu näol ei ole tegemist üleujutusohtliku poldri alaga, kuna juba 2006.a augustis teavitas kaebaja vastustajat Vaida poldri üleujutusohtlikkuse puudumisest kokku 41 korral.
17. Planeerimisseadus kohustab kohalikku omavalitsust reguleerima vallasiseste planeerimisalaste ülesannete jaotamist ehitusmäärusega. Rae valla Ehitusmääruse p 7.2.2 kohaselt on kehtivale üldplaneeringule vastukäiva detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine vallavolikogu ainupädevuses. Vallavalitsusel selline õigus puudub. Seega ei olnud vallavalitsus pädev detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. vastustaja poolt esitatud dokumentidest ei selgu, et vaidlustatud otsus oleks tehtud kollegiaalselt. Vaidlustatud otsuse on allkirjastanud vallavanem ja sellel puuduvad haldusaktile esitatavad tingimused (HKMS 56 § lg 1 p 3). Tegemist on ametniku ainuisikulise otsusega, mis ei haaku valla ehitusmääruse ja volikogu 14.02.2005 delegeerimisotsusega nr
18. Seega ei ole vaidlustatava otsusega tekkinud avalikõigusliku õigussuhet ja see on tühine selle väljaandmisest. Kaebaja leiab veel, et ehitusmäärus tuleneb planeerimisseaduse kohustavatest sätetest, vallasisene otsus nr 59 aga KOKS sätetest, mis ei kohusta. 2
19. Vastustaja Rae Vallavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
20. Vastustaja leiab, et kuigi uus valla üldplaneering ei ole veel hetkel kehtestatud, on siiski uute planeeringute algatamise otsustamisel oluline lähtuda uuest vastuvõetud üldplaneeringust ja selle dokumentidest, kuna nendest nähtub vallavolikogu kui oma haldusterritooriumit planeeriva avalikkuse esindaja viimati väljendatud seisukoht oma haldusterritooriumil asuvate planeeringute lahendamiseks.
21. Vanatoavälja kinnistu sihtotstarve on nii kehtivas kui ka uues vastuvõetud Rae valla üldplaneeringus nähtud ette maatulundusmaana. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt külgneb Vanatoavälja kinnistu Pirita jõega, millest tulenevalt lasuvad kinnistul veekaitselised piirangud. Uue vastuvõetud Rae valla üldplaneeringu kohaselt ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punktist 3.15.1 nähtub, et Vanatoavälja kinnistu asub üleujutusohtlikul Vaida poldri alal, kus võib ehitustegevust lubada väga väikeses mahus ning maaüksuse kruntideks jagamine ei ole lubatud. Seega ei ole võimalik kaebaja kinnistut osaliselt elamumaaks muuta.
22. Väär on kaebaja väide, et detailplaneeringute algatamine ja nende kehtestamine on vallavolikogu ainupädevuses. 14.02.2005 võttis Rae Vallavolikogu vastu otsuse nr 59, millega delegeeris seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete korraldamise ja täitmise vallavalitsusele ning antud otsuse näol on tegemist hilisema volikogu haldusaktiga, kui seda on valla ehitusmäärus. Seega muudab hilisem otsus ära 16.12.1997.a määrusega nr 32 vastuvõetud ehitusmäärusest tulenenud vallavolikogu ainupädevuse üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute üle otsustamisel. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kuna vaidlustatud haldusakti on allkirjastanud vallavanem, siis on tegemist ametniku ainuisikulise otsusega. Detailplaneeringute menetlemise toiminguid teostab vastustaja läbi ametnike tegevuse ja edastatud faktilisi asjaolusid sisaldavates teatistes, mille on allkirjastanud vallavanem, väljendub vastustaja ametlik seisukoht. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
23. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada haldusmenetluse seaduse § 6 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumise tõttu ja põhjendab seda järgmiselt. Kohus leiab lähtudes vastustaja esitatud seisukohtadest ja vaidlustatud otsusest ning kaebaja poolt välja toodud asjaoludest, et vastustaja on rikkunud HMS § 6 toodud uurimispõhimõtet. Eelkõige ei ole vastustaja välja selgitanud kaebaja tegelikku tahet ja eesmärki kinnistu sihtotstarbe muutmisel ja võimalikul hoonestamisel, mis otsuse langetamisel omab olulist tähendust. Vastustaja on nähtuvalt Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 otsusest ja kohtule antud seletustest asunud seisukohale, et kaebuse esitaja soovib oma maa kruntideks jagamist hilisema ehitusliku arendustegevuse eesmärgiga. Kaebaja märgib oma vastuses vastustaja seisukohtadele, et ta “… ei olegi soovinud kinnistul läbi viia suuri muudatusi ega ka selle jagamist kruntideks…“ (t.l. 71). Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks püüdnud vastavuses HMS § 6 välja selgitada asjas olulist tähtsust omavat asjaolu - kaebaja tegelikku tahet võimaliku tulevase ehitusõiguse suhtes. Vastustaja on nimetatud asjaolu väljaselgitamiseta jätmise tõttu teinud kohtu hinnangul otsustamisel olulise diskretsioonivea, sest ei kehtiv ega menetletav üldplaneering ega ka Rae vall üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkt 3.15.
24. ei välista täielikult ehitustegevuse lubatavust Vaida poldrialal, millele jääb ka Vanatoavälja kinnistu. Kohtu hinnangul on sellest aspektist 3 võetuna õigustatud kaebaja viide planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 2, mis paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. Kuna vaidlustatud otsuse puhul kaebaja tegelikud huvid välja selgitamata, ei olnud vastustajal võimalik langetada seaduspärast otsust nende tagamise ja üldiste huvidega tasakaalustamise suhtes.
25. Kohus juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud otsuses on vastustaja käsitlenud formaalselt Uustoavälja, mitte taotluses toodud Vanatoavälja, kinnistut. Kaebaja on küll asunud seisukohale, et siinkohal võib ilmselt eeldada vastustaja tahtmatut eksitust kinnistu nime suhtes. (t.l. 71). Samas juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et vastustaja on oma vastuses viidanud ekslikult asjaolule, et Vanatoavälja kinnistu külgneb Pirita jõega (t.l. 56) ja nimetatud asjaolu võib olla kantud soovist teadlikult kohut petta ja püüdest kallutada kohut selle pettuse abil vastustajale soodsat otsust tegema. Kohus nõustub kaebajaga, et arvestades üleujutusohu olulist kohta vastustaja argumentatsioonis, võib nimetatud vastustaja väiteid pidada eksitavaks, sest kuigi vastustaja täpsustab oma vastuses kaebusele edaspidi, et uue üldplaneeringu järgi asub kinnistu Vaida poldrialal, tekib vastust lugedes mulje, et kinnistu piirneb Pirita jõega ja seega on ka üleujutusoht ilmselt suurem, kui jõest 570 m kaugusel. Kohus asub siinkohal seisukohale, et ilmselt tegemist ei ole teadliku kohtu eksitamisega, vaid ebatäpsusega. Samas annab selline eksimus koos nimeeksimusega vaidlustatud otsuses täiendavalt alust kohtu veendumusele, et vastustaja ei ole kõiki asjaolusid piisava tähelepanelikkusega välja selgitanud.
26. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et alusetu on kaebaja seisukoht, et vastustaja ei tohi tema avalduse üle otsustamisel esiteks lähtuda kehtivast üldplaneeringust, kuna see on vana ja tänapäeva vajadustele mittevastav. Teiseks ei tohi kaebaja arvates vastustaja arvestada 11.07.2006 vastuvõetud, kuid seni veel kehtestamata üldplaneeringut. Kohus leiab kõigepealt, et kehtiv detailplaneering on vallavalitsusele täitmiseks kohustuslik kõigis oma aspektides kaasa arvatud maakasutuse sihtotstarbed. Sellest erineva regulatsiooniga detailplaneeringu kehtestamine eeldab üldplaneeringu muutmist, millega kaasnevad seaduses ette nähtud eritingimused. Kohus nõustub siin osaliselt kaebaja seisukohaga, et 1992-1993 vastu võetud üldplaneering võib olla vananenud ja tänapäeva vajadustele mittevastav. Seda näitab ka uue üldplaneeringu menetlemine. Samas ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et sellisel juhul peab vastustaja lähtuma senist üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemise üle otsustamisel eelkõige kaebaja huvidest Kohus leiab, et vastavalt planeerimisseaduse loogikale on detailplaneeringute koostamise esmaseks aluseks eelkõige üldisemat liiki kokkulepped maakonna- ja üldplaneeringute tasemel. Lähtudes sellest põhimõttest on loogiline ja mõistlik, et vastustaja võtab kehtivat üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutaotluste menetlemisel arvesse ettevalmistatavaid ja veel mitte kehtestatud üldplaneeringuid, mille vastuvõtmisel ja kehtestamisel tuleb vastustajal vastavalt seadusele kaaluda ja tasakaalustada kõigi osapoolte huvisid. Kohus leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses viidanud õigusvastaselt Rae Vallavolikogu poolt 11.07.2006 vastu võetud üldplaneeringule, vaid on toonud ära selles väljendatud oma nägemuse kaebaja kinnistut hõlmava piirkonna arendamisest ja põhjendanud, miks ja kuidas ta peab tulevikus võimalikuks nimetatud piirkonna arengut kavandada. Samas peab kohus vajalikuks siinkohal rõhutada, et nimetatud asjaolude arvestamine eeldab siiski taotlusega seotud sisuliste asjaolude eelnevat korrektset väljaselgitamist ja kaalumist. 4
27. Eelpooltoodust ja HKMS § 26 lg 1 p 1, 2 ja 3 lähtuvalt leiab kohus, et Rae Vallavalitsuse 23.01.2007 detailplaneeringu algatamisest keeldumine nr 6-2/06/4363 on õigusvastane, tühistab nimetatud otsuse ja teeb Rae Vallavalitsusele ettekirjutuse taotlus 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest uuesti läbi vaadata.
28. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis ei ole tal vajalik vastavalt HKMS § 25 lg 3 võtta eraldi seisukohta alternatiivse nõude osas vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamise küsimuses. Kohus märgib vaid, et sisuliselt sarnase alternatiivse nõude osas on ta seisukoha võtnud haldusasjas nr. 3-06-2039 ja Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.02.2008 otsuses seda seisukohta toetanud.
29. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tähtaegselt taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda.
30. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 5