nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXX või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXXX), viitenumber XXXXXXXXXX. Asjaolud PSesitas 25.10.2007 hagi HHvastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselu lõppenud . Poolte kooselust on XXX sündinud poeg HH. Pärast kooselu lõppu on laps elanud hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Viimase aasta jooksul on kostja last toetanud 5 686 krooniga. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks kuus 5 000 krooni. Hageja palub kostjalt alates hagi esitamise hetkest välja mõista elatis 3 000 krooni kuus poja HH ülalpidamiseks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 25.10.2006. Kuivõrd kostja on selle aja jooksul hagejale lapse ülalpidamiseks maksnud 5 686 krooni, moodustab elatise võlg perioodi 25.10.2006 kuni 24.10.2007 eest summas 30 314 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja vastust 28 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. HH sünnitunnistusest (t lk 17) nähtub, et HH on tema isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 4 350 krooni alates 01.01.2008 a. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus määrab HH elatise suuruseks 3 000 krooni kuus, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja HH tuleb välja mõista PS kasuks elatis 3 000 krooni kuus poja HH ülalpidamiseks alates 25.10.2007 a. kuni HH täisealiseks saamiseni XXXa., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi 2 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd kostja on perioodi 25.10.2006 kuni 24.10.2007 eest hagejale lapse ülalpidamiseks maksnud 5 686 krooni, tuleb kostjalt nimetatud perioodi eest tagasiulatuvalt välja mõista elatis summas 30 314 krooni. Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.