KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1608 Haldusasi R.V.u kaebus Tallinna V

§ 8

lg 2 ja Tallinna Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 alusel lukustada vastuvõtuosakonna kambrid ööpäevaringselt.

1. Tallinna Vanglas kinnipeetav R.V. esitas
2. augustil
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori
4. märtsi
5. a käskkirja nr 17 õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja märgib, et Tallinna Vangla direktori
6. märtsi
7. a käskkirja nr 17 alusena märgitud justiitsministri
8. jaanuari
9. a määrusega kinnitatud “Tallinna Vangla põhimääruse” § 3 lg 2 punkt 7 kohaselt annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Tallinna Vangla direktor on
10. märtsi
11. a käskkirja nr 17 käskkirjaga ületanud oma pädevust, sest viidatud põhimääruse punktist tuleneb direktorile õigus anda oma pädevuse piires üksikakte, mitte aga kinnitada üldakti sisuga haldusakte. Kaebaja lisab, et kuni
12. veebruarini
13. a kehtinud redaktsioonis oli vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 8 sõnastatud järgmiselt: “Õigust vabalt liikuda äratusest öörahuni ei ole vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval”. Alates
14. veebruarist
15. a on VSkE muudetud ja VSkE §-st 8 on välja jäetud vastuvõtu osakonnas viibiv kinnipeetav. Seega on justiitsminister selgelt väljendanud oma arvamust, et ebavajalik on säte, mille kohaselt vastuvõtuosakonnas viibiv kinnipeetav ei saa vabalt liikuda äratusest öörahuni osakonna piires. Kaebaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamisel on taotleda õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist (HKMS § 6 lg 3 p 2).
16. Tallinna Vangla ja arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Justiitsministeerium paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Eesti vanglasüsteemis on vastuvõtuosakondades alati olnud kinnipeetavad lukustatud ööpäevaringselt kambritesse. Küll aga tulevikuperspektiivis ei pruugi see uute vanglate, uute arhitektuursete lahenduste valmimisel ning kinnipeetavate arvu jätkuva vähenemise korral olla igal juhul põhjendatud. Sel põhjendusel muudeti alates
17. veebruarist
18. a ka vastavat regulatsiooni. VSkE § 8 lõikes 1 tehtud muudatus andis vanglatele võimaluse lubada vastuvõtuosakondades kinnipeetavate liikumist (kui see on võimalik vangla tehniliste, ehituslike, ametnike ning julgeolekukaalutluste alusel). Samas aga on vanglal õigus

§ 8

lõike 2 alusel õigus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega oli vanglatel õiguslik alus senise praktika jätkamiseks. Tallinna Vangla direktori

1. märtsi
2. a käskkirja põhjendatud vajadus seisneb eelkõige selles, et vangla valve tuleb korraldada selliselt, mis tagab üldise julgeoleku vanglas ning selle eest vastutab vangla direktor. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks. Seega on mõeldud osakond kinnipeetava tundmaõppimiseks konkreetse vangla kontekstis ning tema edasiseks paigutamiseks ning tegevusteks konkreetses vanglas. Samuti ei ole Tallinna Vangla territooriumil hooneid, milles oleks võimalik moodustada vastuvõtuosakonda, kus kambrid oleksid lukutamata ja kinnipeetav võiks vabalt liikuda. Hetkel on nii ehituslikud, organisatsioonilised kui ka julgeolekulised põhjused ning õigustused Tallinna Vangla vastuvõtuosakonna lukustamiseks. Kuna Tallinna Vangla saab
3. aastal uued hooned, siis ei tehta enam suuri investeeringuid, mis ei osutu hädavajalikuks kinnipeetavate olmetingimuste parandamiseks. Vastuvõtuosakond on ajaliselt piiratud meede, mille rakendamine ei too kaasa isikule raskeid tagajärgi.

§ 8

lg 2 annab vangla direktorile aluse mitte piirata ühe kinnipeetava liikumist, vaid ka kogu osakonnale sätestada eraldi liikumispiirangud kinnipeetavate päevasele liikumis- ja suhtlemisvabadusele osade kambrite või teatud osakondade lõikes. Seega normi adressaadiks võib olla määratlemata hulk kinnipeetavaid. Sellesisulise otsuse sisuliseks tingimuseks on tema põhjendatus ning vormiliseks tingimuseks kirjalikult vormistamine. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 51 lg 2 kohaselt on haldusaktiks ka üldkorraldus. Pädevus-, vormi- ja menetlusnõuete täitmine on haldusakti formaalse õiguspärasuse eeldused. Tallinna Vangla direktori kaevatav käskkiri vormistati kirjalikult. Menetlusnõuete rikkumisi ei esinenud.

§ 66

lõike 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vangla direktor.

§ 8lõike 2 alusel on vanglal õigus piirata kinnipeetavate liikumist.

Tallinna Vangla Tallinna Vangla põhimääruse 2 § 3 lg 2 punkt 7 kohaselt annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Seega on direktori otsus antud pädevuse piires ja adressaatide hulk on abstraktne. Haldusakti faktiline alus tuleneb sellest, et Tallinna vanglas ei ole ei ehituslikult käesoleval hetkel ega ka eelnevalt olnud võimalik kinnipeetavate vaba liikumine vastuvõtuosakonnas, et oleks tagatud vanglas järelevalve ning julgeolek. Tegemist on proportsionaalse meetmega, mis on ka eelnevalt Tallinna Vanglas ning teistes Eesti vanglates olnud. Meede on sobiv, vajalik ning mõõdukas Tallinna vanglas järelevalve korraldamiseks. HMS § 56 lõike 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, milles haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

§ 8lõike 2 rakendamine eeldab vangladirektori kaalutlusõigust.

HMS § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse teostamisel on eeltoodud kriteeriumitest vangla direktor ka lähtunud. Oluliseks põhimõtteks on siinjuures

§ 66

lõikest 1, mille kohaselt on vanglal kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

-i ja VSkE täitmise ning vangla üldise julgeoleku. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Väär on R.V.u kaebuse keskne väide, et Tallinna Vangla direktoril ei ole õigust anda üldise sisuga haldusakte Tallinna Vangla vastuvõtuosakonna kambrite sulgemise kohta. Vangla direktori sellekohane pädevus tuleneb

§ 8lõikest 2, justiitsministri 6.

jaanuari

1. a määrusega kinnitatud “Tallinna Vangla põhimääruse” § 3 lg 2 punktist 7 ja HMS § 51 lõikest
2. Kuigi Tallinna Vangla direktori kaevatava käskkirja regulatsiooni adressaatide ring aktist otseselt ei nähtu, on adressaadid objektiivselt kindlaks määratavad üldiste tunnuste alusel (kõik Tallinna Vangla vastuvõtuosakonnas viibivad kinnipeetavad). Tallinna Vangla direktori
3. märtsi
4. a käskkiri nr 17 pole käsitatav üldaktina (õigustloova aktina), mille andmiseks puudub vangla direktoril õigus. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist halduskohtus vaidlustatava üldkorraldusega, mille andmisele kohaldatakse haldusakti kohta käivaid sätteid.
5. Väär on R.V.u teine põhiväide, justkui oleks justiitsminister vangla sisekorraeeskirja muutmisega alates
6. veebruarist
7. a selgelt väljendanud oma arvamust, et ebavajalik on säte, mille kohaselt vastuvõtuosakonnas viibiv kinnipeetav ei saa vabalt liikuda äratusest öörahuni osakonna piires. Justiitsminister viis sisekorraeeskirja alates
8. veebruarist
9. a kooskõlla

§ 8

lõikega 2, mis sätestab: „Äratusest kuni öörahu alguseni on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.“ Samas ei ole justiitsminister otsustanud, et vanglates ei kuulu kohaldamisele

§ 8

lõige 2, mis ütleb: „Vangla võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.“ Justiitsministril puudub pädevus seaduses ettenähtud võimaluste välistamiseks oma määruses. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium põhjalikult selgitanud, et vastuvõtuosakonna kambreid ei saa avada vanemat tüüpi vanglates, kus selleks puuduvad tehnilised võimalused. Kohus leiab, et kaevatav käskkiri on selles osas piisavalt motiveeritud ning täiendavaid asjakohaseid selgitusi ja põhjendusi on nii vastustaja kui kaasatud asutus esita- 3 nud ka kohtumenetluse käigus. Kohtul puudub alus pidada esiletoodud põhjendusi ebaõigeteks või meelevaldseteks ning ka kaebuse esitaja ei ole neid põhjendusi omalt poolt ümber lükanud.

1. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust R.V.u kohtuistungil esitatud väide, et ajavahemikus
2. veebruar
3. a kuni
4. märts
5. a puudus seaduslik alus Tallinna Vangla vastuvõtuosakonna kambrite lukustamiseks. Käesoleva haldusasja piirid määrab kaebuse esitaja taotlus: kaebuse esemeks on vangla
6. märtsi
7. a käskkiri, mitte R.V.u kinnipidamine lukustatud kambris varasemal ajal. Samamoodi ei oma käesoleva lahendamisel tähtsust, kas ja mis põhjustel tulnuks R.V.u kambri uksi jätta lukustamata pärast seaduses ettenähtud vastuvõtuosakonnas viibimise aja (3 kuud) möödumist. Asjaolu, et pärast kolme kuu möödumist puudus R.V.u hoidmiseks vastuvõtuosakonnas õiguslik alus, tõi kaasa Tallinna Vangla direktori
8. märtsi
9. a käskkirja nr 17 mõju lõppemise kaebaja suhtes, kuid see ei mõjuta iseenesest kuidagi Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 17 enda õiguspärasust. Tallinna Vangla direktori
10. märtsi
11. a käskkirja nr 17 ei muuda õigusvastaseks ka see asjaolu, et praegusel ajal viibib R.V. endiselt kambris nr 404 (asub füüsiliselt vastuvõtuosakonna piires), kuid praegu on kamber teatud nädalapäevadel mittelukustatud. Kaebaja kinnitas ise, et tema suhtes on käesoleval ajal kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid. See režiim erineb oluliselt vastuvõtuosakonna režiimist. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks. Seega on mõeldud vastuvõtuosakond kinnipeetava tundmaõppimiseks konkreetse vangla kontekstis ning tema edasiseks paigutamiseks ning tegevusteks konkreetses vanglas. Asjaolu, et käesolevaks ajaks on vangla direktor otsustanud lubada kaebajal liikuda teatud aegadel väljaspool kambrit, annab tunnistust sellest, et vastuvõtuosakonnas viibimise ajal ja ITK koostamisel tulemusel on kinnipeetavat põhjalikumalt tundma õpitud ning uuesti määratletud või täpsustatud temaga seotud julgeolekuriskid. Taolised andmed saavad vangla direktori jaoks piisava põhjalikkusega ja kindlusega selguda alles pärast vastuvõtuosakonnas viibimist ja seal vajalike toimingute sooritamist. Villem Lapimaa 4