KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-04-54 Haldusasi E.L. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 k

§ 22; Ts

MS § 361 lg 1). 2. Kinnitada kaebuse esitaja E.L. ja vastustaja Tallinna linna vahel 14.02.2008.a. sõlmitud kompromiss ning lõpetada käesoleva haldusasja menetlus (

§ 24lg 1 p 3).

1. Määrata haldusasjas nr 3-04-54 Mati Senkel´i poolt osutatud riigi õigusabi tasuks 17 010,00 krooni. Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale E.L.le, kaebaja esindajale advokaat Mati Senkelile ja vastustajale Tallinna Linnavalitsusele. Pooled on kompromissis määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. ASJAOLUD I.
3. E.L. esitas 23.03.2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr.183-k punktide 1 ja 2 õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tallinna linnalt kahju summas 5 230 000 krooni väljamõistmiseks.
4. Kohus rahuldas 10.11.2006 kohtuistungil vastustaja taotluse Tallinnas Saturni tn 5 asuvate hoonete ehitus-tehnilise ekspertiisi määramiseks ja Saturni tn 5 kinnisvara turuväärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks. 25.05.2007 määrusega määras kohus käesolevas haldusasjas ehitustehnilise ekspertiisi Tallinnas Saturni tn 5 asuva hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramiseks lähtuvalt nii ORAS § 12 kuni 01.03.1997 kehtinud redaktsiooni alusel kui ka pärast 01.03.1997 kehtiva redaktsiooni alusel. Ekspertiisi viis läbi ja ekspertarvamuse andis riiklikult tunnustatud ekspert Toivo Rattasepp. Ekspertarvamus töö TR1211/2007 esitati halduskohtule 17.10.2007 Kohus edastas 19.10.2007 määrusega ekspertarvamuse kaebuse esitaja ja vastustaja esindajatele ja kohustas 1 vastustajat ja kaebuse esitajat teatama kohtule hiljemalt 12.novembriks 2007, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega.
5. Kohus peatas poolte taotlusel toimuvate kompromissläbirääkimiste pidamise ajaks 15.11.2007 määrusega haldusasja menetluse kuni 01.jaanuarini 2008 ja kohustas pooli kohtule teatama kompromissläbirääkimiste tulemustest hiljemalt 5 päeva jooksul läbirääkimiste lõpetamisest.
6. 10.01.2008 teatas Tallinna Linnavalitsuse esindaja kohtule elektrooniliselt, et kaebuse esitaja E.L. on teatanud Tallinna Linnavalitsusele, et on nõus sõlmima kompromisskokkuleppe, millest tingituna palub Tallinna Linnavalitsus kohtul menetlustoiminguid lähinädalatel mitte teha.
7. 14.02.2008 esitas Tallinna Linnavalitsus kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissi E.L. ja Tallinna linna vahelise vaidluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-1275/
9. 27.02.2008 allkirjastas E.L. esindaja vandeadvokaat Mati Senkel Tallinna Halduskohtus kompromissi E.L. ja Tallinna linna vahelise vaidluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-1275/04 ja esitas taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks.
10. Eeltoodut arvestades on ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ja menetlus käesolevas haldusasjas tuleb uuendada. II.
11. 14.02.2008 esitas Tallinna Linnavalitsus kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissi E.L. ja Tallinna linna vahelise vaidluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-1275/
12. 27.02.2008 allkirjastas E.L. esindaja vandeadvokaat Mati Senkel kompromissi Tallinna Halduskohtus.
13. Komprtomissi kohaselt Tallinna linn, mida esindab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, kes tegutseb Tallinna Linnavalitsuse 13.02.2008 korralduse nr 216-k alusel, ja E.L., keda esindab vandeadvokaat Mati Senkel (edaspidi ühiselt nimetatud pooled) sõlminud kompromissi. Kompromissi sõlmimise eesmärgiks on poolte soov lõpetada kompromissiga Tallinna Halduskohtu menetluses olev haldusasi nr 3-1275/04, mis käsitleb E.L. nõuet Tallinna linna vastu vara õigusvastase erastamise tagajärjel tekkinud Saturni tn 5 tagastamise võimatusest tingitud kahju hüvitamiseks. Pooled paluvad Tallinna Halduskohtul kompromiss ilma istungit pidamata kinnitada ja haldusasja menetlus lõpetada. Kompromissi tingimused on järgmised: „3.
14. Tallinna linn kohustub tasuma E.L.le 5 000 000 (viis miljonit) krooni, et hüvitada vara õigusvastase erastamise tagajärjel tekkinud Saturni tn 5 tagastamise võimatusest tingitud kahju. 3.
15. Tallinna linn kohustub tasuma punktis 3.1 nimetatud summa E.L. arveldusarvele nr 1107231014 Hansapangas seitsme

§ 38, Ts

MS § 659 ja § 630 lõike 2 sätetele loobuvad nad õigusest esitada määruskaebus kohtumäärusele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse.“ KOHTU PÕHJENDUSED I. 10.

§ 22kohaselt menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine toimub tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Ts

MS § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna on ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas uuendada. II. 11. Vastavalt

§ 21

lg-le 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 21

lõige 5 sätestab, et kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse. 12. Kompromissi punktis 3.6 on pooled kinnitanud, et pooled on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kompromissi määrusega kinnitamisel asja menetluse lõpetamisel ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2).

13. Vastavalt

§ 92

lg-le 6 kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul on menetlusosalised kompromissi punktis 3.4 kokku leppinud, et poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda. 14. Vastavalt

§ 471

lg-le 3 on õigus esitada määruskaebus menetluse lõpetamise määruse peale 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kompromissi punktis 3.7 on pooled kokku leppinud, et nad loobuvad õigusest esitada määruskaebus kohtumäärusele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse. Vastavalt

§-le 38 kohaldatakse apellatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile tsiviilkohtumenetluse sätteid. Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole reguleeritud määruskaebuse esitamisest loobumise võimalust.

§ 5

lg 1 sätestab, et halduskohus juhindub halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestab halduskohus tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes halduskohtumenetluse erisusi. TsMS § 630 lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse 3 apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse elemusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus leiab, et eeltoodud sätetest tulenevalt on pooltel õigus kokkuleppel loobuda õigusest esitada määruskaebust kohtumäärusele, millega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab haldusasja menetluse. 15.

§ 21

lg 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24lg 1 p 3 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.

Tulenevalt eeltoodust ja arvestades, et kohus ei ole tuvastanud

§ 21

lg-s 3 loetletud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid, kinnitab kohus määrusega esitatud kompromissi selles soovitud tingimustel ning lõpetab haldusasja menetluse. III. 16. Kohtu 07.06.2004 määrusega vabastati E.L. täielikult õigusabi eest tasumisest ning määrati talle advokaat riigi kulul. Käesolevas asjas lõpetatakse menetlus

§ 24lg 1 p 3 alusel kompromissi kinnitamisega.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 27 lg 1 p sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui halduskohus lõpetab asja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lõike 1 punkti 3 alusel.

1. Eesti Advokatuuri juhatuse 14.06.2004 kirjaga nr ts 286 teatati kohtule, et haldusasjas on E.L. esindamise täitmiseks võtnud vandeadvokaat Mati Senkel.
2. Advokaat M.Senkel esitas 01.11.2005 kohtule taotluse õigusabikulude määramiseks. Kohtu 03.11.2005 määrusega määrati advokaat M.Senkelile tasumiseks riigi õigusabi osutamise eest vastavalt justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) §-de 1,3 ja 13 alusel 2223 krooni.
3. Advokaat M.Senkel esitas 27.02.2008 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kokku summas 19 950 määramiseks E.L. esindamise eest aastatel 2004-2008 järgmiselt: kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 38,5 tundi x 420 = 16 170,00 krooni ja kohtulikus menetluses osalemine 9 tundi x 420 = 3780,00 krooni. Korra § 13 kohaselt kohaldatakse isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest §-i
4. Vastavalt Korra § 12 lg-le 4 riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja ning võtab taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Taotluses märgitud haldusasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks kulunud aja kulu 38,5 tundi ja kohtulikus menetluses osalemise aja 9 tundi põhjendatust on oma allkirjaga kinnitanud 18.02.2008 kaebuse esitaja E.L.. Arvestades, et kohtu 03.11.2005 määrusega määrati advokaat M.Senkelile tasu riigi õigusabi osutamise eest kuni 03.11.2005, saab käesoleva määrusega määrata riigi õigusabi tasu alates 04.11.
5. Sellest kuupäevast alates on toimunud kaks kohtuistungit: 10.11.2006 1 tund (10:00-11:00); 09.04.2007 1 tund (10:00-11:00). Vastavalt Korra § 12 lg-le 2 on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Seega on käesolevas asjas alates 04.11.2005 esindaja tasu kohtulikus menetluses osalemise eest 840,00 krooni (4x 210). 4 Lisaks on advokaadil kulunud aega mõlema kohtuistungi ettevalmistuseks. Vastavalt Korra § 12 lg 3 ja § 8 lg-le 3 hõlmavad kohtuistungiks ettevalmistumise tasumäärad kohtuistungiks ettevalmistumisel peetud konsultatsioone ja vestlusi kaebajaga ning taanduste, taotluste ja avalduste ja muude kohtumenetluse käigus vajalike õigusdokumentide koostamist ja esitamist. Alates 04.11.2005 on M.Senkel esitanud kohtule järgmised menetlusdokumendid, mille ettevalmistamiseks ja koostamiseks on advokaat aega kulutanud: 24.12.2005 kaebuse nõude täpsustus (I kd lk 113); 12.12.2005 kaebuse nõude täpsustus (I kd lk 125); 20.03.2006 kaebuse esitaja arvamus kaebetähtaja ületamise kohta (I kd lk 140); 14.08.2006 kaebuse esitaja arvamus vastustaja taotluse osas ekspertiiside kohta (I kd lk150); 24.11.2006 kaebaja küsimused eksperdile (II kd lk 6-7); 29.01.2007 kaebaja seisukoht eksperdiarvamuse suhtes (II kd lk 16) ja 12.11.2007 menetluse peatamise taotlus (II kd lk 77). Peale selle on advokaat kulutanud aega kompromissläbirääkimisteks ja kompromissi sõlmimiseks. Kui advokaadi märgitud haldusasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks kulunud aja kulu 38,5 tundi jagada eeltoodud 10 toiminguga, on igale toimingule kulutatud keskmiselt 3,85 tundi, mis on kohtu hinnangul mõistlik aeg kohtuistungiks ettevalmistamiseks või menetlusdokumendi koostamiseks käesolevas haldusasjas. Seega on taotluses märgitud haldusasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks kulunud aja kulu 38,5 tundi kohtu hinnangul põhjendatud. Vastavalt Korra § 12 lg-le 1 on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Seega on tasu tunni kohta 420 krooni ja kokku moodustab tasu 38,5 tunni eest 16 170,00 krooni. Kokku moodustab riigi õigusabi eest makstav tasu 17 010,00 krooni (840,00 + 16 170,00). Taotluses on märgitud, et büroo ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei lisandu riigi õigusabi tasule käibemaksu (Korra § 1 lg 2).
6. Vastavalt RÕS § 24 lg-le 1 korraldab kohtulahendi, uurimisasutuse või prokuratuuri määruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Korra § 6 kohaselt maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja riigi õigusabi osutajale advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati. Aili Maasik Kohtunik 5