Kostja ei nõustunud ka nõutava elatusraha suurusega. Kostja arvates on hageja väide lapse jaoks tehtavate kulutuste olemuse ja nende suuruse kohta paljasõnaline. Hageja on jätnud tõendamata enda sissetulekute suuruse ja lapsele tehtavad kulutused. 6000 krooni ühes kuus kümneaastase tüdruku kohta on põhjendamatult suur. Kostja arvates moodustavad lapsele tehtavad reaalsed kulutused 2319 krooni kuus. Seega pool sellest oleks 1155 krooni. Kostja majanduslik olukord ei võimalda tal maksata lapsele elatist, sest ta peab 14.12.2007 minema Norrasse vangistust kandma. Tema karistusaja pikkus on kolm aastat ja 40 päeva. Vanglas viibides puuduvad kostjal rahalised vahendid elatise maksmiseks. Ka puudub kostjal vara, mida saaks realiseerida või muuta tulutoovaks. Kostja teenis endale elatist põhiliselt juhutöödega ning kulleriks olemisega. Kostja oli narkokuller, mille eest ta saigi karistada. Hageja, kes saab 5900 krooni kuus palka, varanduslik seisund on tunduvalt parem kostja omast. Hageja on jätnud põhjendamata eluasemele tehtavate kulutuste suuruse (500 krooni kuus). Kostjal tulnuks oma korteri kasutuse eest tasuda kommunaalmakseid olenemata sellest, kas ta seal elab või mitte. Kümneaastase lapse eluasemekuludeks linnas kulub 191 krooni. Samuti leidis kostja, et ülepaisutatud ja põhjendamatult suured on kulutused toidule summas 2500 krooni kuus.
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 ja 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtu arvates on kostja argumendid hagiga mittenõustumisel vasturääkivad. Kostja ei ole esitanud nõuetele vastavat avaldust vanema kande tühistamiseks ja lapse, kellele elatist nõutakse, kostjast põlvnemise tuvastamiseks, mistõttu need argumendid jäävad kui paljasõnalised, tähelepanuta. Samas on kostja aktiivselt asunud diskuteerima elatise suuruse üle, kusjuures ühes ja samas vastulauses esitanud erinevaid arvamusi (1155 krooni ja 1075 krooni). Sisuliselt on kohtu arvates kostja võtnud õigeks elatusraha maksmise vajaduse ja kohustuse, kuid vaidlustanud summa suurust. Kostja ei ole tõendanud enda vastuväidete alust ühegi dokumendiga ega ole nõudnud tõendite esitamist vastaspoolelt või taotlenud kohtu abi mingite tõendite väljanõudmiseks. Vangistusse minek ei tähenda, et isikut ei rakendata seal tööle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski
lg 4 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla
Kohus leiab, et ka kostja väited tema ebapiisava sissetuleku või nende puudumise kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku sissetulekut. Kohus leiab, et üksnes kostja poolt esitatud teatis vangistusse mineku kohta ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks tema võimetust omada vara (raha) või saada sissetulekut ning täita seega tütre ülalpidamiskohustust. Kostja ei olnud ju vanglas ajal, mille eest tagasiulatuvalt elatist nõutakse. Üldiselt on teada hinnatase ja maksude suurus Norra Kuningriigis. See ei ole kõrvutatav hindadega Eestis, samuti maksude suurusega. On ebatõenäoline, et isik viibib Norras lihtsalt niisama, omamata mingit raha ja sissetulekuid. Kohtu käsutuses puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostjal esineks töövõime püsiv kaotus või puue või et ta ei saaks või ei võiks teenida sissetulekut isegi vanglatingimustes. Kostja on küll hagejale ette heitnud, et ta ei ole tõendanud lapse jaoks tehtavaid kulutusi, kuid jätnud samas ka ise täielikult tõendamata enda poolt tehtavad kulutused ja analüüsimata enda sissetulekud ja väljaminekud. Kostja ei ole andnud täielikku ja usutavat ülevaadet oma väljaminekute kohta, mis omakorda tekitavad kohtul kahtlusi tema sissetulekute õigsuses ja tegelikkusele vastavuses. Kohus leiab, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks või hagetava elatise vähendamiseks. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks rahuldada elatusraha väljamõistmine kostjalt summas 3000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. Kohtu arvates on sellise suurusega elatise väljamõistmine vastavuses kümneaastase tütarlapse huvide ja vajadustega. Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutmisel on hagejal võimalus esitada
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 annab kohtule õiguse hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks tagasiulatuvalt alates 01.02.2007. a summas 1800 krooni kuus. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti, Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Raivo Einula kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.