2-07-6335/16

1 2 – 07 – 6335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „06“märtsil 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 6335 Tsiviilasi: U E hagi M E vastu abielu lahutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: U E (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: M E (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „11“veebruar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, U E ning kostja, M E; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada U E ja M E abielu, mis registreeriti „16“septembril 1994.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr. xxx . Pärast lahutust jätta M E perenimeks – „E“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta U E ja M E endi kanda sellises ulatuses nagu pooled on neid kulutusi juba kandnud. Ülejäänud käesoleva tsiviilasjaga seotud kohtukulud panna U E kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, 2 kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD U E ja M E elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.12), registreeritud abielus alates „16“septembrist 1994a.. U E ja M E abielu registreeriti Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, kus koostati abielu registreerimise kohta abieluakt nr. xxx . Hagiavalduse kohaselt alaealisi lapsi U E ja M E abielust sündinud ei ole. Abikaasade ühisvara U E ja M E jagada ei soovi. Varalisi vaidlusi U E ja M E vahel ei ole. Hagiavalduse kohaselt peab U E abielu jätkamist võimatuks, kuna abielulised suhted on abikaasade vahel lõppenud alates 2003.a.. Samast ajast elavad abikaasad eraldi peredena erinevatel aadressidel. Abielu purunemise põhjustena toob U E hagiavalduses ära iseloomude sobimatust ning pidevaid lahkhelisid ja tülisid abikaasade vahel. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, M E, kirjalikus vastuses kohtule (tl.13) hagile vastu ei vaidle, palus hagi rahuldada ning M E ja U E registreeritud abielu lahutada. Abikaasade ühisvara M E jagada ei soovinud. Elatise nõudeid M E U E vastu ei olnud. Miks abielu jätkamine on võimatu, seda M E kirjalikust vastusest ei selgunud. Pärast lahutust soovis M E jätta perenimeks – „E“. Vaidlusi laste üle, aga samuti ka varalisi vaidlusi M E ja U E vahel, kirjaliku vastuse kohaselt, ei ole. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, U E, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palus lahutada. U E selgitas kohtule kohtuistungil, et abielu jätkamine on võimatu, kuna abielulised suhted U E ja M E vahel lõppesid ammu. Alates 2003.a. elavad abikaasad eraldi aadressidel eraldi peredena. Tsiviilasja kohtus arutamise ajaks on U E loonud juba uue pere. Nõus kandma kohtukulusid. Kostja, M E, võttis kohtuistungil hagi õigeks. Palus abielu lahutada. M E selgitas kohtuistungil, et M E ja U E lapsed on juba täisealised, mille tõttu elatise nõudeid M E U E vastu esitada ei soovi. Abikaasade ühisvara jagada ei ole. M E leidis kohtuistungil, et abielu jätkamine on võimatu, kuna U E on juba uus pere. Peale lahutust palus jätta endale perenimeks – „E“. Kõik kohtukulud palus panna U E kanda. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 3 Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. U E ja M E abielutunnistuse originaaliga (tl.12). Abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.3). SEB Internetipanga väljatrükiga (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Viru Maakohtu määrusega 26.veebruarist 2007.a. (tl.6). M E kirjaliku vastusega hagile (tl.13). Kohtukulude nimekirjaga (tl.14-15). M E ja U E poolt sõlmitud kirjaliku kompromisslepinguga (tl.21-22), milles pooled leppisid kokku abielu lahutamises. Viru Maakohtu määrusega 16.aprillist 2007.a. (tl.23). Väljatrükiga Rahvastikuregistri andmebaasist U E andmete kohta (tl.31). Väljatrükiga Tolli – ja Maksuameti andmebaasist U E andmete kohta (tl.35). Kohtuistungi protokolliga (tl.38-40). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et U E hagi M E vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et U E ja M E abielu jätkamine on võimatu, kuna abikaasade vahel on abielulised suhted lõppenud, alates 2003.a. elavad abikaasad eraldi peredena ning kohtuistungi toimumise ajaks on U E loonud juba uue pere. Kohus luges tõendatuks, et U E ja M E registreeritud abielu kuulub lahutamisele. Pärast lahutust tuleb jätta M E perenimeks – „E“. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta poolte endi kanda. Täiendavalt tekkivad kohtukulud tuleb panna U E kanda. Johannes Külaots Kohtunik