) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2006 aasta seisuga 1500 krooni; 2007 aasta seisuga 1800 krooni ning 2008 aasta seisuga 2175 krooni. Võttes arvesse, et kostja on töövõimeline isik, teisi ülalpeetavaid kostjal pole, kohus pole tuvastanud
lg 6 loetletud kostjalt väljamõistetud elatise vähendamise või suurendamata jätmise aluseid, kohus tuleb järeldusele, et on õigustatud ja põhjendatud hageja kasuks elatise suurendamine
Vastavalt
lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja väitel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud Perekonnaseaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. 2 2-07-31388 Kohus on tuvastanud, et vaatamata 05.08.1998 Narva Linnakohtu otsusele, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatist lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni, kostja on ülalpidamiskohustust täitnud vaid kahel korral. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr.3-2-1-119-07 “Kohus võib ühe vanema nõudel
lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.
lg-st 2 ei tulene, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud.“ Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt vastavalt
MS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Pavel Gontšarov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.