) § 126 lg 1 p 3 alusel. Eesti Meremuuseumi 19.11.2007 käskkirjaga nr 28/1-1 tühistati 23.10.2007 käskkiri nr 24/1-1. 3-07-2558 Eesti Meremuuseumi 20.11.2007 käskkirjaga nr 29/1-1 tunnistati riigihanke nr 100817 menetlus viitega
Käskkirja andmise faktilisi põhjendusi käskkirjas ei ole märgitud. Vastuseks KMG Inseneriehituse AS järelepärimisele edastas Eesti Meremuuseum selgituse, mille kohaselt hankemenetlus kuulutati kehtetuks seoses ehitusloa menetluse käiguga, mis väljastatakse „Merin AS tööprojektile 569“ ja selle tõttu „pole lubatud kasutada muid tehnilisi lahendusi, kuna see toob kaasa ehitusloa muutmise“.
lg 3 p-le 5 ja asjaolule, et hankemenetlus on hankija vaidlustatud käskkirjaga tunnistatud kehtetuks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. KMG Inseneriehituse AS kaebuses taotletakse vaidlustuskomisjoni 05.12.2007 otsuse tühistamist ja apellandi vaidlustuse kohta uue otsuse tegemist, millega Eesti Meremuuseumi 20.11.2007 käskkiri nr 29/1-1 tühistatakse, või vaidlustuse vaidlustuskomisjonile sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Kaebuse põhjendused: 1)
lg 4 ja § 129 lg 1 kohaselt ei ole halduskohus esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi
lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades, seega tuleb kõik vaidlustused hankija otsuste peale, mis rikuvad riigihanke menetluse raames pakkuja õigusi, esitada vaidlustuskomisjonile, kelle otsuste peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtusse kaebuse esitaja sellise otsuse peale pöörduda ei saa. Seega keeldudes apellandi vaidlustust menetlemast, asus vaidlustuskomisjon sisuliselt seisukohale, et hankija poolt riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus ei ole Eesti õigusruumis vaidlustatav mistahes asjaoludel, veelgi enam, hankemenetluse kehtetuks tunnistamine, isegi kui see on põhjendamatu, on võrdsustatav kõigi menetluse käigus toime pandud õigusrikkumiste kõrvaldamisega ning tingib üldse kõigi vastavas menetluses tehtud õigusvastaste otsuste peale esitatud vaiete läbivaatamata jätmise; 2) Selline tõlgendus oleks vastuolus
teksti ja mõttega ja põhiseadusega. Sätte kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse kehtetuks – antud juhul ei olnud vaidlustatud hankemenetlust.
võimaldab vaidlustada iga hankija otsuse hankemenetluse raames, mis võib rikkuda 2
Sätet ei tohi tõlgendada viisil, mis muudab selle mõttetuks. Vaidlustuskomisjoni tõlgendus on vastuolus ka Põhiseaduse § 15 lg-ga 1, mille kohaselt peab iga subjektiivse õiguse rikkumine olema kohtus realiseeritav. Seega peab olema kontrollitav ka hankija poolt menetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatus. 5. Eesti Meremuuseumi vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väitis, et käskkiri nr 19/1-1 oli õiguspärane. Esialgse riigihankega ei olnud võimalik enam edasi minna, kuna pakkujad esitasid erinevaid alternatiivlahendusi, mis ei olnud tehniliselt hankijale vastuvõetavad. Teise läbiviidud riigihanke (siin mõeldakse sama objekti osas algatatud riigihanget nr 102655 Tallinna Lennusadama kaide nr 36, 37 ja 38 rekonstrueerimise I etapi tööde teostamiseks) tehnilised tingimused täpsustati ning esitatud pakkumiste seast oli võimalik välja valida häid ja sobilikke lahendusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.
lg 3 p 5 sätestab: „Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui: /---/ 5) hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud.“ Käesoleval juhul tuleb lahendada küsimus, kas see vaidlustuse läbivaatamata jätmise alus on kohaldatav ka juhul, kui vaidlustus on esitatud otsuse peale, millega hankemenetlus tunnistati kehtetuks. 7. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja oli pakkujaks riigihankes nr 100817, kelle pakkumine tunnistati vastavaks.
lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Hankija dokumendid või otsused, mille peale vaidlustust esitada võib, loetleb sama paragrahvi lg 2, mille p 13 kohaselt võib lisaks eelmistes punktides loetletud otsustele või dokumentidele esitada vaidlustuse muu käesoleva seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi.
lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega Ameti otsusega või hankija enda otsusega Ameti ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Seega sätestab
lg 3 p 6, et hankijal on omal algatusel õigus hankemenetlus kehtetuks tunnistada üksnes põhjendatud vajaduse korral. Piirang on mõeldud kaitsma hankemenetluses osalejate huve. Ka see kinnitab ringkonnakohtu hinnangul, et hankemenetluse põhjendamatu kehtetuks tunnistamine võib rikkuda pakkuja õigusi. Seetõttu on pakkujal
lg 2 p 13 kohaselt õigus vaidlustada ka hankija otsus hankemenetlus kehtetuks tunnistada. 8. Kuna hankija otsuseks, mille peale on pakkujal õigus vaidlustuskomisjonile vaidlustus esitada, on ka hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus, ei saa ringkonnakohtu arvates tõlgendada
lg 3 p-i 5 selliselt, et see annaks aluse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks ka juhul, kui vaidlustus on esitatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Vastupidise tõlgenduse korral poleks üldse võimalik vaidlustada hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. Selline tõlgendus poleks kooskõlas põhiseaduse § 15 lg-ga 1,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.