lg 1, § 44 lg 1 ja § 80 lg 2 taotleb hageja korteri väljanõudmist kostjate ebaseaduslikust valdusest. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kohtuistungil taotles hageja asja sisulist lahendamist kostjate kohalolekuta. Hageja selgitas, et kostja TM andis hagejale üle kolm komplekti korteri võtmeid, lõpetas elektrienergia lepingu ja lubas korteri vabastada. olid korteris siiski endiselt kostjate asjad – külmkapp, diivan jne. Hageja jäi oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja TM vastuväited Kostja hagi ei tunnista, sest hagiavalduses olevad asjaolud on vastuolus reaalselt asetleidnuga. Formaalselt tunnistab kostja hageja õigust korterile, kuid kostja arvates ei pööranud hageja korteri omandamisel tähelepanu asjaolule, et eluruum ei ole asustamiseks vaba. Kostja palub hagi rahuldamata jätta ja kohtukulud välja mõista vastavalt seadusele. 07.02.2008 saabus kohtusse kostja täiendav seisukoht, milles TM teatab, et on korteri vabastanud. Kostja ANhagile ei vastanud. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 414 lg 2 tulenevalt kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid; 2) pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil sisulise otsuse tegemist. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja TsMS § 414 lg 2 sätestatud asjaolud puuduvad, seega lahendab kohus asja sisuliselt. Hageja on esitanud nõude Tallinnas, XXX asuva korteri kostjate ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Asjaõigusseaduse (
) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
lg 2 tulenevalt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
lg 2 järgi kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.
sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. 2 2-07-13535 Hageja ja EN sõlmisid XXX notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingud. Asjaõigusliku lepingu alusel on hageja XXX kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse korteri omanikuna. Kostjad kinnistusraamatu kande õigsust vaidlustanud ei ole. Seega saab lugeda tõendatuks, et hageja on Tallinnas, XXX asuva korteri omanik. XXX sõlmitud lepingus kinnitab müüja EN, et lepingu ese on registreeritud müüja ja kostjate TM ja AN elukohana. Kostjad ei ole oma vastuses vastu vaielnud asjaolule, et elavad vaidlusaluses korteris. Lepingu p 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.