§-des 99 ja 100 ette nähtud tehinguid. Eestkostja peab korraldama A. M. igapäevaelu ( poes käima, süüa tegema, pesema, söötma, riietama,koristama, puhtust pidama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, korraldama tema rahaasju jne. Ühest toast teise viimiseks on vaja teda kätel kandma, teda ei saa üksi jätta. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. 2-08-781 Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. 01 aprill 2011.a. on aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on Narva Linna avaldus eestkostja määramiseks A. M. üle.Esitatud avalduse kohaselt A.M. on puudega isik, elab koos vanematega. Tal on kaasasündinud närvisüsteemi kahjustus, liikumisfunktsiooni raske häire, kõnevõimetus, düskineesiad, arengupeetus. Isik vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime, söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega. Antoni ema andis oma nõusoleku selle kohta, et olla oma poja eestkostjaks. Juhindudes TsUS § 8 lg 3; Perekonnaseaduse § 92 lg 4, 98; TsMS § 110, 475 lg 1 p 5 palub avaldaja määrata I. M. poja eestkostjaks tähtajaga kolm aastat poja huvide kaitseks ja pensioni saamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. Perearsti tõendi ja psühhiaatri tõendi kohaselt on Irina Meštšerjakova terve ja võib olla eestkostja. Tervisliku seisundi tõttu ei saa A. M.mingeid tehinguid teha. Eelmenetlus Kooskõlas TsMS § 522 lg 1 nõuetega on kohtumäärusega A. M. suhtes määratud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohtuprotsessi käik Kohtuistungil avaldaja esindaja jääb oma nõude juurde. Ir.M. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Avaldaja esindaja, I. M. ning A.M.esindaja paluvad eestkoste seada A. M. üle ja eestkostjaks määrata I. M.. Kohtu põhjendused Kuulanud ära avaldaja esindaja, A. M. esindaja ning Ir. M. seletused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Oma seisundi tõttu A.M.vajab tema üle eestkoste seadmist. TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse 2-08-781 või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 28.02.2008.a. ambilatoorse kohtupsühhiaatrilisi ekspertiisi akti nr 8 kohaselt tuleb kõne alla A. M. suhtes eestkostja määramine. A. M. kannatab kahepoolse koreatetoosi (tantstõbi) all, pidevate sõrmede ja varvaste krambitaoliste liigutuste, mis on seotud kaasasündinud närvisüsteemi kahjustusega. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigus. Eestkostja peab uuritava igapäevaelu korraldama, tema eest tihinguid tegema ja otsuseid langetama, korraldama tema rahaasju.
lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
lg 1 kohaselt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.
(Eestkostja aruanne) kohaselt eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Kohus leidis, et I. M. võib olla määratud eestkostjaks seoses tema isiklike omadustega ja võimetega täita eestkostja kohustusi. Ta töötab, varaliselt kindlustatud, praktiliselt terve. J.M. andis oma nõusoleku, et abikaasa I. oleks poja A. eestkostjaks. TsMS § 526 kohaselt
§-dest 92 lg 4, 93 lg 1, 95, 96, 98, 99, 100, TsÜS §-st 8 ja TsMS §-st 477, 478, 479, 526, 532. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.