) § 50 lg-st 1, § 54 lg 1 p-st 1 ja lg-st 4 palub avaldaja võtta LK ära vanema õigused laste JK ja SJ suhtes. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. JK ja SJ esindaja ja puudutatud isik LK toetasid avaldust ja palusid see rahuldada. SJ ja JK sünnitunnistustest (t lk 7 ja 9) nähtub, et LK on nende ema.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on LK kohtuistungil isiklikult ära kuulanud ning LK kinnitas, et eestkosteasutuse avaldus on põhjendatud ning ta on avaldusega nõus. LK tunnistas, et alkoholisõltuvuse tõttu jäid tema kohustused laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel täitmata. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. JK on sündinud XXX ja on seega hetkel 8-aastane. SJ on sündinud XXX ja on seega 13-aastane. Lähtudes laste vanusest on kohus lapsed ära kuulanud. SJ kinnitas, et ema on olnud kaine kaks nädalat ning et ta mõistab, mida tähendab vanemaõiguste äravõtmine. JK määratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. Nii S kui J on vanemliku hoolitsuseta lapsed. Laste emana on sünniaktidesse kantud LK. SJ isana on tema sünniakti kantud SJ, JK sünniakti on isakanne tehtud ema ütluse alusel. LK on pikaajaliselt kuritarvitanud alkoholi. Alkoholitarvitamine on tal aastaid takistanud kasvatamast ja hoolitsemast oma alaealiste laste eest. Eestkosteasutus on LK suhtes viinud läbi peretööd alates 2003.aastast eesmärgiga toetada tema toimetulekut ning tõsta vanemlikke oskusi. Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajad on nõustanud K prioriteetide valikul, 2 kasvatusküsimustes, eelarve planeerimisel, majapidamisküsimustes. Motiveerinud otsima tööd, aidanud leida töökoha, õpetanud sotsiaalseid oskusi, aidanud praktiliselt elamispinnaga seotud probleemide lahendamisel. Kogu sotsiaaltöö ei ole aga andnud tulemust LK tulenevate asjaolude tõttu. Olles küll viibinud alkoholisõltuvuse võõrutusravil Wismari haiglas ja polikliinikus on ta ometi asunud koheselt jälle alkoholi tarvitama. Alkoholitarbimise perioodidel eelistab oma vajadusi ja huve laste omadele, selgeid päevi aga praktiliselt ei esine.Laste üle järelevalve puudumine tõi S puhul kaasa sõltuvusprobleemid ja käitumishäired. S oli psüühiliselt ebastabiilne, kohati agressiivne, ei allunud distsipliinile ja suitsetas. Seetõttu viibis ta rehabilitatsioonikeskuses. Ema külastas last keskuses harva, tekitades sellega lapses asjatuid ootusi ja pettumusi. Ka pärast poja sotsiaalprogrammi lõppemist jätkas LK alkoholi kuritarvitamist ega pidanud poisi üle järelevalvet ega hoolitsust. Alates 2007.a. augustist viibib S Sotsiaalkeskuses. Laste esindaja seisukohast nähtub, et J elas ema juures , mil ta paigutati keskuse varjupaika. Varjupaigas viibimise ajal ei külastanud ema tütart kordagi. Alates XXX elab J hooldusperes. LK puuduvad oskused ja soov laste eest hoolitsemiseks. Lastekaitse- ja peretöötajate nõuandeid Larissa ei järginud, pidades olulisemaks enda heaolu ja sõprust alkoholiga. Laste esindaja hinnangul ei suuda LK adekvaatselt hinnata oma olukorda ega ka laste vajadusi. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline lapsi kasvatama ega tagama neile turvalist elukeskkonda. Laste esindaja on jõudnud veendumusele, et LK puudub tegelikult toimiv peresuhe. Ta kasutab süstemaatiliselt alkoholi, tal puudub töökoht ja sissetulek, tal on suured eluasemega seotud võlad. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lastele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning seataks ohtu laste julgeolek.Laste esindaja on seisukohal, et kuna LK puudub orienteeritus sotsiaalselt aktsepteeritavale käitumisele, tal ei ole töökohta ja tal on kalduvus kuritarvitada alkoholi, ei ole ta võimeline kindlustama lastele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. S käesoleva elukoha Sotsiaalkeskuse juhataja LV kinnitas vestluses laste esindajaga, et nad tunnevad tegelikult Sd juba 2002.-2003.aastast, kui poiss viibis vahelduva eduga keskuses. Käesoleval ajal õpib S Põhikooli 7.klassis ja on ise oma tulemustega rahul, hinded on 3-4-d. LV sõnul on poiss nn. koduõppel, sest tavakooli programmi omandamine käib Sle üle jõu. Koduõpe tähendab, et poiss osaleb koolimajas individuaalõpetaja juures õppetööl iga päev ühe tunni ulatuses, vahel ka kaks tundi. Sellega tema kooliõpetus piirdub. Laste esindajaga vestluses S kinnitas, et talle meeldib keskuses. Sama kinnitas LV, kes avaldas veendumust, et kõnealune keskus on S jaoks optimaalne lahendus. Laste esindaja nõustub selle seisukohaga. S psüühiline ebastabiilsus ja agressiivsus ei pea teda kinni lastekodu-tüüpi asutuses ja vaevalt ka hooldusperes. Isegi keskusest on S ära jooksnud, kuid on alati tagasi läinud. Viimane kord saadi ta kätte oma ema juurest, kus ta mõned päevad veetis. Päevasel ajal on praegugi Sl lubatud ema külastada. LV sõnul esineb Sl haigushoogusid, mille on tinginud ka ravi psühhiaatriakliinikus. LV on jõudnud järeldusele, et S on väga oluline seisundi stabiilsus talle tuttavate isikute seas ja teadmine oma tulevikust. Praegusel ajal kardab ta, et ta pannakse tema seljataga ja vastu tema tahet hooldusperre. Arvestades S vanust ja tema suurt iseseisvust on LV hinnangul kaheldav tema püsimine hooldusperes. Laste esindajaga vestluses S kinnitas, et teab kohtuasjast ema käest, kuid selle sisu täpselt ei tea. Avaldasin talle, et muuhulgas arutatakse tema tulevast elukohta ja küsisin selle kohta tema arvamust. S avaldas, et soovib edaspidigi elada Sotsiaalkeskuses. Lapse esindaja seisukohast nähtuvalt viibib J alates VS juures peres hooldamise lepingu alusel. Laste esindajaga vestluses viimane avaldas, et tema arvates on J peres hästi kohanenud. Kui ta alguses oli veidi distsiplineerimatu, arvestades tema suhtes järelevalve puudumist pikaajaliselt, siis käesoleval ajal peab S teda väga heaks tüdrukuks ja ütleb ta olevat kodunenud. VS on 3 hoolduspere ema, kelle peres kasvab tema enda 15-aastane poeg ning 6 last hoolduslepingute alusel – 4 tüdrukut vanuses 6, 8, 12 ja 13 aastat ning 2 poissi vanuses 5 ja 17 aastat. Perekonnast on ellu astunud hoolduslaps, praegu 20-aastane neiu, kes lõpetas gümnaasiumi medaliga ja õpib ülikoolis. VS on lesk, ta mees hukkus 8 aastat tagasi ja sellest ajast kasvatab ta hoolduslapsi. VS suhtumine kõikidesse lastesse on hell ja hoolitsev, kuid distsiplineeriv. Laste omavaheline läbisaamine on hea. VS poolt korraldatuna on J igapäevane elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Tüdruk õpib teises klassis, edasijõudmine koolis on hea. Ta on rõõmsameelne laps, huvitub väga paljudest asjadest. Jõulude aja veetis S ja J juures ka SJ. VS soosib õe ja venna suhtlemist ning kutsub S külla. Sl ja Jl on veel ka vanem õde, 20-aastane TK, kes elab eraldi. VS kutsub ka T külla, et säilitada õdede ja venna lähedussuhet. Kaalumisel oli ka S elama asumine S hooldusperre, kuid S kahtleb selle sammu otstarbekuses. Tal ei ole iseenesest midagi S sinnakolimise vastu, kuid sarnaselt LV avaldas ka S laste esindajale, et S ei taha hästi alluda tema distsipliinile, et õhtul ei tohi linna peal ringi jalutada, tuleb õppida, ei tohi suitsetada jms, mistõttu ei pruugi poiss hooldusperes püsida. Riigikohus on oma 1.03.2007.a. määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. Laste esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist LK poolt laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmine, tema pikaajaline soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine nende käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta pole saanud täita vanemakohustusi. Oma isikuomaduste, ennekõike sõltuvuse tõttu alkoholist, ja soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks LK jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu leiab laste esindaja, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud ning ta toetab avalduse rahuldamist. Tunnistaja JK ütlustest nähtub, et tema tööperioodi alguses (18.04.2006) olid LK alkoholiprobleemid ning tal puudus kindel töökoht. Samuti oli LK suur elektrivõlg. LK elas koos kolme lapse ja oma vennaga ühes ühiselamutoas. SJ viibis ka keskuses, kuivõrd ta oli tarvitanud sõltuvusaineid ning tal esines ka käitumisprobleeme. Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja tegeles LK toetamise, nõustamise, tema toimetuleku ja vanemlike oskuste tõstmisega ning abistas alkoholisõltuvuse ärahoidmisega. Sotsiaaltöötaja töö tulemusi ei andnud. Hoolimata pikaajalisest toetusest ning võimaluste pakkumisest, ei tule LK toime oma elukorraldusega ja alkoholi liigtarbimisega ning ei suuda lastele tagada piisavat kasvukeskkonda. Tallinna Lastekodu kirjast (t lk 13) nähtub, et JK viibis varjupaigas ajavahemikul 11.05.2007 – 19.07.2007. J viidi Laste varjupaika põhjusel, et tema ema kuritarvitab alkoholi, on agressiivne ega hoolitse lapse eest. J varjupaigas viibimise ajal ema lapsega ei kontakteerunud ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Avaldaja seletuse, JK ja SJ määratud esindaja arvamuse, tunnistaja JK ütlustega ja PõhjaTallinna Linnavalitsuse esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et LK ei ole JK ja SJ suhtes alkoholisõltuvuse tõttu vanemakohustusi täitnud. Lähtudes eeltoodust ning
lg 1 p-st 4 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et LK tuleb võtta ära vanema õigused laste JK ja SJ suhtes. Kohus juhib tähelepanu
lg-tele 1-3, mille kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.