Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega (
Kohus saadab põlvnemise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. (
Avalduse asjaolud. Esitatud avalduse kohaselt sündis avaldajal XXX.a. sündinud RGL, kelle isa AK suri XXX. Avaldaja palub tuvastada, et RGL põlvneb AKist. Menetluse käik. Kohus on määranud asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiis, esitades eksperdile küsimuse, kas XXX.a. sündinud RGL põlvneb AK´ist (isikukood XXX surnud XXX.a.) Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ekspertiisi läbiviimiseks vajalike toimingute tegemiseks osalesid ekspertiisis avaldaja E-ML ja alaealised lapsed RGL(ik XXX) ja A M K , kes põlvneb AKist. Kohtumääruse põhjendused 14.09.2007.a. esitas surma. E-ML avalduse RGL põlvnemise tuvastamiseks AK´ist peale AK´i Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma.
kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud juhul on võimalik põlvnemise tuvastamine teha kindlaks ilma surnud isikut matmiskohast väljakaevamata, kuivõrd surnud isiku ja avaldaja teine tütar on elus, samuti on elus surnud isiku ema ja õde. Kohus on menetluse käigus
lg 1 alusel ära kuulanud surnud isiku ema EKi, kelle ütluste kohaselt on ta RGL pidanud oma lapselapseks. Avaldaja seletuse kohaselt tarvitas A. K alkoholi, mistõttu kooselu oli ebastabiilne ning laps sünni registreeris üksi.
lg 3 kohaselt küsib kohus arvamust linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema. Tallinna linna ( Põhja Tallinna Valitsuse esinduses) seisukoha kohaselt on põlvnemise tuvastamise alaealise lapse RGL huvides. Avaldaja pere on sotsiaalhoolekande osakonnas arvel paljulapselise perena, kelle on toimetuleku toetamiseks makstud erinevaid ühekordseid sotsiaaltoetusi. 2001 kuni 2004 aasta märtsini oli pere liikmeks märgitud ka AK.
lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses.
lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr XXX kohaselt leiab ekspert, et DNA analüüsi tulemuste põhjal võivad RGL ja AMK tõenäoliselt põlvneda samast bioloogilisest isast. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et RGL´i põlvnemise osas AK´ist ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukulu jätta avaldaja enda kanda (
lg 1) Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.