ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 7
) § 60 lg 1 3. lauset ja lg 2 ning § 64 lg 1.
lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse.
lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 27.12.2006 hagiavalduse täienduste kohaselt on hageja nõue kostja vastu 10 230.60 krooni (t.l. 29) ja lõppkokkuvõttes kohus rahuldas aga hagi summas 8294.13 krooni. Osas, milles hageja loobus hagist (10 230.60-420.30/2=10 020.45) riigilõivu summa suurust ei mõjuta. Kohus lähtub riigilõivu väljamõistmisel 09.04.2007 kohtunikuabi määrusest, millega osaliselt vabastati hageja riigilõivu tasumisest (t.l. 46-48), millega oli hageja vabastatud riigilõivu summas 500 krooni tasumisest. Hagi hinnalt 10 020.45 krooni riigilõiv on 1000 krooni, siis 8294.13 kroonilt on riigilõiv 827.72 krooni. Hagi jäi rahuldamata 1726.32 krooni osas ja selle riigilõiv on 172.30 krooni, antud summa jääb hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 327.70 krooni (500-172.30) hageja poolt tasutud riigilõivu katteks. Samuti vastavalt kohtumäärusele peab kostja lisaks sellele hüvitama veel 500 krooni, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Seega kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 827.70 krooni (500+327.70). Muud kohtukulud jätab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.