← Eesti

2-00-126/1

Obsah (5)§ 361§ 209§ 430§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja 4. aprill 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-00-126 (endine number 2/3/25-6774/00) Tsivii

) § 209 lg 1 alusel lubada astuda menetlusse LK üldõigusjärglasena MK. Samuti on hageja esitanud kohtule poolte kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Kohus leidis Vastavalt

361 lg-le 1 kohus uuendab peatunud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2/19-2924/00 (nüüd nr 2-00-127) on lõpplahend jõustunud 18.02.2008, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Seetõttu tuleb

§ 361

lg 1 alusel käesoleva tsiviilasja menetlus uuendada.

§ 209

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et LK on surnud . Pärimistunnistusest nähtub, et MK on LK üldõigusjärglane. Seega lubab kohus MK astuda menetlusse LK asemel üldõigusjärglasena.

§ 209

lg 2 kohaselt on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. 13.03.2008 sõlmitud kompromissi kohaselt MK ja OÜKO tunnustavad käesolevas tsiviilasjas vaidluse esemeks olnud LK ja OÜKO vahel 01.02.1995 sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu tühisust. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled paluvad määruskaebuse esitamise õigust lühendada ühe päevani. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. 2

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150lg-le 3 riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega.

OÜ Advokaadibüroo (endine nimi OÜ Advokaadibüroo ) on 14.09.2000 tasunud riigilõivu 60 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXHansapangas, viitenumbriga 1002010, selgitusega „Tallinna linna eest (hagiavalduse esitamine)“. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 30 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada OÜ Advokaadibüroo arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisti kokku leppinud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. Viivi Villemson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.