2-08-1068/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20.märtsil 2008.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1068 Tsiviilasi TSa hagi LK vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TS, isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxx xxxx xxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja: LK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 12.märtsil 2008.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Rinkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud 07.septembri 2007.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja määrusega kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt maksab hageja kostjale poolte ühiste laste RS ja R S ülalpidamiseks alates 01.juulist elatist lapse kohta 1800.00 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse kohaselt palub hageja vähendada temalt väljamõistetud elatist kahele lapsele kokku 2000.00 kroonini, kuna on alates 01.novembrist 2007.a. töötu töökoha koondamise tõttu. Peale selle on ta traumatoloogi poolt soovitatud kergemale tööle, kuna pole võimeline töötama täie tööjõuga ning on juunis määratud operatsioonile. Kostja vastuväited Kostja leiab, et elatise vähendamiseks puudub alus. Laste kasvatamisel peavad osalema mõlemad pooled ning kuna hageja ei ole seda teinud, tuleb tal maksta elatist. Kostja arvamuse kohaselt kohtumääruse alusel kokku lepitud elatise suurus vastab seaduses sätestatud miinimumile ning selle vähendamine ei ole põhjendatud. Lisaks kinnitab ta, et on osaliselt töövõimetu ning tema peres teisi töötavaid pereliikmeid ei ole. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pooled on xx.xx.xxxx.a. sündinud R ja xx.xx.xxxx.a. sündinud R vanemad (tl 9-10). Seega on pooled alaealiste laste vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. TS on esitanud hagi Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg-le 3 tuginedes, mis annab huvitatud isikule õiguse nõuda elatise vähendamist, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused muutuvad. Antud juhul leiab hageja, et tema varaline seisund on muutnud, kuna ta ei tööta, esitades ka teatise oma viimasest töökohast koondamise kohta TLS § 86 p 3 alusel (tl 2). Ka nähtub Eesti Töötukassa otsusest, et TS on töötu ning talle on määratud töötuskindlustushüvitis 10.maini 2008.a. (tl 12). Hageja seletuse kohaselt oli tal 2007.a. mais trauma, mida kinnitab ka perearsti tõend 19.oktoobrist 2007.a. (tl 3). Viimatinimetatud tõendist nähtub ka, et TS ei ole võimeline töötama täisjõuga ning traumatoloogi poolt on antud soovitus tema kergemale tööle üleviimise kohta, samas on TS kinnitanud, et on töövõimeline ning tema töövõimetus ei ole ka tõendatud. TSa trauma oli saadud juba enne kompromissi sõlmimist kohtus ning tõendatud ei ole ka trauma ja töölepingu lõpetamise põhjuslik seos. Samas on kostja tõendanud oma osalist töövõimetust (tl 20) ning vaatamata hageja vastuväidetele puudub kohtul alus selles kahelda. TSa enda sõnul puuduvad tal erialased teadmised ning vastav kutsetunnistus ning kohtu arvates hageja väited, et ta ei ole endale sobivat tööd leidnud, ei ole tõsiseltvõetavad. Kohtu arvates ei ole hageja piisavalt ette võtnud oma materiaalse olukorra parandamiseks ja tervislikule seisundile ning oskustele vastava töö leidmiseks. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PKS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, milles pooled ka 07.septembril 2007.a. kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokku leppisid. Hageja on ka kohtus kinnitanud, et seadusega sätestatud elatise miinimummäär vastab tegelikult poolte teismeeas laste vajadustele. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PKS § 61 lg-tes 5 ja 6. Muuhulgas on PKS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Riigikohtu (lahend 3-2-1-19-07) seisukoha kohaselt peab töövõimetus olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamises. Osaliselt töövõimetu on Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus, kuid tõendid puuduvad, et TS selliseks isikuks oleks. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui vanema varalist seisundit arvestades oleks see talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Praegusel juhul sai hageja hagiavalduse esitamise ajal lõpparve ja alates 13.novembrist 2007.a. töötuskindlustushüvitist. Isegi üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta tõöövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt Riigkohtu lahendile 3-2-1-65-07. Antud juhul on hageja lisaks kinnitanud, et tema elukaaslane töötab ning puuduvad andmed selle kohta, et tal oleks lisaks poolte ühistele lastele veel seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Väidetavalt on kostja omandis korteriomand, muu vara olemasolu tõendatud ei ole. Viimatinimetatud Riigikohtu lahendi järeldusest tulenevalt on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Lastega koos elava, antud juhul kostja, kes samuti ei tööta ning on osaliselt töövõimetu, igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahusoleval vanemal ning PKS § 50 lg-te 1-4 kohaselt ei tohi kumbi vanem oma vanema õigusi teostada vastuolus laste huvidega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks töövõimetu või lastel oleks piisav sissetulek või esineksid muud mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagi läbivaatamine. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. hageja. TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Ingrid Niinemägi Kohtunik