Tsiviilasi nr. 2-07-40170/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 18.detsember 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi MK ja SK hagi KÜT vastu ühistu

imusi (p.-d 4.3.

1. – 4.3.6), mis ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates päevakorrana teatavaks tehtud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja juhatus andnud ühistu liikmetele teavet oma tegevuse kohta. Vaatamata nõuetele ei ole esitatud ühistu juhatuse otsuseid ja ühistu liikmete nimekirja. Hagiavalduse kohaselt korraldab kostja elamu sisehoovis sõidukite parkimist hagejate õigusi kahjustades. Kostja ei võimalda hagejatel sõidukitega hoone sisehoovi pääseda. Hagejad esitasid Harju Maakohtule 28.septembril 2007 hagi, milles paluvad 1) tuvastada nende õigust parkida sõidukeid XXX hoovis ning kohustada kostjat võimaldama hagejate sõidukitele juurdepääs hoovis asuvatele parkimiskohtadele 2 2) tuvastada kostja 28.juuni 2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste 4.3.
2. – 4.3.
3. tühisust 3) nõuda kostjalt välja ühistu juhatuse otsused alates 2004 aastast ja kostja liikmete nimekiri 28.juuni 2007 seisuga. Hagejad esitasid taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. kostja seisukoht Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei teatanud; hagile vastuväiteid ei esitanud. kohtu tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagejate poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused on sätestatud korteriühistuseaduses (

). Korteriühistuseaduses reguleerimata

imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MtüS) ja korteriomandiseaduse (KoS) sätteid.

§ 17ja Ko

S § 28 järgi laienevad osundatud seaduste sätted ka vallasasjana erastatud korterite ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omanike vahelistele suhetele.

§ 5

järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Hagejad on nõude kostja vastu esitanud korteri ühisomanikena. Korteriomandi omanikud on kokku leppinud, kes teostab ühisomandiga seotud liikmeõigusi. Kostja ei ole hagejatele ega kohtule esitanud otsust korteriomandi omanike liikmelisuse

imuses. Hagejad on korteriomandi omanikena kostjaga õiguslikult seotud ning õigustatud ühisvaraga seotud nõudeid ühiselt esitama. Mittetulundusühingute seaduse § 241 järgi on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avalikku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse MtüS § 24 lõigetes 5-7 sätestatut. MtüS § 21 lg. 4 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui selle kokku kutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid; üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid

imustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisti. 3 Seega on hagejate nõue üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamises hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Korteriomandiseaduse § 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata

imustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Osundatud säte laieneb ka vallasasjana soetatud korterite suhtes kuni korteriomandite seadmiseni.

§ 2lg.

1 ja kostja põhikirja p. 2 järgi on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja põhikirja p. 1.3 järgi on kostja tegevuse eesmärgiks XXX hoone ka selle juurde kuuluva maa ühine haldamine ja majandamine korteriühistu liikmete ühistes huvides. Põhikirja p. 3.1 järgi on ühistu liikmel õigus vallata ja kasutada oma vara, s.h. kaasomandit kooskõlas kõigi korteriomanike huvidega. Seega on hagejate nõue Rännaku 10 hoone juures asuva maa kasutamise õiguse tuvastamises ja parkimiskohtadele juurdepääsu tagamises hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MtüS § 7 lg. 1 p. 5 ja kostja põhikirja p. 3.1.5 järgi on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu juhatuse tegevuse kohta. Ühistu liikmel on õigus saada teavet ka liikmeskonna kohta. Seega on hagejate nõue kostjalt dokumentide nõudes hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. kohtukulud Hagejad on 28.septembri 2007 maksekorraldusega nr. 138 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 750 krooni, mis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel jätta kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 16, 413 lg. 1; TsÜS §-st 5;

§-st 2 lg. 1, 5, 17, MtüS §-st 7 lg. 1 p. 5, 21 lg. 4, 241 ja KoS §-st 1, 28 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Tuvastada MK ja SK õigust parkida sõidukeid XXX hoovis ning kohustada KÜT võimaldama hagejate sõidukitele juurdepääs parkimiskohtadele. Tuvastada KÜT liikmete 28.juuni 2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste 4.3.

1. – 4.3.
2. tühisust. Kohustada KÜT andma MK ja SK ühistu juhatuse otsused alates 2004 aastast ja kostja liikmete nimekiri 28.juuni 2007 seisuga. Jätta menetluskulud KÜT kanda. Selgitada, et kohtuotsus üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamises kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. 4 Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kostjal on õigus esitada 14 päeva jooksul, arvates otsuse tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus. kättetoimetamisest, Selgitada, et kostjal on kaja esitamise õigus üksnes juhul, kui tema kohtusse tulemata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik