lg 1 p 5 alusel määras asja lahendamiseks hagita menetluses ning kaasas menetlusse puudutatud isikutena IR vanemad ja täisealised lapsed. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma hagita menetluses. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 1 järgi kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.
lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest võib avalduse alaealise põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- ja linnavalitsuse. PKS §50 lg 2 viimase lause kohaselt on vanemal seadusliku esindajana eestkostja volitus.
Rae VV esindaja arvamuse kohaselt ei ole alust kahelda DNA ekspertiisi õigsuses, oli üldiselt teada, et TP oli elukaaslane M ja neil oli väike tütar. 11. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et MR põlvnemine IR on välistatud. Kohus tuvastas, et MR ei põlvne IR , mistõttu on MR sünniaktis kanne tema isa kohta ebaõige ning andmed IR kui MR isa kohta tulevad sünniaktist kustutada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab avalduse. 12.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas on lahend tehtud avaldaja huvides, mistõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda. 13. Avaldaja esitas ühise avaldusega algselt kaks nõuet hagita menetluses. 26.02.2006 kohtumäärusega kohus eraldas vanema kande vaidlustamise nõude hagimenetlusse ning kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu mittevaralise nõude esitamisel nõutavas suuruses. 12.03.2006 MR tasus riigilõivu 1000 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr XXXXXXXXXX, viitenumbriga XXXXXXXXXX ja makse selgitusega „Tsiviilasja nr 2-076483 vanema kande vaidlustamine MR esindaja MR “. Menetluse käigus selgus, et IR oli surnud juba enne nõuete eraldamist, mistõttu oli vanema kande vaidlustamine hagimenetluses võimatu ning ka vanema kande vaidlustamine tulnuks eraldada läbivaatamisel hagita menetluses. Eeltoodust tulenevalt ei olnud põhjendatud kohtu poolt hagejale esitatud nõue tasuda riigilõivu mittevaralise hagi hinna järgi summas 1000 krooni Hagita menetluses nõutav riigilõiv on 200 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu 800 krooni ettenähtust enam.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Eeltoodu alusel kohus tagastab MRle enamtasutud riigilõivu 800 krooni. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.