← Eesti

2-08-912/2

Obsah (7)§ 226§ 217§ 221§ 371§ 372§ 338§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Viru Maakohus Ta

§ 226

lg 1 kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

§ 217

lg 1 menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti.

§ 217

lg 4 esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Tsiviilasi nr 2-08-912 TsÜS § 117 lg 1 esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 119 lg 1 esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Hageja poolt on S.Š-le antud volitus edasivolituse õiguseta, seega pole S.Š-l lähtuvalt volitusest edasivolituse õigust ja Mihhail Tuštšenkole S.Š poolt antud volitusega on edasivolitaja ületanud talle volitusega antud õiguse piire, kuna volitusest ei tulene S.Š-le edasivolitamise õigust.

§ 221

lg 3 perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks. Hageja poolt on S.Š-le antud üldvolikiri mis ei ole antud sõnaselgelt abielu lahutuse ja ühisvara jagamise (perekonnaasja) ajamiseks. Eelpooltoodust tulenevalt puudub hageja nimel ja hageja volitatud esindaja edasivolituse alusel hagi esitanud isikul Mihhail Tuštšenkol esindusõigus.

§ 371

lg 1 p 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 372

lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab 1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud edasivolituse koopia, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna

§ 338

lg 1 p 8 menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, faksi teel edastatava dokumendi puhul allkirja koopia, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus. Seega on kohtule esitatavas menetlusdokumendis nõutav dokumendi allkirjastamine, mis täidab identsuse funktsiooni (allkiri identifitseerib avaldaja) ja ehtsuse funktsiooni (avaldus pärineb allakirjutanult). 2.

§ 150

lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud ning sama paragrahvi lg 5 järgi riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja juhindudes TsMS §-dest 150 lg 1 p 2, lg 3, 371 lg 1 p 12, 372 lg 6 ja 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.