Obsah (6)

§ 63§ 66§ 8§ 67§ 64§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-2312 Haldusasi Asja läbivaatamine T.S. ka

) § 67 p 1 ning Tallinna Vangla kodukorra p.13.6. 1 2.Tallinna Vangla direktor määras ülalnimetatud käskkirjaga

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 4 alusel T.S.le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 7 ööpäevaks. Karistuse määramisel arvestas direktor kergendavate asjaolude puudumist, raskendava asjaoluna arvestati kehtivat distsiplinaarkaristust, samuti kinnipeetava suhtumist rikkumisse ning asjaolu, et tegemist on raske režiimi rikkumisega . Samuti pidas direktor vajalikuks piirata kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse (

) §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks.

1. T.S. vaidlustas Tallinna Vangla direktori
2. oktoobri
3. a käskkirja nr 1150-d Tallinna Halduskohtus. II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS
4. Kohtule esitatud kaebuses taotleb T.S. Tallinna Vangla direktori
5. oktoobri
6. a käskkirja nr 1150-d tühistamist.
7. On põhjendamatu kaebuse esitaja karistamine, kuna ta ei ole pannud toime mingit rasket distsipliinirikkumist. Vangla kodukorra kohaselt on 22.00-6.00 öörahu. Eluosakonnas oli rahulik ja ei olnud aset leidnud mingit intsidenti, seega ei olnud vajadust öörahu ajal kinnipeetavaid segada. Öiste tülitamiste pärast, mis antud juhul ei olnud esmane, ei ole kaebuse esitajal võimalik välja puhata. Kui vangla administratsioonil on mingite kinnipeetavatega probleeme, tuleb karistada neid, mitte tervet eluosakonda 6.Kaebuse väitel tuli 04.10.2007 kell 3.00 vanglaametnik kaebuse esitajat äratama, raputades teda ja suunates talle taskulambi näkku, mispeale kaebuse esitaja ehmatas ja väljendas“oma ebameeldivuse venekeelsete väljenditega, et niimoodi ei tohi toimida ja mulle on see ebameeldiv“. Vanglaametnik pani kambris tule põlema ja sundis kaebuse esitajat riidesse panema. Kaebuse esitajale ei seletanud keegi, miks ta peab üles tõusma. Kaebuse esitaja oli unine ja ei saanud aru, mis toimub ning vanglaametnik ei öelnud, mis teoksil, mistõttu kaebuse esitaja magas edasi. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7.Tallinna Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.
8. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib kinnipeetava uneaega katkestada. Vangla direktoril, tema asetäitjal või järelevalve osakonna peaspetsialist-korrapidajal on õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele erakorralisi ja ajutisi muudatusi vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p.4.
9. Tallinna Vanglas üldjuhul öist loendust ei tehta, toimub vaid öine kinnipeetavate kohaloleku kontroll kambrites. Vangla julgeoleku tagamiseks võib hetkel vanglas kohalviibiv kõrgem ametnik, kelleks öisel ajal on üldjuhul järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja, anda loa öiseks loenduseks. Kuna Tallinna Vanglas puuduvad kambrites sanitaarsõlmed, kambrite uksi öösel ei lukustata, mida kasutavad ära kinnipeetavad, vahetades kambreid, mis on tõsiseks ohuks vangla julgeolekule ja distsipliinirikkumiseks.
10. Võttes aluseks VSKE § 10 lg 2 andis Tallinna Vangla direktor suulise korralduse vajadusel kinnipeetavate loenduseks öisel ajal, selgitamaks välja iga kinnipeetava viibimine temale määratud kambris, vastav korraldus on fikseeritud 14.08.2007 2 operatiivnõupidamise protokollis nr 1-11/
11. Korralduse andmise tingis asjaolu, et öise kohaloleku kontrolli ajal olid kambrites osad voodid tühjad, seega kinnipeetavad viibisid mitte neile määratud kambrites, mis on Tallinna vangla kodukorra p.13.1.2 kohaselt vanglaametniku loata keelatud.
12. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas selleks sätestatud nõuetega ja korras.Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on antud pädeva isiku poolt temale antud kaalutlusõiguse piires, on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu, mistõttu käskkiri on õiguspärane. IV KOHTUISTUNG
13. Kohtuistungil täiendas kaebuse esitaja taotlust, märkides, et lisaks käskkirja tühistamisele soovib ta, et Tallinna Vangla kustutaks kaebuse esitaja isiklikust toimikust käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirja tagajärjed, millist taotlust kohus mõistab taotlusena Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kustutada T.S. isiklikust toimikust nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus. Samuti märkis kaebuse esitaja täiendavalt, et kui direktor oleks kinnipeetavatele esitanud otsuse nii nagu seda tegi vastustaja kohtuistungil, oleks kõik olnud teadlikud ja probleemi ei oleks olnud ning ametniku käitumine oleks olnud õiguspärane.
14. Vastustaja jäi kirjalikus seletuses toodud seisukohtade juurde. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
16. Distsiplinaarsüütegu, mille eest Tallinna Vangla direktor kaebuse esitajat 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega karistas, seisnes mitteallumises vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurse väljendi kasutamises. Vanglaametniku poolt öörahu ajal kaebuse esitajale esitatud nõue püsti tõusta ja rivistuda on seaduslik siis, kui see nõue tuleneb kas vangistusseadusest, vangla sisekorraeeskirjadest või muudest õigusaktidest . Justiitsministri 30.11.2000.a. määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse sisekorraeeskirjas vangistusseadusega kehtestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise kord. VSKE § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus ja muud ajad.Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Viidatud lõike teine lause sätestab: Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Tallinna Vangla direktori 05.juuli 2005.a. käskkirjaga nr 28 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 4.
17. kohaselt on vangla direktoril, direktori asetäitjal või järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidajal õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele erakorralisi ja ajutisi muudatusi. Kinni peetavaid isikuid teavitatakse muudatustest eelnevalt võimaluse korral.
18. Justiitsministri
19. aprilli
20. a määruse nr 23 "Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" § 4 sätestab järelevalvetoimingud ja näeb muu hulgas sellise toiminguna p.2 ette kinnipeetavate arvu vangla kõigil objektidel 3 pidevat kontrollimist, p.5 sätestab kõigi vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamise ja p 6 kohaselt on järelevalvetoiminguteks ka abinõude rakendamine kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab

§ 66

lg 1, mille kohaselt korraldatakse vanglas kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

§ 66

lg 2 kohaselt vastutab vangla direktor vangla sisekorraeeskirja täitmise ja julgeoleku eest vanglas. Justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 1 p 7 kohaselt annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. 16.Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu on vangla sisekorraeeskirjade ja vangla kodukorra täitmise kontrollimine.

§ 8

lg 1 sätestab, et öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. „Tallinna Vangla kodukorra“ p 13.1.2 kohaselt on vangla julgeoleku tagamiseks kinnipeetavatel keelatud vanglaametniku loata viibida hoonetes ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinna Vanglas puuduvad kambrites sanitaarsõlmed, mistõttu kambreid ööseks ei lukustata. Kohtule esitatud 14.08.2007.a. operatiivnõupidamise protokollist nr 1-11/33 ( tl 46) nähtuvalt tegi nimetatud nõupidamisel ettekande järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja ööpäevasest olukorrast Tallinna Vanglas ning samas protokollis on fikseeritud direktori korraldus öösel kinnipeetavate loenduse korraldamiseks, selgitamaks välja, et iga isik on õiges kambris oma koha peal ( tl 47). 17.Vastustaja poolt kohtule esitatud kirjaliku seletuse kohaselt tingis korralduse andmise eelnevatel öödel vanglas aset leidnud korrarikkumised, mis seisnesid selles, et kinnipeetavad ei viibinud öise kohaloleku kontrolli ajal neile määratud kambrites, mis on aga tõsiseks distsipliinirikkumiseks ja ohuks vangla julgeolekule. Direktori kohustuseks on vanglas sisekorraeeskirjade täitmise ja vangla julgeoleku tagamine ning VSKE § 10 lg 2 kohaselt võib julgeoleku tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaega. Vangla direktoril ei oleks võimalik täita

§ 66

lg 2 tulenevat ülesannet, kui tal puuduks võimalus kontrollida „Tallinna Vangla kodukorra“ p 13.1.2 täitmist. Tallinna Vangla kambrites sanitaarsõlmede puudumise tõttu kambriuste ööseks lukustamata jätmise kinnipeetavate poolt ärakasutamine neile mitte määratud kambrites viibimisega ei ole seega kontrollitav enne öörahu ega ka kinnipeetavate und segamata. Eeltoodust tuleneb, et vanglaametniku korraldus püsti tõusta ja rivistuda oli seaduslik.

1. Vaidlust ei ole vanglaametniku poolt kaebuse esitajale vastava korralduse andmises. Kohtuistungil ei eitanud kaebuse esitaja fakti, et kui teda äratama tuldi, käsku ta ei täitnud, vaid küsis, miks üles aetakse ning kuna ta vastust ei saanud, „keerasin ringi ja ütlesin, et ei tule alla“ ( tl 43). Kaebuse esitaja sai korralduse sisust aru ja teadis, kuidas seda täita. Kaebusest ning kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud ütlustest järeldub, et kaebuse esitaja oli teadlik, et toimub öine kohaloleku kontroll , samuti oli ta teadlik sellest, et vanglaametnike korraldustele tuleb alluda. Seega kaebuse esitaja teadis kohustusest, mille rikkumise eest teda karistati ning kaebuse esitaja, olnud eelnevalt asunud vanglaametnikuga vaidlema, jättis teadlikult täitmata vanglaametniku korralduse. Kaebuse esitaja on kohtuistungil leidnud, et kui direktori otsustus oleks kinnipeetavatele tehtud teatavaks, oleks ametniku käitumine olnud õiguspärane. Esmalt märgib kohus, et kaebuse esitaja allumatust 4 vanglaametniku korraldusele ei õigusta ja vanglaametniku korralduse seaduslikkust ei mõjuta see, et vangla direktori otsust kinnipeetavatele teatavaks tehtud ei olnud. Teiseks on siinkohal ka oluline märkida, et öörahu ajal kinnipeetavate neile määratud kambrites viibimise kontrollimine ei täidaks oma eesmärki, kui sellest oleks kinnipeetavaid eelnevalt teavitatud. „Tallinna Vangla kodukorra“ p 4.
2. kohaselt teavitatakse päevakavas tehtud muudatustest kinnipeetavaid eelnevalt võimaluse korral. Vanglaametniku poolt sisekorraeeskirjade täitmisele ja vangla julgeoleku tagamisele suunatud tegevusest tekkivaid ebameeldivusi tuleb ka korda mitterikkunud kinnipeetavatel mõistlikul määral taluda. Seega päevakavas ettenähtud öörahu ajal kaebuse esitaja üles ajamine kinnipeetavate loenduseks öisel ajal, mis toimus direktori vastava korralduse alusel järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja loal julgeoleku tagamise eesmärgil, oli õiguspärane. 19.Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et ka juhul, kui kohus oleks eelnevalt tuvastanud, et kaebuse esitajale vanglaametniku poolt antud korraldus ei olnud seaduslik, ei saa sellest järeldada, et kaebuse esitaja

§ 67

p 1 , mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, rikkunud ei ole. Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-110-06 leidnud: kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus haldusasjas nr3-3-1-21-03 p 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega välja arvatud erandjuhul, kui korralduse seadusevastasus on ilmselge,millega käesoleval juhul tegemist ei olnud, ei ole kinnipeetaval alust eeldada, et tema poolt seadusele või selle alusel antud mule õigusaktile antud tõlgendus on õigem seda andnud ametniku omast, ning keelduda korralduse täitmisest. 20.Kaebuse esitajale on pandud süüks ka seda, et suhtlemisel vanglaametnikuga kasutas kaebuse esitaja ebatsensuurset väljendit, millega ta rikkus Tallinna Vangla kodukorra p.13.6 , mille kohaselt teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel peab kinni peetav isik järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid sõnu ega kahemõttelisi ning inimväärikust riivavaid väljendeid. Kohtule esitatud distsdiplinaarasja materjalide hulgas oleva valvur Vjatšeslav Moskaljovi 04.10.2007 ettekande kohaselt keeldus T.S. öise loenduse ajal täitmast vanglaametniku korraldust tõusta ja rivistuda ning kasutas suhtlemisel vanglaametnikuga ebatsensuurset väljendit. Nimetatut tunnistab valvur Aleksandr Vlassov ( tl 34). T.S. oma 09.10.2007 seletuskirjas( tl 35) tunnistab, et ta hakkas vanglaametnikuga öise kontrollimise ajal vaidlema, ent samas palub ta arvestada sellega, et kontrollimine toimus kell 3 öösel ja sel kellaajal ta magab ning valvurid ajasid ta üles. 5 Samuti palub ta arvestada, et viibib vanglas juba pikemat aega ning tema psüühika ei ole korras. Vanglaametniku solvamist T.S. oma seletuskirjas omaks ei võta. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et ta ütles vanglaametnikule rahulikult: miks mind öösel üles aetakse ( tl 43). Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kaebuse esitaja jättis vanglaametnike korraldused täitmata seetõttu, et häiriti tema und ning ta nõudis täiendavaid selgitusi . Kuna kaebuse esitaja ei soovinud vanglaametnike korraldustele alluda ning hakkas vanglaametnikuga vaidlema, samas on T.S. oma seletuskirjas viidanud asjaolule, et teda aeti magamast üles ning tema psüühika ei ole pikemaajalise vanglas viibimise tõttu korras ,on usutav, et õhkkond ei olnud rahulik ja et sellises pingelises olukorras vanglaametniku poole pöördumisel kasutas kaebuse esitaja ebatsensuurset väljendit. Kaebuse esitaja ei ole distsiplinaarmenetluses ega ka kohtumenetluses toonud esile ühtegi põhjust, miks vanglaametnik V.Moskaljovi ettekannet või vanglaametnik A.Vlassovi kinnitust usaldama ei peaks. Seetõttu on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla on distsiplinaarmenetluses distsiplinaarsüüteo asjaolud distsiplinaarkaristuse määramisel tuvastanud õigesti. 21.

§ 64

reguleerib distsiplinaarmenetlust ning sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik ( lg 1 ); kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi ( lg 2) ; distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ( lg 3); distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. ( lg 4). Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetluse läbiviimisel järgitud selleks sätestatud korda ja vormistatud dokumendid viisil, mis ei tingi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja selle tühistamist, samuti on distsiplinaarmenetluses väljaselgitatud asjaolude ja tõendite kogumiga leidnud tõendamist kaebuse esitaja poolt rikkumise süüline toimepanemine. 22.Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud “Vangla sisekorraeeskirja”§-de 97 ja 98 kohaselt tuleb distsiplinaarmenetluse kohta koostada protokoll, millele lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste ja kartserisse paigutamise kohta. Käesoleval juhul on protokoll koostatud ja nõutavad dokumendid sellele lisatud, kuigi asjas ei ole peale vanglaametniku teiste tunnistajate seletusi, ei tähenda eeltoodu kohtu hinnangul siiski, et distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamist toimunud ei ole või et see ei oleks olnud nõuetekohane või et kaebuse esitajale ei oleks antud reaalset võimalust distsiplinaarmenetluses oma õiguste kaitsmiseks. 23. Distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsus. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada distsipliinirikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti isiku suhtumist rikkumisse, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada kinnipeetavat õigukuulekalt käituma. Karistuse määrajal on kohustus seaduses sätestatud võimalike karistuse hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse raskust eeltoodud asjaolusid arvestades. Määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebaproportsionaalne ega mittevastav vabadusekaotuse täideviimise eesmärgile, milleks

§ 6

lg 1 kohaselt on 6 kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Allumatus vanglaametniku seaduslikule korraldusele, millele käesoleval juhul lisandus vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurse väljendi kasutamine, on raskeks rikkumiseks, mis kujutab ohtu vangla julgeolekule, mistõttu rikkumise raskust arvestades on põhjendatud karistusliigi valik. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja suhtumisega rikkumisse, samuti kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasoluga. VI MENETLUSKULUD 24. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Kaebus rahuldamisele ei kuulu, kaebuse esitaja oli samas riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, mistõttu menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 7