3-07-2387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 24.jaanuar 2008. a. Tallinn Haldusasja number 3-07-2387 Haldusasi M.V.A.W. kaebus M

-i ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (927 SE) (millega muudeti ja täiendati oluliselt ka LKSi) menetlust kajastavates dokumentides ( Riigikogu keskkonnakomisjoni

1. juuni 2006 istungi prot nr 152 , Riigikogu (X koosseisu VIII istungjärgu) täiskogu
2. septembril 2006 toimunud 927 SE esimese lugemise stenogramm, Komisjoni
3. oktoobri 2006 istungi prot nr 159 ja
4. oktoobri 2006 prot nr 162 ,
5. novembri 2006 istungi prot nr 163 ,
6. detsembri 2006 istungi prot nr 172 ja
7. jaanuari 2007 istungi prot nr 175 , Komisjoni
8. jaanuari 2007 istungi prot nr 176 ja Komisjoni seletuskiri 927 SE teise lugemise jätkamise teksti juurde , Riigikogu (X koosseisu IX istungjärgu) täiskogu
9. jaanuaril 2007 4 istungi stenogramm 927 SE teise lugemise jätkamise osas ) väljendub selgelt seadusandja soov ja tahe korrastada ja täpsustada erilist ökoloogilist väärtust omavate kinnisasjade vahetamist ja võõrandamist käsitlevaid regulatsioone, andmaks nendele toimingutele konkreetsed piirid. Samuti väljendub nendes dokumentides selgelt seadusandja soov ja tahe anda Vabariigi Valitsusele täiendavad volitused töötada välja konkreetsed kriteeriumid, millistel juhtudel ja asjaoludel loetakse kaitseala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning mille alusel valitakse riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast välja eraõiguslikule isikule vahetatav kinnisasi.
10. Põhjendamatu on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole küsimust hakatud ette valmistama. Vaidlusaluse vahetusmenetluse asjas on Maa-ameti kinnisvara korraldamise osakonnas
11. juunil 2007, so M.V.A.W. avalduse Maa-ametisse saabumise päeval, avatud temale kuuluvate kinnisasjade vahetusmenetluse toimik, millesse on paigutatud avaldaja poolt saadetud dokumendid (tema
12. juuni 2007 avaldus ja selle lisaks olnud KeMi Harjumaa KKT
13. veebruari 2007 kaaskiri nr 303-5/13172 “Prangli hoiuala kaitsekohustuse teatis” ja “Hoiuala kaitsekohustuse teatis nr Harju-139” tema esindaja
14. aprilli 2007 kiri “Prangli hoiuala” Harjumaa KKTle ning Harjumaa KKT
15. aprilli 2007 vastuskiri nr 30-3-1/13172-3 “Prangli hoiuala moodustamisega seonduvast” tema. Lisaks neile on toimikus Maa-ameti peaspetsialisti poolt
16. juunil 2007 KeMi Info- ja Tehnokeskusele (ITK) saadetud päringud Viimsi vallas Lääneotsa külas asuvate M.V.A.W.’le kuuluvate kinnisasjade Mäe, Roosimäe, Kopli ja Aadu looduskaitseliste piirangute kohta ning KeMi ITK
17. juuni 2007 posti teel saadetud kiri nr 9-5/3930 millega on vastatud Maa-ameti päringule ja mis saabus Maa-ametisse
18. juunil 2007 (reg nr 6087). Samuti on toimikusse kogutud Maa-ameti veebilehelt (Geoportaal (X-GIS) › Looduskaitse rakendus) tehtud väljatrükid Mäe, Roosimäe, Kopli ja Aadu katastriüksuste hoiualal paiknemise kohta,
19. juunil 2007 tehtud väljatrükid kinnistusraamatu elektroonilistest registriosadest millele on käsikirjaliselt (ruutmeetri täpsusega) peale märgitud vahetustaotlusega hõlmatud kinnisasjade kohta ranna piiranguvööndi, ranna ehituskeeluvööndi, ranna veekaitsevööndi ja kallasraja ulatus (pindala) ning Maaameti
20. juuli 2007 vastuskiri nr 6.3-6/6087 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine” M.V.A.W.
21. juuni 2007 avaldusele. 16.Teise vastuväitena Maa-ameti väidetavale tegevusetusele toob vastustaja esile, et LKSi § 19 lõige 1 sätestab, et kogu ulatuses hoiualal asuvat kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu. Seega, vahetamine võib toimuda vaid juhul, kui hoiuala kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist ning kui riigi ja kinnisasja omaniku vahel saavutatakse vastav kokkulepe. M.V.A.W. omandis olevad kinnistud kuuluvad kõik maatulundusmaa sihtotstarbesse, mis tähendab, et tegemist on põllumajandusmaa (haritava maa või loodusliku rohumaa), metsamaa või muu maa kõlvikutega. Järelikult, kui neid maid kasutada sihtotstarbeliselt, siis hoiuala tingimustes saaks nendel maadel piiratud mahus tegeleda kas põllumajanduse või metsamajandusega. Sellele on M.V.A.W. esindaja tähelepanu juhtinud ka Harjumaa KKT oma
22. aprilli 2007 kirjas nr 30-3-1/13172-3 “Prangli hoiuala moodustamisega seonduvast” . Samas on M.V.A.W.
23. juunil 2007 KeMile esitatud kinnisasjade vahetamise avalduses märkinud, et ta taotleb kinnistute vahetamist, vabanemaks piirangutest, mis takistavad kaebuse esitaja plaane kinnisvara arendamiseks ja äritegevuseks ning avaldusest nähtuvalt on tema sooviks rajada Prangli saarele suvilate rajoon ning 5 sadam. Eeltoodust tuleneb aga üheselt, et M.V.A.W. ei kavatsegi maad sihtotstarbeliselt kasutada ega kasutama hakata, vaid tema kavatsuseks on suvilate ehitamisega seonduv arendus- ja äritegevus. Maa-ameti hinnangul ei piira seega käesoleval juhul ala kaitsekord maa sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ning puudub alus maade vahetamiseks LKSi § 19 alusel.
24. Kaebuses väidetud Maa-ameti tegevusetusele vaidleb vastustaja vastu ka põhjendusega, et seadusandja poolt ette nähtud kriteeriume asja otsustamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ei ole. LKS-i § 19 (Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine) kuni
25. aprillini 2007 kehtinud redaktsiooni lg 5 sätestas, et kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. LKSi § 19 lõikes 5 sätestatud volitusnormi alusel kehtestas Vabariigi Valitsus
26. juulil 2004 määruse nr 241 “Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused”, mis jõustus
27. juulil
28. Alates
29. aprillist 2007 kehtib LKSi § 19 (Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine) lg 5 sõnastuses :”Kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise alused, samuti kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kriteeriumid, mille alusel valitakse riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast välja eraõiguslikule isikule vahetatav kinnisasi, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”. Alates
30. aprillist 2007 kehtiva LKSi § 19 sõnastuse lõikes 5 nimetatud kriteeriume Vabariigi Valitsus määrusega kehtestanud ei ole, samuti pole Vabariigi Valitsus
31. juuli 2004 määrust nr 241 “Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused” nende kriteeriumidega täiendanud . Seega, eeltoodust tulenevalt, on Maa-amet seisukohal, et antud juhul omavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad kinnisasja vahetamise kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, olulise tähendusega. Alates
32. aprillist 2007 ei kuulu kinnisasjale ala kaitsekorrast tulenevate piirangute olulisuse üle otsustamine enam vahetamise otsuse tegija pädevusse, vaid vastav pädevus on Vabariigi Valitsusel. Esitatud analüüsist LKSi muutmise menetlusest Riigikogus ilmneb selgelt, et just sellesisuline oligi seadusandja tahe, vältimaks juhtumeid, kus vahetusmenetluse läbiviija otsustus võib halvendada maaomaniku võimalust asendada talle pandud avalike huvide talumiskohustus, aga samuti juhtumeid, kus riigivara arvelt kompenseeritakse eraomandit, mille suhtes puudub intensiivne avalik huvi. LKSi regulatsiooniga on seadusandja tunnistanud, et teatud juhtudel võib eraisiku koormamine avalike huvide kaitsmise kohustusega osustuda liiga intensiivseks omandiõiguse riiveks. Sellistel, ning vaid sellistel, juhtudel on seadusandja pidanud põhjendatuks omandiõiguse riive varalist kompenseerimist, LKSi tähenduses kinnisasja vahetamisega riigi omandis oleva kinnisasja vastu või kinnisasja omandamisega riigi poolt. Vastavate kriteeriumite asendamine vahetusmenetlust läbiviiva haldusorgani suvaotsusega kahjustaks riigivõimu seaduslikkuse põhimõtet.
33. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et Maa-ameti
34. juuli 2007 kirjas nr 6.3-6/6087 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine” väljendatud seisukoht, et otsuse tegemine kinnisasjade vahetusmenetluse algatamise või sellest keeldumise kohta on võimalik pärast kinnisasja vahetamise kriteeriumide ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise aluste kehtestamist, ning Maaameti
35. novembri 2007 vaideotsuse nr 6.3-6/6087 väljendatud seisukoht, et 6 seaduses puudub konkreetne tähtaeg menetluse läbiviimiseks, et menetlus tuleb läbi viia ja toimingud sooritada mõistliku aja jooksul, kuid ühtegi seaduses sätestatud toimingut või toimingut, ilma milleta ei ole võimalik sisuliselt õige otsuse tegemine, ei või ära jätta pelgalt kiire menetluse huvides ning et käesoleval juhul võib menetluse jätkamine viia ebaõige otsuse tegemiseni, kuna puudub LKSis sätestatud uus menetluskord vahetamismenetluse läbiviimiseks, on õiguspärased ja vastavad nii seaduse sättele kui ka mõttele ning antud juhul ei ole tegemist Maa-ameti poolse tegevusetusega maaüksuste Mäe , Roosimäe I, Kopli I , mis asuvad osaliselt ning Roosimäe III, Roosimäe IV, Aadu II ja Else , mis asuvad terves ulatuses Prangli hoiualal , vahetusmenetluse läbiviimisel. Maa-amet on teinud kõik need toimingud, mida on olnud võimalik teha.
36. Maa-amet peab vajalikuks rõhutada, et seaduses puudub konkreetne tähtaeg vahetusmenetluse läbiviimiseks. Menetlus tuleb läbi viia ja toimingud sooritada küll mõistliku aja jooksul, kuid ühtegi seaduses sätestatud toimingut või toimingut, ilma milleta ei ole võimalik sisuliselt õige otsuse tegemine, ei või ära jätta pelgalt kiire(ma) menetluse huvides. Käesoleval juhul, kuivõrd puudub LKSi § 19 lõikes 5 sätestatud volitusnormi alusel kehtestatav uus menetluskord vahetamismenetluse läbiviimiseks, võib menetluse jätkamine viia sisuliselt ebaõige otsuse tegemiseni. IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD TAOTLUSED JA DOKUMENDID
37. Kooskõlas HkMS § 20.1 kohtu poolt antud tähtajal esitas kaebuse esitaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 4859 krooni. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
38. Käesolevas haldusasjas on vaidlus tekkinud seoses 1.juunil 2007.a. M.V.A.W. poolt kinnisasjade vahetusmenetluse läbiviimiseks esitatud avalduse menetlemisega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Maa-ametil takistused selleks, et valmistada keskkonnaministrile otsustamiseks ette küsimus, kas maade vahetamine toimub või mitte, puuduvad,sest õiguslik regulatsioon 01.06.2007.a. avalduse lahendamiseks on olemas ja kehtib ning selleks on LKS § 19 ja selle paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 .a. määrus nr
39. Maa-amet on aga seisukohal, et kuna haldusmenetluse alguses kehtis alates 01.04.

§ 19

redaktsioon, tuleb menetluse läbiviimisel järgida nimetatud redaktsiooni , ent viidatud paragrahvi lõikes 5 sisalduva volitusnormi alusel ei ole Vabariigi Valitsus seniajani vastavat määrust , millega kehtestatakse kinnisasja vahetamise kriteeriumid vastu võtnud. Seetõttu ei ole haldusmenetluse lõpule viimine hetkel võimalik ja eespooltoodud põhjusel puudub alus käsitleda Maa-ameti käitumist õigusvastase tegevusetusena . Haldusasjas on esitatud sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamise nõue, mis hõlmab tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise nõude. Riigikohus on 06.03.2001 kohtuasjas nr 3-3-1-2-01 asunud seisukohale: Vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla 7 ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust.

1. Hinnanud poolte väiteid ja nende toetuseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et M.V.A.W. kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti ( §-d 51 ja 52 ) andmisel, toimingu ( § 106) sooritamisel või halduslepingu ( § 95) sõlmimisel. HMS § 35 lg 1 sätestab haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks menetluse alguse hetke,milleks viidatud sätte punkti 1 kohaselt on taotluse esitamine.Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et M.V.A.W. esitas avalduse kinnisasjade vahetusmenetluse läbiviimiseks
3. juunil 2007 ning et sellest hetkest algas haldusmenetlus. Vaidlust ei ole ka selles, et Maa-amet teavitas M.V.A.W.d 09.07.2007 kirjaga sellest, et Keskkonnaministeerium ( KeM) suunas avalduse lahendamiseks Maa-ametile ning lisaks teavitas Maa-amet kaebuse esitajat ka sellest, et kinnisasja vahetusmenetluse läbiviimisest või sellest keeldumisest teavitatakse kaebuse esitajat kirjalikult pärast kinnisasja vahetamise kriteeriumide ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise aluste kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt lähtuvalt 01.04.

§ 19lg 5 sisalduvast delegatsiooninormist.

1. Menetlusosaliste vahel ei ole iseenesest vaidlust ka selles, et haldusmenetluses tuleb järgida menetluse ajal kehtivaid õigusnorme, kui aga haldusmenetlust reguleerivad normid menetluse kestel muutuvad , kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme ( HMS § 5 lg 5). Looduskaitseseaduse ( LKS) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus ,millega muudeti ja täiendati oluliselt ka LKS-i, sealhulgas LKS §-i 19 , võeti Riigikogus vastu
2. veebruaril 2007 ning jõustus nimetatud seadus 01.aprillil 2007.a. Seega 1.juunil 2007.a. ,mil kaebuse esitaja esitas avalduse vahetamismenetluse läbiviimiseks ehk teisisõnu algatas haldusmenetluse, kehtis LKS 01.04.2007 jõustunud muudatustega ning järelikult tuli kinnisasjade vahetamismenetluse läbiviimisel juhinduda LKS 01.04.2007 redaktsioonist.
3. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et õiguslik regulatsioon tema avalduse lahendamiseks on olemas ja kehtib ning selleks on Vabariigi Valitsuse 08.07.2004.a. määrus nr
4. Põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, mis tähendab, et Vabariigi Valitsuse määruse andmiseks peab olema seaduses vastavasisuline delegatsiooninorm, milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus 17.06.1998.a. otsuses nr 3-4-1-5-98 seisukohale, et Õiguse teoorias eristatakse õigusakti andmise õiguse delegeerimist ja juba antud õigusakti sanktsioneerimist. Olemuselt on delegatsiooninorm suunatud tulevikku. Õigusakti sanktsioneerimine tähendab aga juba antud akti tunnustamist, mille tagajärjel seda akti saab rakendada ja peab rakendama tulevikus. Tulenevalt delegatsiooninormi tulevikku suunatud olemusest ei saa delegatsiooninorm sanktsioneerida varem antud haldusakte. Seega ei saanud delegatsiooninormi lülitamine Metsaseadusse legaliseerida enne delegatsiooninormi antud Vabariigi Valitsuse määrust. Viidatud otsuses leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium samuti: seaduses sisalduv 8 delegatsiooninorm pole üksnes volitus täitevvõimule anda seaduse täitmiseks määrusi. Delegatsiooninorm on ühtlasi ka korraldu stäitevvõimule anda määrus, mis on vajalik seaduse rakendamiseks. Seaduse rakendamine võib osutuda võimatuks, kui seadusandja poolt vajalikuks peetud määrust pole kehtestatud. 12.05.2000 otsuses 34-1-5-00 asus Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium seisukohale: Põhiseaduse § 87 p 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. See säte tähendab ka seda, et valitsus annab määruse selle seaduse kehtivuse ajaks, milles on määruse jaoks delegatsiooninorm. /…/Määruse kooskõla uue seadusega tähendab ka seda, et kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle delegatsiooninormi alusel anda uus määrus. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud. Alates
5. aprillist 2007 kehtiva LKSi § 19 sõnastuse lõikes 5 nimetatud kriteeriume Vabariigi Valitsus määrusega kehtestanud ei ole, samuti pole Vabariigi Valitsus
6. juuli 2004 määrust nr 241 “Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused” nende kriteeriumidega täiendanud ega lülitanud vastavaid sätteid rakendussätetesse. 26.Kaebuse esitaja on kinnisasjade vahetamiseks avalduse esitamist põhjendanud sellega,et kaitsekorrast tulenevad piirangud piiravad tal maa kasutamist kinnisvara arendamiseks ja äritegevuseks ning ta on taotlenud maaüksuste Mäe , Roosimäe I ja Kopli I , mis asuvad osaliselt ning maaüksuste Roosimäe III, Roosimäe IV, Aadu II ja Else , mis asuvad terves ulatuses Prangli hoiualal , osas vahetusmenetluse läbiviimist. Samuti on ta avaldanud oma soovi vahetamise tulemusena temale antavate maade kohta. Alates
7. aprillist 2007 kehtib LKSi § 19 lg 1 sõnastuses Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldavat või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvat kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu. Samasuguses sõnastuses oli viidatud säte ka varasemas readaktsioonis. Samuti nähtub LKS § 19 lg-te 2 praeguse ja varasema redaktsiooni võrdlusest, et nii nagu varem, on ka kehtivas seaduses sätestatud, et kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Sealjuures kogu kinnisasja võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu juhul, kui kinnisasja kaitsealale või hoiualale ulatuv osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast ning täiendavalt näeb kehtiv seadus kogu kinnisasja vahetamise ette juhul, kui kinnisasja hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd. LKS § 19 mõlema nimetatud redaktsiooni lõiked 5, mis sisaldavad Vabariigi Valitsusele volitusnormi, on oma mahult erinevad. Kuni 01.04.2007 kehtinud LKS § 19 lg 5 nägi ette : Kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Alates 01.04.2007 kehtiva LKS § 19 lg 5 sätestab: Kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise alused, samuti kriteeriumid, 9 mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kriteeriumid, mille alusel valitakse riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast välja eraõiguslikule isikule vahetatav kinnisasi, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eeltoodust tulenevalt on LKS § 19 sätestatud põhimõtted kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamisel muutunud selliselt, et seadusandja on soovinud rohkem täpsustada ja reguleerida ökoloogilist väärtust omavate kinnisasjade vahetamist ja võõrandamist ning näha ette ühtsed lähtekohad kinnisasjade vahetamiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kinnisasjale ala kaitsekorrast tulenevate piirangute olulisuse üle otsustamine ei kuulu alates 01.04.2007 enam vahetamise otsuse tegija pädevusse, vaid nende kriteeriumide, millal loetakse looduskaitselised piirangud eramaa omanikule niivõrd koormavaks, et peetakse õigustatuks nende piirangute riigivara arvel kompenseerimist määratlemine on delegatsiooninormiga antud Vabariigi Valitsuse pädevusse. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et LKS tulenevalt toimub kinnisasja vahetamine riigi omandis oleva kinnisasja vastu või kinnisasja omandamine riigi poolt vaid sellistel juhtudel ja asjaoludel, millistel kaitseala kaitsekord oluliselt piirab selle kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist ning samuti on LKS-s ette nähtud, et need konkreetsed kriteeriumid määrab Vabariigi Valitsus. Erinevalt varasemast on LKS § 19 lg 5 antud Vabariigi Valitsusele ka volitused töötada välja kriteeriumid, mille alusel valitakse riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast välja eraõiguslikule isikule vahetatav kinnisasi. Seega kui kaebuse esitaja kavatseb kasutada temale Pakri hoiualal kuuluvaid kinnisasju, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa, sihtotstarbeliselt, siis selle üle, kas hoiuala kaitsekord piirab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt või mitte, ehk teisisõnu kas esinevad asjaolud, mis seaduse kohaselt saavad olla vahetamise aluseks , saab otsustada Vabariigi Valitsuse kehtestatavate kriteeriumide alusel. Kaebuse esitajale on Harjumaa KKT
8. aprilli 2007 kirjas nr 30-3-1/13172-3 selgitatud, et majandustegevus ja turismi arendamine kui selline on hoiualal põhimõtteliselt võimalik. Samuti on selgitatud, et kui neid maid kasutada sihtotstarbeliselt, siis hoiuala tingimustes saaks nendel maadel piiratud mahus tegeleda kas põllumajanduse või metsamajandusega. Kohus nõustub vastustajaga, et ka ülalmärgitud kirjas toodud seisukohtade osas võivad volitusnormi alusel välja töötatavad kriteeriumid anda selgust. Vahetamismenetluse läbiviimiseks on Vabariigi Valitsuse poolt vastava määruse andmine oluline ka seetõttu, et muu hulgas on LKS § 19 lg-ga 5 antud Vabariigi Valitsusele volitus töötada välja kriteeriumid, mille alusel valitakse riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast välja eraõiguslikule isikule vahetatav kinnisasi. Seega puudub võimalus kinnisasjade vahetamiseks, kui ei ole selge vahetatavate kinnisasjade valiku kriteeriumid.
9. LKS § 19 ei ole ilma sama paragrahvi lõikes 5 toodud volitusnormi alusel vastuvõetava määruseta, millega on seaduse rakendamiseks oluliste küsimuste lahendamine delegeeritud valitsusele , rakendatav. Järelikult ei ole ka kaebuse esitaja avaldusega alustatud haldusmenetlust võimalk lõpule viia enne, kui Vabariigi Valitsus on lahendanud temale delegeeritud küsimused. Kui enne
10. aprilli 2007 kehtinud LKS kohaselt oli vahetusmenetluse läbiviijal sisuliselt pädevus otsustada, millal ala kaitsekord kinnsiasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piirab ja millal mitte, siis alates
11. aprillist 2007 jõustnud LKSi muudatusega on sellesisuline pädevus antud Vabariigi Valitsusele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, et oodatakse valitsuse õigusakti, mida ootamata ei pea. Vabariigi Valitsuse
12. juulil 2004 10 määrust nr 241 “Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused” saab ja tuleb kohaldada nende vahetusmenetluste osas, mis on algatatud enne
13. aprilli
14. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kaebuse esitaja avaldus tuleb lahendada avalduse esitamise hetkel kehtinud õigusnormide järgi, ent selleks kehtivaks õigusnormiks ei ole LKS eelmise redaktsiooni volitusnormi alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus. Vaieldamatu on haldusmenetluse võimalikult kiire ja lihtsa läbiviimise nõue, ent kuidagi ei saa nimetatud põhimõte prevalveerida seaduslikkuse põhimõtte ees. Lisaks on kohus eespool märkinud, et Vabariigi Valitsusele on antud pädevus töötada välja kriteeriumid, mille alusel valitakse riigile kuuluvate kinnisasjade hulgast välja eraõiguslikule isikule vahetatav kinnisasi. Seega isegi juhul, kui lähtuvalt kaebuse esitaja positsioonist pidada võimalikuks Vabariigi Valitsuse
15. juuli 2004 määrusest nr 241lähtumist kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise aluste osas, ( millega kohus ei nõustu) tuleb siiski tõdeda, et ka sellisel juhul LKS § 19 rakendamine kinnisasja vahetamiseks ei ole võimalik ilma Vabariigi Valitsuse vastava määruseta. Vastustaja poolt M.V.A.W. 09.07.2007 kirjaga teavitamine sellest, et kinnisasja vahetusmenetluse läbiviimisest või sellest keeldumisest teavitatakse kaebuse esitajat kirjalikult pärast kinnisasja vahetamise kriteeriumide ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise aluste kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt lähtuvalt 01.04.

§ 19

lg 5 sisalduvast delegatsiooninormist on põhjendatud samamoodi nagu on põhjendatud 20.11.2007.a. vaideotsuse seisukoht menetluskorra puudumisest vahetamismenetluse läbiviimiseks. Ühtlasi leiab kohus, et Maa-amet on oma 09.07.2007 kirjas näidanud põhjuse, mis tingib menetlusega viivitumist ja on ka näidanud tõenäolise aja – pärast Vabariigi Valitsuse poolt vajalike aluste ja kriteeriumide kehtestamist . Maa-ametilt on põhjendamatu nõuda Vabariigi Valitsuse poolt määruse vastuvõtmise aja näitamist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht käesoleval ajal M.V.A.W. avalduse suhtes haldusmenetluse lõpuleviimise võimatusest vastustajast olenemata põhjustel ja eeltoodud põhjendustel ei ole Maa-ameti poolt eespooltoodud seisukohtade esitamine käsitletav Maa-ameti õigusvastase tegevusena ( tegevusetusena) või põhjendamatu keeldumisena toimingu sooritamisest. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et haldusmenetlus tuleb HMS § 5 lg 2 kohaselt viia läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning eeltoodule kui haldusmenetlust iseloomustavale ei vaidle vastu ka Maa-amet. LKS vahetusmenetluse läbiviimise konkreetset tähtaega ei sätesta, mis ei tähenda menetluse läbiviimist määramatu aja jooksul, vaid haldusmenetluse üldiste põhimõtete kohaselt tuleb sellisel juhul menetlus läbi viia ja toimingud sooritada mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga selles, et pelgalt menetluse kiiruse huvides ei saa ära jätta ühtegi seaduses sätestatud toimingut või toimingut, ilma milleta ei ole võimalik sisuliselt õige otsuse tegemine, sest haldusmenetluses ja selle menetluse tulemusel tehtavate otsustuste puhul tuleb haldusorganil järgida seaduslikkuse põhimõtet

1. Lisaks eespooltoodule on vastustaja esitanud seletuse ja dokumendid, kinnitamaks, et vaatamata menetluse lõpuleviimiseks esinevale Maa-ametist olenemata põhjusele ei ole kaebuse esitaja avalduse menetlemisel tegemist vastustaja tegevusetusega, vaid Maa-amet on teinud toimingud, mida tal on võimalik olnud teha. Nimelt on kaebuse esitaja avalduse Maa-ametisse saabumisel 06.06.2007 avatud temale kuuluvate kinnisasjade vahetusmenetluse toimik, millisesse paigutatud dokumentide kohta on vastustaja esitanud põhjaliku loetelu, mille siinkohal kordamist kohus vajalikuks ei pea. Seega on kaebuse väide vastustaja tegevusetusest 11 põhjendamatu ka selles osas, mis puudutab vajalike asjaolude väljaselgitamist ehk toimingute tegemist osas, mida Vabariigi Valitsuse määruse puudumine ei takista.
2. Lisaks märgib kohus, et LKS § 19 lõige 1 sätestab, et kogu ulatuses hoiualal asuvat kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu. Kohus nõustub Maa-ameti poolt kaebuse esitajale antud selgitusega, et kui ta ei kavatsegi maad sihtotstarbeliselt kasutada ega kasutama hakata, vaid tema kavatsuseks on suvilate ehitamisega seonduv arendus- ja äritegevus, siis ei piira ala kaitsekord maa sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ning puudub alus maade vahetamiseks LKSi § 19 alusel. VI MENETLUSKULUD
3. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolev otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud ning seega menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 12