3-07-2368/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2368 Haldusasi V.Š.´i kaebus Justiitsministeeriumi toimingule ja Justiitsministeeriumi põhjustatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
3. Tagastada HkMS § 11 lg 4 alusel V.Š.i kaebus
4. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale (koos riigilõivu tagastamise taotluse vormiga) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8). Edasikaebamise kord
5. Halduskohtule esitatud ( Tartu Halduskohtule 21.11.2007, Tallinna Halduskohtusse saabunud 27.12.2007) kaebuses kohtutäitur Terje Tšapisi ja Justiitsministeeriumi toimingute peale taotles V.Š. seoses tema kohtutäituri ametist lahkumisega ( vabastamine justiitsministri 02.02.2007 käskkirjaga) 02.02.2007 lahkuva kohtutäituri ja ülevõtva kohtutäituri poolt allkirjastatud „Kohtutäituri menetluses olevate täitetoimikute ja nendega seotud kohtutäituri tasu ettemaksude, ametialase arve ning arhiveeritud dokumentide üleandmise- ja vastuvõtmise akti“ (edaspidi üleandmise- ja vastuvõtmise akt) punkti 6 tühistamist ning üleandmise- ja vastuvõtmise akti koostamisel Tallinna kohtutäituri Terje Tšapisi ja Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Vaidlustatud akti punkti 6 kohaselt annab lahkuv kohtutäitur V.Š. ülevõtvale kohtutäiturile Terje Tšapisile üle õiguse sisse nõuda võlgnikelt kohtutäitur V.Š.i poolt kantud ja tema jõustunud otsuste alusel seni võlgnikelt laekumata täitekulud vastavalt laekumistele V.Š.i kasuks kontole nr xxxxxxxxxx Hansapangas.
6. Tallinna Halduskohtu
7. jaanuari
8. a määruses toodud hinnangul kaebus esitatud kujul halduskohtu pädevusse vähemalt osaliselt ei kuulu , ent kohus pidas enne kaebuse halduskohtu pädevusse kuulumise ja tagastamise ( või osalise tagastamise üle) otsustamist siiski vajalikuks kaebuse esitajale võimaluse andmist kaebuse täpsustuste ja täienduste esitamiseks. Viidatud määruses asus kohus seisukohale, et vaidlustatud üleandmise- ja vastuvõtmise akti punkti 6 puhul on tegemist kahe eraõigusliku isiku vahel sõlmitud kokkuleppega ning sellega seotud vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus: Kohtutäituri seaduse § 4 lg 7 sätestab, et kohtutäituri dokumentide säilitamise ja üleand- mise korra kehtestab justiitsminister ning selline kord on kehtestatud justiitsministri 22.12.2005.a. määrusega nr 58 kinnitatud kohtutäiturimäärustikus. Nimetatud määrustiku § 28 lg 4 sätestab, et lahkuva kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku alusel koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluv summa hüvitatakse lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel. Kohtutäituri seadusest tulenevalt on kohtutäituri tegevus reguleeritud küll avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb oma ametikohustusi täites avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi, ent toodust ei saa järeldada, et see, kuidas kaks avalikõiguslikku ametit pidavat sõltumatut isikut lepivad omavahel kokku täitekulu väljamõistmise otsuse alusel sissenõudmisele kuuluva summa hüvitamises lahkuvale kohtutäiturile, mida avaliku õiguse normid ei reguleeri ja kuidas nad selle küsimuse fikseerivad omavahelises lepingus, oleks halduskohtu pädevusse kuuluvaks avalik-õiguslikust suhtest tulenevaks vaidluseks või et sellise kokkuleppe vormistamine oleks haldusaktiks. /---/ Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus üleandmise- ja vastuvõtmise akti punkti 6 tühistamiseks halduskohtu pädevusse ei kuulu. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis lahendatakse maakohtus. Samuti selgitas kohus, et juhul, kui kaebuse esitajale on tekitatud varaline kahju kohtutäituri poolt, siis on kaebuse esitajal võimalus esitada kahju hüvitamise nõue kohtutäitur T.Tšapise vastu. Kuid ka sel juhul ei kuulu kahju hüvitamise nõue halduskohtu pädevusse, vaid vaadatakse läbi maakohtus. Lisaks märkis kohus, et kaebuses on vaidlustatud Tallinna kohtutäituri Terje Tšapisi ja Justiitsministeeriumi toiminguid üleandmis- ja vastuvõtmiseakti koostamisel, ent sealjuures ei selgu kaebuse materjalidest, milles täpselt kaebuse esitaja arvates seisneb Terje Tšapise ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasus. Kohus märkis, et kui kaebuse esitaja siiski leiab, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, tuleb tal esitada sellekohased põhjendused, samuti tuli kaebuse esitajal näidata, milliseid konkreetseid avalikõiguslikke toiminguid ta vaidlustab , milles seisneb nende õigusvastasus ja milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi või kuidas rikutakse kaebuse esitaja õigusi. 3.Vastuseks kohtumäärusele on kaebuse esitaja esitanud
9. märtsil
10. a kaebuse täienduse, milles kaebuse esitaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et üleandmise- ja vastuvõtmise akti punkti 6 tühistamine kuulub maakohtu pädevusse. Lähtuvalt sellest on kaebuse esitaja muutnud kaebuse taotlusi, taotledes esmalt Justiitsministeeriumi tegevuse kaebuse esitaja ametist vabastamisel õigusvastaseks tunnistamist ja teiseks Justiitsministeeriumilt õigusvastase tegevusega kaebuse esitajale tekitatud kahju väljamõistmist kaebuse esitaja pere puhkusereisi summa ulatuses 45 782 krooni. 4.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Justiitsministeerium on tema ametist vabastamise viinud läbi ebakorrektselt ning rikkunud sellega kaebuse esitaja õigust vabale eneseteostusele, st õigust saavutada täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluva summa hüvitamise kohta kokkulepe vastavalt KTM § 28 lõikele
11. Kaebuse esitaja väitel ei antud talle võimalust täitekulude hüvitamise kohta oma seisukoha esitamiseks, Justiitsministeeriumi esindaja sundis kaebuse esitajat ähvardades üleandmise- ja vastuvõtmise aktile alla kirjutama, pannes teda sellega raskesse majanduslikku olukord, kuivõrd kaebuse esitaja peab korraga tagastama ettemaksud summas 500 000 krooni, aga saamata sissenõuded summas 600 000 krooni makstakse kaebuse esitajale heal juhul alles 15 aasta pärast. Kaebuse esitaja hinnangul on kirjeldatud tegevuse näol tegemist Justiitsministeeriumi tegevusega kaebuse esitaja ametist vabastamisel, mis on avalik õiguslikuks toiminguks. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et akti koostamisse sekkumisega pani Justiitsministeerium kaebuse esitaja raskesse finantsilisse olukorda ja šokeeris kaebuse esitajat oma tegevusega, mistõttu kaebuse esitaja vajas puhkusereisi, mis mõjus hästi tema enesetundele. Kaebusega taotletakse Justiitsministeeriumilt põhjustatud kahjuna kaebuse esitaja pere puhkusereisi Egiptusesse (30.10.2007 – 13.11.2007) summas 45 782 krooni hüvitamist. 2
12. Kuna lisaks õigusvastasuse tuvastamise taotlusele on kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue, muud põhjendatud huvi kaebusest ei nähtu, sealjuures on kohus eelnevalt kaebuse esitajale selgitanud, et tuvastamiskaebuse puhul on vaja näidata sellekohane põhjendatud huvi, on esitatud kaebuse puhul tegemist kahju hüvitamise kaebusega. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasus. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 6.Kuna eespoolviidatud kohtumääruse kohaselt tuli kaebuse esitajal näidata, milliseid konkreetseid Justiitsministeeriumi toiminguid kaebuse esitaja ametist vabastamisel on kaebuses silmas peetud, siis tuleneb kaebuse täiendusest üheselt, et sellise toiminguna ei ole kaebuse esitaja silmas pidanud muud kui üleandmis-vastuvõtmisakti punkti 6 koostamist ja fikseerimist . Kaebuse väitel rikuti nimelt KTM § 28 lõike 4 alusel kokkuleppe sõlmimisel Justiitsministeeriumi esindaja väidetava sekkumisega kaebuse esitaja õigusi ja kaebuse esitaja raske finantsiline olukord on tingitud kahe kohtutäituri vahel sõlmitud üleandmise- ja vastuvõtmise akti punktis 6 sätestatust. Kohus on eelnevalt
13. jaanuari
14. a määruse punktis 3 selgitanud, et vaidlustatud üleandmise- ja vastuvõtmise akti punkti 6 näol on tegemist kahe kohtutäituri vahel sõlmitud eraõigusliku kokkuleppega,mis ei muutu avalikõiguslikuks ka juhul, kui kaebuse esitaja selles punktis sätestatu suhtes kokku leppimisel ja akti allkirjastades tegutses Justiitsministeeriumi esindaja mõjutamisel. Kohus jääb siinkohal eelnimetatud kohtumääruse punktis 3 toodud seisukohtadele ja rõhutab veelkord, et viidatud akti punktis 6 sisalduvat kokkulepet maakohtus vaidlustades on kaebuse esitajal võimalik esitada väited kaebuse esitaja poolt akti punkti 6 allkirjastamisest Justiitsministeeriumi esindaja sunni või ähvarduse mõjul ja esitada ka võimalikud kahjunõuded. Seega, kuna kaebuse esitaja on tema ametist vabastamisel Justiitsministeeriumi õigusvastase tegevusena silmas pidanud üleandmis-vastuvõtmisakti koostamisel KTM § 28 lõike 4 alusel kokkuleppe sõlmimisse Justiitsministeeriumi esindaja väidetavat sekkumist , siis tuleneb eeltoodust, et tegemist ei ole halduskohtu pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega , vaid eraõigusliku kokkuleppe sõlmimisest tuleneva vaidlusega, mis kuulub lahendamisele maakohtus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.
15. HkMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.
16. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal õigus taotleda rahandusministri 29.12.2006 määrusega nr 68 sätestatud korras tasutud riigilõivu summas 80 krooni tagastamist, mille hõlbustamiseks saadab kohus koos määrusega kaebuse esitajale vastava taotluse blanketi. Lea Kuuse Kohtunik 3