1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna. Põlvnemise tuvastamise nõue on lahendatud kohtuväliselt, mistõttu selles osas tuleb menetlus lõpetada seoses hagist loobumisega ning hagi on põhjendatud rahuldada elatise nõudes.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Elatusraha maksmisega nõustumisest on kostja teatanud eelistungil. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Asja arutamise ajal on miinimumpalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest on 2 175 krooni. Nõutav elatusraha on suurem kui seadusega sätestatud miinimummäär. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 07.01.2008.a.
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate 2 perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa.“ Hagisumma on 2 500 x 9= 22 500 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 500 krooni. Kuna hageja oli RLS § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt elatise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 500 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. Samas on hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamise nõudes hageja 09.11.2007.a. maksekorralduse alusel arvelduskontolt 1100729565 Hansapangas tasunud Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2900072136, riigilõivu 1 000 krooni selgitusega „Ü E riigilõiv hagiavalduse eest“.
2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on põhjendatud hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastada summas 500 krooni.
3 kohaselt, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamatult, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.
468 lg. 1 p. 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61,
§-de 129, 162, 440-442, 468, 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 22. aprillil 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.