Obsah (7)

§ 26§ 14§ 19§ 6§ 31§ 29§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 07 .märts 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1788 M.V. kaebus T.L.ile pärimistunnistuse e

muutmise seaduse § 12 kohaselt on maa tagastamise nõudeõigust pärima õigustatud isikul juhul, kui pärand avanes enne 01.01.2003.a., õigus esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus ühe aasta jooksul

muutmise seaduse jõustumisest arvates ehk siis nõudeõiguse vastuvõtmise avalduse esitamise viimaseks tähtajaks oli 01.01.2004.a. Järelikult, kui pärima õigustatud subjekt tähtaegselt avaldust notarile ei esitanud, on ta nõudeõiguse pärimisele õiguse kaotanud. T.L. esitas notarile pärandi vastuvõtmiseks avalduse 29.11.2004.a., seega oli ta nõudeõiguse pärimisele õiguse kaotanud. 8.

27.11.2005 jõustunud redaktsiooni § 19.2 lg 3 kohaselt peab nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik esitama pärandi avanemisest üheksa kuu jooksul õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta.

§ 26

kohaselt juhul, kui pärand on avanenud enne käesoleva seaduse jõustumist ning nõudeõigust pärima õigustatud isik kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistust esitanud ei ole, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates ehk siis hiljemalt 27.08.

1. Nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistuse esitamata jätmisel tagastamise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise menetlust ei alustata. Käesoleval juhul saatis Tallinna notar T.L.ile väljastatud pärimistunnistuse Saue Vallavalitsusele 11.12.2006.a. 9.Kaebuse väitel on kogu vara tagastamise protsess veninud ja kestnud rohkem kui üheksa aastat ning seda oluliselt T.L.i tegevusetuse tõttu. Kaebuse esitaja ja teised õigustatud subjektid on huvitatud suurema mõttelise osa maa tagastamisest, milleks nad on õigustatud vähema arvu õigustatud subjektide korral ehk siis juhul, kui Saue Vallavalitsus oleks toiminud kooskõlas seadusega ja oleks H.L.ile kuuluva 1/5 maa nõudeõiguse osas tagastamismenetluse lõpetanud. Samuti märgib kaebuse esitaja, et tema ja teised õigustatud subjektid on teinud kulutusi subjektide vahel kokkuleppe sõlmimiseks, vormistamiseks ja esitanud selle Saue Vallavalitsusele 2007.a.veebruaris, ent kokkulepe jäeti 2007 mais kinnitamata. Käesolevaks ajaks on vara tagastamise protsess uuesti takerdunud vaidlustatud korralduse tõttu. 10.Kaebuse väitel puudusid T.L.il objektiivsed põhjused oma asjaajamisega venitamiseks, samuti ei ole teda ühtki põhjust, miks T.L.i abistavatel ametnikel kulus 3 selleks niivõrd pikk aeg. Samuti leiab kaebaja, et Saue Vallavalitsus on omal initsiatiivil ennistanud tähtaja, samas kui T.L. ei ole üles näidanud sellekohast huvi. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Saue Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu . Vaidlustatud korraldus kui menetlustoiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku.
2. Ekslik on kaebaja seisukoht, et T.L.i väljalangemisel õigustatud subjektide ringist oleks teistel subjektidel alust maa tagastamisele nõudeõigusest suuremana T.L.i osa arvelt. Vastustaja rõhutab, et ta on kaebajale korduvalt teatanud, et

§ 14

lg 4 tulenevalt ei ole Kasemäe A-21 subjektidel õigust nõuda nõudeõigusest suurema osa tagastamist T.L.i osa arvelt ka siis, kui tema suhtes tähtaega ei ennistata sest viidatud sätte kohaselt on nõudeõigusest suuremas osas maa tagastamine lubatud juhul, kui õigusvastase võõrandamise ajal oli maa kaasomandis. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23.01.1998 otsuse kohaselt kuulus maa J. K.le ainuisikuliselt. 13.Kuna teistel Kasemäe A-21 õigustatud subjektidel ei ole õigus nõuda T.L.i osa endale tagastamist nõudeõigusest suurema osana ja T.L.i nõudeõigusele vastav maatükk jääks jätkuvalt riigi omandis olevaks maaks, ei takista T.L.i tagastamise nõudeõigust puudutav menetlus teistele subjektidele maa tagastamist, kui subjektid on vastava kokkuleppe sõlminud, maa ära mõõdistanud ja vastavad dokumendid Saue Vallavalitsusele esitanud. Saue Vallavalitsus on pöördunud kaebuse esitaja poole 13.04.2007 teatega, et Kasemäe A-21 subjektid sõlmiksid uue maa tagastamise kokkuleppe, mis vastaks

§ 14nõuetele ja laseksid maamõõtjal ära teha katastriüksuse toimingud.

Neid subjektide toiminguid ei saa vallavalitsus isikute eest ära teha.

1. Pole mingit alust arvata, et T.L.ile tähtaja ennistamine tooks kaasa edaspidiseid viivitusi vara tagastamisel. Pärast T.L.i pärimisõiguse tunnistuse esitamist Saue Vallavalitsusele on tagastamise protsess viibinud mitte T.L.i tõttu, vaid tulenevalt subjektide võimetusest saavutada õiguspärast maa jagamise kokkulepet .Isegi kui T.L.il puuduksid rahalised vahendid maa mõõtmiseks, ei ole see takistuseks toimingute tegemisel – vastava kokkuleppe olemasolul maa jagamise kohta saavad teised subjektid oma osad välja mõõta ja T.L.i osa jääb välja mõõtmata, mis ei takista teistele subjektidele maa tagastamise menetluse läbiviimist. Õigustatud subjektid ei ole järginud vallavalitsuse poolt 2007.a. mais ja juulis neile uue kokkuleppe saavutamiseks antud tähtaega, sealjuures on T.K. ja P.O. vallavalitsusele esitatud avalduses teatanud, et 2007 a. sõlmitud kokkuleppega nad nõus ei ole.
2. Ka juhul, kui T.L. on maa tagastamise nõudeõiguse kaotanud, on ikkagi vaja õigustatud subjektide kokkulepet ja maa mõõdistamist, ent sellisel juhul arvatakse T.L.i osa mõõdistatavast maast välja, kuna see jääb jätkuvalt riigi omandisse. Kui õigustatud subjektid kokkulepet maa jagamise kohta võimelised saavutama ei ole, on kohalik omavalitsus sunnitud tagastama maa

§ 14lg 1 tulenevalt kaasomandisse.

Ka sellisel juhul on maa mõõdistamine subjektide ülesandeks. Kohalik omavalitsus on korduvalt pikendanud kokkuleppe sõlmimise tähtaega, sellele 4 vaatamata kokkulepet sõlmitud ei ole ning selles ei saa süüdistada T.L.iga seotud menetlust. 16. Vaidlustatud menetlustoiming on õiguspärane. Menetlustähtaja ennistamise välistamine peab olema ette nähtud seadusega ning vastustajale teadaolevalt ei ole ühegi seadusega sätestatud menetlustähtaja ennistamise keeldu sellisel juhul, nagu on käesolevas asjas. T.L. esitas pärimisõiguse tunnistuse hilinemisega, ent vastustaja otsustas omaalgatuslikult menetlustoimingu teostamise tähtaja ennistada, sest leidis, et selleks on olemas mõjuvad põhjused ning see ei riku kellegi õigusi. IV KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD 17.Kolmandad isikud T.L., T.O., P.O., T.K., M.T. ja T.K. kohtule kirjalikult oma seisukohti kaebuse kohta ei esitanud. V KOHTUISTUNG 18.Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma seisukohtade juurde. Kolmandad isikud T.O., P.O., T.K., M.T. ja T.K. toetasid kaebuse esitaja seisukohti. Kolmas isik T.L. leidis, et tema suhtes toimunud menetlus kaebuse esitajale maa tagastamise menetlust ei venita. Vastustaja jäi oma seisukohtadele, avaldades täiendavalt kahtlust

§ 19

.2 lõike 3 ja

muutmise seaduse § 26 kooskõlast Põhiseaduse ja pärimisseadusega. VI KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Halduskohtule esitatud kaebusega soovib M.V. saavutada olukorda, kus T.L.i poolt hilinemisega esitatud pärimisõiguse tunnistust maa tagastamise otsustamisel arvesse ei võetaks ja lõpetataks maa tagastamismenetlus 1/5 maa osas, mille suhtes H. L. oli tunnistatud õigustatud subjektiks. Käesolevas haldusasjas taotles kaebuse esitaja Saue Vallavalitsuse 19.06.2007 korralduse nr 483 tühistamist ja Saue Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist T.L.i suhtes tema nõudeõiguse osas Kasemäe A-21 maaüksuse tagastamismenetluse lõpetamiseks. Kohus asus 20.09.2007.a. määruses muu hulgas seisukohale, et otsustus menetlusosalise kasuks menetlustähtaja ennistamise kohta on menetlustoiminguks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses isegi juhul, kui selline otsustus on vormistatud vallavalitsuse korraldusena. 09.10.2007 on kaebuse esitaja ( tl 15-17) kaebust korrigeerinud, taotledes Saue Vallavalitsuse 19.06.2007.a. korraldusega vormistatud T.L.i suhtes Tallinna notari Evi Paberiti poolt 30.11.2006 välja antud Saue valla Kasemäe A-21 1/5 mõttelise osa maa nõudeõiguse kohta pärimistunnistuse esitamise tähtaja ennistamise õigusvastaseks tunnistamist. Kuna samas on kaebuse esitaja, kes kohtumenetluses osaleb vandeadvokaadi kaudu, selgitanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist, mis on vajalik tühistamiskaebuse puhul ja arvestades taotletavat eesmärki, mõistab kohus kaebuse esitaja tahet selliselt, et kaebuse esitaja taotleb menetlustähtaja ennistamise kui maa tagastamise menetluses menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist ning kuna menetlustoiming on vormistatud vallavalitsuse korraldusena, siis ennistamise kui toimingu õigusvastasuse korral ka vallavalitsuse korralduse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist T.L.i suhtes tema nõudeõiguse osas maa tagastamise menetluse lõpetamiseks. 5 20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 7 lg 1 sätestab halduskohtusse haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamise õiguse üksnes isikule, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi . Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse kohaselt rikub kaebuse esitaja ja teiste vara tagastamise õigustatud subjektide õigusi T.L.ile pärimisõigusega seotud dokumentide esitamiseks antud tähtaja ennistamine seetõttu, et see venitab niigi juba üheksa ja pool aastat kestnud vara tagastamise menetlust. Kaebuse väitel toob tähtaja ennistamine ja T.L.i suhtes tagastamise menetluse läbiviimine kindlasti kaasa ka edaspidist viivitust vara tagastamise otsustamisel, sest T.L. ei tegele oma asjadega ega usalda seda tegema kedagi teist, ka ei ole võimalik temaga ühendust saada T.L.i soovimatuse tõttu. Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et tähtaja ennistamine T.L.ile toob kaasa maa tagastamise kohta sellise otsuse tegemise, mis rikub kaebuse esitaja õigusi. Nimelt on kaebuse esitaja ja teised õigustatud subjektid huvitatud suurema mõttelise osa maa tagastamisest, milleks neil oleks T.L.ile tagastamisele kuuluva osa arvelt õigus juhul, kui Saue Vallavalitsus ei oleks T.L.ile pärimistunnistuse esitamise tähtaega ennistanud, sealjuures olid õigustatud subjektid ette valmistanud ja Saue Vallavalitsusele esitanud vastava kokkuleppe maa jagamiseks. Eeltoodut tuleb kohtu hinnangul käsitleda ka põhjendatud huvina. .Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi Saue Vallavalitsuse poolt menetlustähtaja ennistamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kui nimetatud toiming võtab kaebuse esitajalt võimaluse maa tagastamisele tema nõudeõigusest suuremas osas ja kui tähtaja ennistamine tingib maa tagastamise menetluse venimise. Vastavalt HkMS § 7 lg 1 ja § 26 lg 1 p 1 peab kohus tühistama vaidlustatud haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Seega peab tühistamiskaebuse rahuldamiseks olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt i peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi
2. Esmalt kontrollib kohus, kas T.L.i suhtes menetlustähtaja ennistamisega võeti kaebuse esitajalt ja teistelt nõudeõiguse kas pärimise või nõudeõiguse loovutamisega omandanud isikutelt, kes käesoleva asja arutamisse on kaasatud kolmandate isikutena, võimalus neile kuuluva maa tagastamise nõudeõiguse osast suurema osa maa tagastamiseks sama maa mõttelise 1/5 osa arvelt, mille suhtes ÕVVTK komisjoni otsusega oli õigustatud subjektiks tunnistatud H. L.. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et maareformi seaduse § 19.2 lg 3 (27.11.2005 jõustunud redaktsioonis) ja 27.11.2005 jõustunud

muutmise seaduse § 26 sätestatust tulenevalt pidi T.L. omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud H.L.ile Kasemäe A-21 maa 1/5 ulatuses kuulunud nõudeõiguse pärimise kohta esitama dokumendi ( pärimisõiguse tunnistuse) hiljemalt 27.08.2006 ning kuna nimetatud tähtaeg langes puhkepäevale, siis 28.08.2006. Vaidlust ei ole ka selles, et pärimistunnistuse saatis Tallinna notar Evi Paberit vallavalitsusele 11.12.2006.a. Nimelt sätestab 27.11.2005 jõustunud maareformi seaduse § 19.2 lg 3 , et nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik peab üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest esitama õigusvastaselt võõrandatud maa asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistust ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata.

muutmise seaduse § 26 sätestab, et kui pärand on avanenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima 6 õigustatud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistust ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. 22. Maa tagastamist nõudeõiguse osast suuremas osas reguleerib

§ 14

. Viidatud paragrahvi lõikes 3 sätestatakse : Kui mõni õigustatud subjekt soovib oma osa kompenseerimist ja teised õigustatud subjektid taotlevad selle tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud. Eespooltoodud sättest tuleneb, et maa tagastamine õigustatud subjektidele nende nõudeõiguse osast suuremas osas on võimalik juhul, kui mitmest õigustatud subjektist mõni soovib maa tagastamise asemel selle kompenseerimist. Sellisel juhul on maa tagastamist taotlevatel subjektidel võimalik taotleda maa tagastamist kompenseeritud osa arvelt oma osast suurema osa tagastamisena. Käesoleval juhul ei ole keegi õigustatud subjektidest ega nende õigusjärglastest oma osa kompenseerimist soovinud, mistõttu nimetatud sätte kohaldamiseks alused puuduvad. 23.

§ 14

lg 4 sätestab õiguse nõuda maa tagastamist nõudeõiguse osast suuremana juhul, kui õigusvastaselt võõrandatud maa oli kaasomandis : Kui õigusvastaselt võõrandatud maa oli kaasomandis, tagastatakse maa kaasomandi osade suhtes õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele. Kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi kogu ulatuses, on selle osa nõudeõigusest suuremana tagastamist õigustatud nõudma sama kaasomandi osa õigustatud subjektid. Kui eelmises lauses nimetatud isikud ei soovi maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suuremana või kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi ja teiste osade õigustatud subjektid taotlevad selle endale tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega nende kaasomandisse, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud. Ka nimetatud sättele tuginevalt ei saa kaebuse esitaja väita põhjendatud huvi olemasolu või oma õiguste rikkumist T.L.ile menetlustoimingu tegemise tähtaja ennistamisega, sest Harju Maavalitsuse ÕVVTK 23.01.1998.a. otsusest ei tulene kõnealuse maa õigusvastase võõrandamise hetkel kaasomandisse kuulumist, vaid maa omanikuks selle õigusvastase võõrandamise hetkel on tunnistatud J. K.

1. Seoses kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on Saue Vallavalitsus viitega Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23.01.1998.a. otsusele alusetult väitnud, et maa kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel J. K.le ainuisikuliselt, peab kohus vajalikuks esmalt märkida, et käesoleva kaebuse esemeks ei ole Harju Maavalitsuse 7 ÕVVTK komisjoni 23.01.1998.a. otsus. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta“ p 7 kohaselt koosneb vara tagastamise menetlus järgmistest osadest: vara tagastamist ettevalmistav menetlus ( vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse ) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine; vara tagastamise otsuse vastuvõtmine ja kolmandaks õigustatud subjektidele vara tagastamine. Samuti tuleneb nimetatud määrusest, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohaliku komisjoni otsusega tuvastatakse vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine omanik, vara koosseis, õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastatavast varast või kompensatsioonist. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektidele otsustab nimetatud määruse p 49 kohaselt maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus ning vara tagastamise otsustamisel ei lahenda valla-või linnavalitsus ÕVVTK komisjoni otsusega tuvastatavaid või kindlaksmääratavaid asjaolusid, vaid võtab maa tagastamise otsustamisel aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23.01.1998.a. otsuse punktiga 1 tehti kindlaks omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, sealjuures punktiga 1.1 on tunnistatud omandireformi objektiks eespoolnimetatud Kasemäe A-21 maaüksus ning punktiga 1.
2. kohoosi ühistatud vara. Sama otsuse punktiga 2 loeti tõendatuks, et õigusvastase võõrandamise ajal kuulus vara järgmistele omandireformi aluste seaduse § 7 nõuetele vastavatele isikutele : p.2.1 J. K.le ja p.2.
3. A. K.le. Otsuse punktiga 3 tunnistati otsuse punktis 1 näidatud vara või selle kompensatsiooni suhtes omandireformi õigustatud subjektideks : 3.1.H.L. 1/5 maa osas isa pärijana, E. O. 1/5 maa osas isa pärijana, M.-R. R. 1/5 maa osas isa pärijana, H.- M. K. 1/5 maa osas isa pärijana, ning E. K. 1/5 maa osas vanaisa pärijana. Otsuse punktiga 3.2 tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks nimetatud isikud igaüks 1/5 ulatuses vara osas ema pärijana , sealhulgas E. K. 1/5ulatuses vara osas vanaema pärijana. Saue Vallavalitsus on põhjendatult asunud seisukohale, et ÕVVTK komisjoni otsusest tulenevalt ei olnud kõnealune maa õigusvastase võõrandamise ajal kaasomandis. Kohus nõustub vastustajaga selles, et nimetatud otsusega on tehtud kindlaks , et omandireformi objektiks olevaks varaks on esiteks Kasemäe A-21 maaüksus ( p.1.1), mille omanikuks maa õigusvastase võõrandamise ajal on tunnistatud J. K.( p.2.1) ning teiseks on omandireformi objektiks olevaks varaks tunnistatud kolhoosi ühistatud vara ( p.1.2), mille omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal on tunnistatud otsuse punktiga 2.
4. A. K. Otsuse punktis 3.
5. on loetletud isikud, kes on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks maa osas isa( vanaisa)pärijana neile kuuluva mõttelise osaga tagastatavast maast ning otsuse p 3.2 on loetletud isikud, kes on õigustatud subjektideks tunnistatud ema ( vanaema) järel pärijana emale kuulunud vara osas, millisena käsitletava otsuse kohaselt saab mõista kolhoosi ühistatud vara. ÕVVTK komisjoni otsusest ei tulene, et maa kuulus võrdsetes või muu suhtega osades nii J. K.le kui ka A. K.le ja et Kasemäe A-21 maa osas oleksid taotlejad tunnistatud õigustatud subjektideks nii isa kui ema pärijana vastavas osas. Omandireformi õigustatud subjektideks tunnistatud isikud (ja nende õigusjärglased )on nõustunud sellega, et maa osas on nad õigustatud subjektideks tunnistatud isa pärijatena . Kaebuse esitaja on H.-M. K.le kuulunud maa tagastamise nõudeõiguse üheks pärijaks, sealjuures ÕVVTK komisjoni otsuse kohaselt omandas H.-M. K. maa osas 1/5 ulatuses nõudeõiguse oma isa J. K. pärijana. Eeltoodust tulenevalt ka juhul, kui kohus tuvastaks T.L.ile menetlustoimingu tegemise tähtaja ennistamise õigusvastasuse ja tühistaks vallavalitsuse korralduse , ei 8 oleks kaebuse esitajal võimalik

§ 14

lg 4 sätestatule tuginevalt saavutada temale tema nõudeõiguse osast suurema osa maa tagastamist maa selle osa arvelt, mille suhtes ÕVVTK komisjoni otsusega oli õigustatud subjektiks tunnistatud H.L.. Seega asus Saue Vallavalitsus põhjendatult ja kooskõlas seadusega seisukohale, et T.L.ile maa tagastamise menetluses vajalike toimingute tegemise tähtaja ennistamisega kaebuse esitaja õigusi maa tagastamisel ei piirata ning tähtaja ennistamise õigusvastasuse tuvastamisega kaebuse esitajal oma väidetavalt rikutud õigusi võimalik kaitsta ei oleks. 25.Vaatamata sellele, et käesolevas asjas ÕVVTK komisjoni otsust vaidlustatud ei ole ja seega puudub kohtul alus nimetatud otsusele õigusliku hinnangu andmiseks, tuleb siiski lisaks eespooltoodule märkida, et ÕVVTK kohalik komisjon peab välja selgitama õigusvastaselt võõrandatud maa võõrandamisaegse omaniku eeskätt kinnistusraamatute ja notariaalselt tõendatud lepingute järgi. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punkt 21 sätestab, et vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega. Maa kuuluvuse tõendamiseks kasutatakse

1. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti poolt koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirju" ning kinnistusametite dokumentatsiooni, milles sisalduvad andmed on eelnevalt võrreldud Riikliku Maa-ameti ja Riikliku Arhiiviameti poolt. Andmete taotleja avalduses märgitud andmetega lahknemise korral hinnatakse tõendeid kogumis kõigi teiste kogutud materjalidega.Nimetatud korra punkt 24 sätestab, et kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid, on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest, muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest. Iseenesest asjaolu, et isik suri enne vara õigusvastast võõrandamist, ei tähenda, et ta ei saanud olla vara omanikuks selle õigusvastase võõrandamise ajal. Riigikohtu halduskolleegium on 03.05.2001.a. otsuses nr 3-3-1-22-01 leidnud,et kui kohalikule komisjonile ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid, et taotletav vara võis kuuluda õigusvastase võõrandamise ajal mõnele teisele isikule ehk siis ei ole tõendatud vara omandiõiguse üleminek kellelegi teisele isikule , tuleb sellisel juhul selle vara võõrandamisaegseks omanikuks lugeda selle vara viimane omanik. 26.Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kui õigustatud subjektiks tunnistatud H.L.ile kuulunud nõudeõiguse pärimise kohta pärimisõiguse tunnistust ei esitata, siis tema osas tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata ehk teisisõnu jääb H.L.ile kuulunud nõudeõiguse osas maa jätkuvalt riigi omandisse. Omandireformi käigus on oluline, mitu taotlust on konkreetse vara tagastamiseks või kompenseerimiseks reaalselt esitatud ning sealjuures tähtsust ei oma nende isikute arv, kellel või kelle järglastel põhimõtteliselt olnuks võimalik õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks avaldus esitada. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et J.K.le kuulunud vara tagastamist taotles 5 isikut ja nad igaüks tunnistati ÕVVTK komisjoni otsusega õigustatud subjektiks 1/5 mõttelises osas ehk teisisõnu omandireformi objektiks olev maa “jaotati täies ulatuses ära” reaalselt tagastamist taotlenud isikute vahel ja arvesse jäid võtmata need isikud, kes reaalselt vara tagastamiseks või kompenseerimiseks taotlust ei 9 esitanud. Omandireformi õigustatud subjektiks on mitte isik, kes vastab selleks seaduses sätestatud tingimustele, vaid kes esitab vastava avalduse vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ja tunnistatakse ÕVVTK komisjoni poolt õigustatud subjektiks konkreetse vara osas , määrates temale kuuluva nõudeõiguse suuruse. See on vara tagastanise menetluse esimeseks etapiks. Seega on ekslik kaebuse väide, et kui H.L.ile kuulunud nõudeõiguse pärimise kohta pärimisõiguse tunnistust ei esitata, on tegemist sarnase olukorraga kui siis, kus vara tagastamise taotlust ei esita kõik selleks õigustatud isikud, seega peaksid neil juhtumitel olema ka samasugused tagajärjed.
2. Maa tagastamisel Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja Maareformi seaduse alusel on tagastamise üheks põhieesmärgiks endistele omanikele või nende õigusjärglastele selle maa tagastamine, mis oli isikute omandis õigusvastase võõrandamise ajal. Sellest eesmärgist tuleneb nõue, et maa tagastataks võimalikult endistes piirides. Ka

§ 6

lg 1 esimene lause sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui Maareformi seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti.

viidatud sättest tuleneb seega, et omandireformi õigustatud subjekt saab nõuda eeskätt maa tagastamist enda õiguseellastele kuulunud maa piirides, kui see on võimalik, mitte aga ükskõik millist muud maad. Kaebuse esitaja arusaam, et juhul, kui H. L.le kuulunud nõudeõiguse pärimise kohta pärimisõiguse tunnistust ei esitata, on tal

§ 6

lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kogu maa tagastamist ,on ekslik ja vastuolus

eespool käsitletud sätetega. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada ,et

nagu ka teiste seaduste sätteid tuleb käsitleda omavahelises seoses . 28. Ekslik on kaebuse esitaja väide, mille kohaselt

§ 31

sätestab juhud, millal maa jäetakse riigi omandisse ning antud juhul puuduvad seaduses sätestatud alused maa riigi omandisse jätmiseks. ehk teisisõnu ei nõustu kaebuse esitaja

§ 29

sätestab, et riigi omandisse jäetakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega käesoleva seaduse §-s 31 1.lõikes nimetatud maa ning maa riigi omandisse jätmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Seega

§ 31lg 1 loetleb maa, mis jäetakse riigi omandisse.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel , on samuti riigi omandis. Seega kui isik on pärast õigustatud subjektiks tunnistamist surnud ning õigustatud subjektile kuuluvat nõudeõigust ei pärita / ei esitata pärimise kohta dokumenti ja sel põhjusel tagastamise menetlus lõpetatakse ning samal ajal ei esine

§ 14

lg-tes 3 ja 4 sätestatud aluseid selle maa teistele õigustatud subjektidele nende nõudeõiguse osast suuremas osas tagastamiseks, on eespooltoodust tulenevalt nimetatud maa riigi omandis. Seega on ekslik kaebuse väide , et alused maa riigi omandisse jätmiseks puuduvad. 29. Kaebuse väitel rikub kaebuse esitaja ja teiste vara tagastamise õigustatud subjektide õigusi T.L.ile pärimisõigusega seotud dokumentide esitamiseks antud tähtaja ennistamine seetõttu, et see venitab niigi juba üheksa ja pool aastat kestnud vara tagastamise menetlust. Kohus on kaebuse esitajale selgitanud, et kui tema eesmärgiks on saavutada, et vara tagastamise küsimuse lahendamisega rohkem ei viivitataks, tuleks tal taotleda varasema väidetavalt pikaajalise viivituse õigusvastasuse tuvastamist ning vallavalitsuse kohustamist teatud aja jooksul vara tagastamise küsimuse lahendamiseks. Kaebuse esitaja sellist taotlust esitanud ei ole, on aga väitnud, et tähtaja ennistamine ja 10 T.L.i suhtes tagastamise menetlus toob kindlasti kaasa ka edaspidist viivitust vara tagastamise otsustamisel, sest T.L. ei tegele oma asjadega ega usalda seda tegema kedagi teist, ka ei ole võimalik temaga ühendust saada T.L.i soovimatuse tõttu. Kohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud korraldusest, et tähtaja ennistamine peaks tingima kaebuse esitajale vara tagastamise otsustamisega viivitamist. 28.

§ 6

lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu või maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine.

§ 14

lg 1 sätestab : Kui maa, sealhulgas eluasemekoha tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, tagastatakse maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud.

§ 20

lg 4 kohaselt toimub maareformi ajal õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või erastamiseks katastriüksuse moodustamine vastavat litsentsi omava isiku poolt. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” II peatükk reguleerib õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses tehtavaid toiminguid ja näeb punktis 56 ette, et kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul, valib õigustatud subjekt ise maamõõtja ( vastavat litsentsi omava isiku), kes koostab katastriüksuse plaani, piiriprotokollid ja muud vajalikud dokumendid. Kui tagastamine toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel, võib selleks isikuks olla kohalikult omavalitsuselt vastava loa saanud isik. 29.Haldusasjas esitatud dokumendid kinnitavad vastustaja väidet, mille kohaselt on tagastamise protsess viibinud pärast T.L.i pärimisõiguse tunnistuse esitamist Saue Vallavalitsusele mitte T.L.i tõttu, vaid tulenevalt subjektide poolt maa jagamise õiguspärase kokkuleppe mittesaavutamisest. 12.08.2007.a. esitas Kasemäe A-21 tagastamise menetluseks vajalike toimingute tähtaja pikendamiseks taotluse M.V., põhjendusena on märgitud „kuna meil puudub Saue Vallavalitsuse otsus või korraldus tagastatava maa suuruse kohta ja isikute suhtes, kelle vahel võib sõlmida maa jagamise kokkuleppe“.Sellele taotlusele vastas Saue Vallavalitsus 09.07.2007.a. ( tl 55). 15.08.2007.a. esitas T.K. Saue Vallavalitsusele avalduse, paludes tühistada 07.02.2007 sõlmitud kokkulepe Kasemäe A-21 maa jagamise kohta.13.09.2007 esitas Saue Vallavalitsusele avalduse P.O., paludes tühistada 07.02.2007 sõlmitud kokkulepe Kasemäe A-21 maa jagamise kohta. Õigustatud subjektid ei ole järginud vallavalitsuse poolt 2007.a. mais ja juulis neile uue kokkuleppe saavutamiseks antud tähtaega. Iseenesest ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et kokkuleppe sõlmimine ja maa mõõdistamine ning vallavalitsusele vastavate dokumentide esitamine on toimingud, mida tuleb teha õigustatud subjektidel ning et neid tehtud ei ole.Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud maa tagastamise menetluses tegema vajalikud toimingud , sealjuures tuleb märkida, et

§ 14

lg 1 märgitud kokkuleppe sõlmimist ei pea kohalik omavalitsus määramatu aja ootama. Kui kohaliku omavalitsuse poolt antud 11 tähtajaks õigustatud subjektid kokkuleppele ei jõua, on kohalikul omavalitsusel õigus tagastada maa kaasomandisse. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kokkuleppe sõlmimisel, milleks kaebuse esitaja ja teised õigustatud subjektid on korduvalt taotlenud vallavalitsuselt tähtaja pikendamist on neil võimalik ka oma osad maast välja mõõta sõltumatuna sellest, kas T.L. teeb need toimingud samal ajal või mitte. Seega ei mõjuta T.L.ile tähtaja ennistamine kaebuse esitaja maa tagastamise menetlust ning toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajat tema väidetavalt rikutud õiguste kaitsel aidata ei saaks. Kohus nõustub vallavalitsusega ka selles, et õigustatud subjektide kokkulepe ja maa mõõdistamise läbiviimine on maa tagastamiseks vajalik ka juhul, kui kohus kaebuse rahuldaks . Siinkohal tuleb aga veelkord märkida, et H.L.ile kuulunud nõudeõiguse osas tagastamismenetluse lõpetamisel jääb tema osa riigi omandisse, seega arvataks nimetatud osa mõõdistatavast maast välja.

1. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et Saue Vallavalitsuse poolt T.L.ile menetlustähtaja ennistamise õigusvastatuse tuvastamisega ei ole kaebuse esitajal võimalik kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi ehk teisisõnu ei saavutaks kaebuse esiyaja sellega mingit õiguslikku kasu. Tähtaja ennistamisega T.L.ile kaebuse esitaja õigusi ei rikuta ega tema vabadusi ei piirata, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuna isiku subjektiivsete õiguste rikkumise olemasolu on halduskohtusse pöördumise aluseks ning kohus on leidnud, et käesolevas asjas tähtaja ennistamine ja vaidlustatud korraldus kaebuse esitaja õigusi rikkuda ei saa, puudub kohtul alus korralduse õiguspärasusele hinnangu andmiseks. Hinnang tähtaja ennistamise õiguspärasusele jääb andmata põhjusel, et HKMS § 7 lg 1 ei anna õigust pöörduda halduskohtusse avalikes huvides. See säte annab võimaluse taotleda kohtulikku kaitset oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et halduskohus ei anna hinnangut haldusakti või toimingu õiguspärasusele, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
2. jaanuari
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00,
4. jaanuari
5. a määrus haldusasjas nr3-3-1-65-00,
6. mai
7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-99 ) VI MENETLUSKULUD
8. HkMS § 93 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid.Käesoleval juhul jääb kaebus rahuldamata, ent kuna vastustaja menetluskulude väljamõüistmiseks nõuet esitanud ei ole, siis menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 12 13