Obsah (5)

§ 51§ 52§ 49§ 58§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja 10. märts 2008. a, Jõhvi koht Tsiviilasja number 2-07-43890/ hagita menetlus Tsiviilasi R.K. avaldus lapse elukoha mää

) §

1. 2 IV Puudutatud isiku vastus
2. Kirjalikus vastuses A. M. avaldusega ei nõustunud (tl 24).
3. Lapse ülalpidamiseks kandis ta raha juunis ja juulis
4. a avaldaja pangakontole ning enne poja sündi ostsid vanemad lapsele kõik vajalikud asjad. Puudutatud isik lõpetas materiaalse abistamise, sest avaldaja keelas pojaga suhtlemise ja ei kandnud lapse sünnitunnistusele lapse isa andmeid. Puudutatud isik leiab, et suudab kasvatada oma poega väärikalt, pealegi on igal lapsel vaja isa, samuti ei ole tal materiaalseid probleeme. Puudutatud isik leiab, et lapse elukohaks tuleb määrata lapse isa elukoht. V Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamus
5. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt (tl 21-22) on laste ema elamistingimused head, elamistingimused võimaldavad imikut kasvatada. R. K. on vanemapuhkusel ning elukoha järgi iseloomustatakse avaldajat positiivselt. Eestkosteasutus on arvamusel, et laps peaks elama oma ema, R.K. juures. VI Kohtuistung
6. Avaldaja jäi oma avalduse juurde ning taotles, et kohus määraks lapse elukohaks avaldaja elukoha. Avaldaja selgitas, et erimeelsused ja riiud lapse isaga said alguse juba siis, kui laps oli kahe nädalane ja sattus tervise tõttu haiglasse. A. M. lahkus kodust. Lapse isa ei osutanud perekonnale enam moraalset ega materiaalset tuge. Avaldaja käis lapsega Lätis ja vormistas lapsele Läti kodakondsuse. 30.11.
7. a käis A. last vaatamas. Nädal aega hiljem tahtis ta uuesti lapsega kohtuda, kuid vanemate vahel tekkisid erimeelsused, sest A. tahtis last võtta neljaks tunniks ning teatas, et keegi teine toob laose koju tagasi. Avaldajal ei ole midagi selle vastu, et isa lapsega suhtleks, kuid leiab, et arvestada tuleb lapse eaga, ja sellega, et avaldaja toidab last rinnaga. Kui emapalga maksmine lõpetatakse, kavatseb avaldaja tööle minna, avaldaja on esitanud juba avaldused Kohtla-Järvel lasteaiakoha saamiseks lapsele. Avaldaja ei tee puudutatud isikule takistusi lapsega kohtumiseks.
8. Puudutatud isik, A.M., selgitas kohtule, et tal on avaldajaga erimeelsused lapse kasvatamise üle ning avaldaja teeb talle takistusi lapsega kohtumisteks. Viimati nägi ta last novembris
9. a, avaldaja juures elab käesoleval ajal avaldaja ema ning ta ei saa lapse ema sugulastega läbi. Puudutatud isik on ise suuteline last kasvatama, tal on selleks paremad materiaalsed võimalused ning ta asuks lapsega elama oma vanemate majja xxx. Ta võib jääda samuti lapsehoolduspuhkusele või võtta lapsele hoidja.
10. Eestkosteasutuse esindaja leidis, et laps elab käesoleval ajal koos emaga, kes on lapse suhtes väga hooliv ning ei ole mingisugust mõistliku põhjust, et lapse elukorraldust muuta. A. M. ei ole lapse kasvatamisel aktiivne, ta ei ole pöördunud ka lapse emaga tekkinud probleemide lahendamiseks lapse kasvatamisel lastekaitsetöötajate poole. 3 VII Kohtu põhjendused
11. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud.
12. Kohtule ei ole esitatud avaldust, millist puudutatud isiku vanema õigust soovitakse määrata või piirata, kuigi avalduses on viide TsMS § 550 lg 1 p 2, mis näeb ette lapsega suhtlemise korraldamise. Menetlusosaliste selgitustest nähtub, et puudutatud isiku ja avaldaja vahel on probleemid selles, kuidas lapsest lahus elav vanem lapsega suhtlema peaks. Kohus märgib, et ennekõike peaksid lapse vanemad kokku leppima selles, kuidas lapse isa lapse kasvatamisest osa võtab ja kuidas lapsega suhtleb, omavahelise kokkuleppe sõlmimise võimatuse korral on vanematel võimalus lahendada vaidlusküsimused eestkosteasutuse või kohtu abil.
13. Avaldaja palub kohtul kindlaks määrata lapse elukoht tulenevalt

§ 51

, mis sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. 21. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist.

§ 52lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1: lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

§ 49kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

1. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28).
2. Asja materjalidest nähtub, et poolte kooselu kestis lühikest aega, vanemate omavahelised suhted on halvad, laps on 9,5 kuune ning elab koos avaldajaga, avaldaja on vanemapuhkusel, puudutatud isik maksab avaldajale elatist kohtuotsuse alusel, puudutatud isik – lapse isa elab üürikorteris, tema ja lapse kokkusaamised on harvad ja vanemate omavaheliste suhete tõttu pingestatud, puudutatud isik soovib et laps elaks temaga koos, kuna ta suudaks lapsele tagada paremad materiaalsed tingimused.
3. Kuna laps on imikueas, kelle arvamust kohus küsida ei saa (TsMS § 559), jääb tähtsaimaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lapse huvid (

§ 58). 4 25.

Kohus kaasas lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisse eestkosteasutuse arvamuse andmiseks (

§ 59, Ts

MS § 552). Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt tuleks lapse vanust arvestades, jätta lapse ema elukoht.

1. Kohus nõustub eestkosteasutuse arvamusega. Avaldaja on taganud lapsele hea elukeskkonna ja turvalisuse. Lapse kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on lapse kodu. Laps on alles imikueas, ema toidab teda rinnaga, mistõttu lapse huvidest lähtuvalt puudub mõistlik põhjendus lapse elukeskkonna muutmiseks. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on lapse ema lapse suhtes äärmiselt hooliv.
2. Puudutatud isiku seisukoht, et tal on hetkel paremad materiaalsed võimalused lapse kasvatamiseks, on iseenesest õige. Samas ei saa ainuüksi sel põhjusel jätta avaldust rahuldamata või määrata kindlaks, et lapse elukoht peaks olema lapse isa juures. Kohus on seisukohal, et lapse ja lapse isa normaalset suhtlemist saab realiseerida ka siis, kui poeg elab koos emaga. Kohus märgib, et lapse isal puudus ka kindel visioon lapse edaspidise kasvatamise osas. Kohus ei kahtle selles, et puudutatud isik A.M. on lapsevanemana vastutustundlik ning võtab edaspidi aktiivselt osa oma lapse elu ja kasvatamist puudutavates küsimustes. Lapse vanemad peavad kujundama ühise seisukoha lapse hooldamise ja lapsega suhtlemise küsimustes. Avaldaja ja puudutatud isiku omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata puudutatud isiku õigust lapsega suhelda, samas tuleks käesoleval ajal arvestada lapse vanuse ja erivajadustega (imetamine, toitmisajad, magamisajad). Kohtunik 5