) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Osaühingu xxx seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 09.01.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgniku põhitegevuseks olid ehitusteenused ja renoveerimine. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused alates 2006.a, kuna mitmetelt tellijatelt jäid laekumata neile osutatud teenuste eest raha. Seoses töövõtulepingu täitmisega seotud probleemidega tekkis võlgnikul täiendavaid kohustusi, mis süvendas maksejõuetust. Kuna äriühing ei olnud enam võimeline pakkuma nõuetaval tasemel teenust, tuli äriühingu tegevus lõpetada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. 3 2-08-597 Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses kokku 30 krooni. Raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentide alusel võib varade väärtus ulatuda kuni 70 000 krooni, kuid kõnealuse summa moodustub garantiinõudest ostja vastu sealjuures tasumise tähtaeg saabub alles 31.12.2008. Oluliste puuduste ilmnemisel töödes võib aga eespool nimetatud summa väheneda 0 kroonini. Kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal kokku umbes 6 740 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli võlgnikul lõpetamata töölepingud 15 töötajaga. Võlgniku tegevus on lõppenud, puuduvad ressursid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme Hillart Beljäev’i seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, majandusaasta aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustena on ajutine pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et 2006.a jäid sisse nõudmata osadelt tellijatelt saadaolev tasu, sealhulgas osaühingult xxx summas 1 551 825.50 krooni, mille rahuldamist täitemenetluses peab kohtutäitur võimatuks. Raha ebakorrapärane laekumine takistas tegevuse normaalset korraldamist, millest tulenevalt tuli kasutada faktooringut, millega kaasnesid täiendavad kulud (ca 100 000 krooni kuus). Mõned tellijad rakendasid seoses töö kvaliteediga ja tähtaegade ületamisega sanktsioone, näiteks aktsiaselts Süda Maja, kes jättis tasumata 100 000 krooni ja nõudis leppetrahve 600 000 krooni, pöördudes nende sissenõudmiseks kohtusse, kohtuliku kokkuleppe tulemusel pidi võlgnik tasuma 150 000 krooni. Kogu kohtumenetluse ajal oli võlgniku konto arestitud, mis takistas oluliselt majandustegevust. Samuti pidi võlgnik 2007.a Paldiski Rahuoperatsioonide Väljaõppekeskuses leidma kiiresti alltöövõtjad, kuna tekkis oht, et tööd ei valmi tähtaegselt, mis tõi kaasa märgatavalt suuremad kulutused. Samuti toimus 2007.a. märgatav tööjõu hinna kasv, mis viis selleni, et võlgnik ei suutnud pakkuda nõutaval tasemel (kiire, kvaliteetne, konkurentsivõimeline hind) teenust, mistõttu uusi tellimusi vastu ei võetud. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgniku omakapital ei ole vastanud alates 2006.a ÄS § 136 nõuetele ja äriühingu juhatusel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 2006.a teisel poolel pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 09.01.2008, seega ca 1,5 aastat hiljem seaduses ettenähtud tähtajast. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse põhjustena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad esinda vara tagasivõitmise võimalused, kuna 2007.a võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et sel perioodil on juhatuse liikmetele tehtud väljamakseid kokku summas 151 597 krooni, mis võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt on töölepingust tulenev töötasu. Samuti on võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt võlgniku 4 2-08-597 pangakontolt välja võetud sularaha summas 1 387 000 krooni, mis on võlgniku selgituste kohaselt laekunud kassase, kuid mis vajaks põhjalikumat kontrolli. Samuti vajaks kontrolli kassast raha väljamaksmise põhjendatus. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad osaühing xxx, osaühing xxx, aktsiaselts xxx ja aktsiaselts xx on teatanud, et nad ei soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja osaühingu xxx võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu xxx pankrotimenetlus lõpetada
Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.