KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-1641 Haldusasi V.S.i kaebus Kodakondsusja Mi

) § 111 lg 1 kohaselt peab välismaalane esitama tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, mis selle omakorda edastab KMA-le. Seega ei oma esmase pöördumise ametkond olulist sisulist tähtsust, kuna välisesinduse osa piirdub ainult taotleja isiku tuvastamisega. KMA omas seega kaalutlusõigust.

1. Kohtuistungil rõhutas kaebaja olulise asjaoluna kinnisvara omamist Eestis ning leidis, et vaidlustatud toiminguga on rikutud Euroopa Liidu Nõukogu 22.09.2003 direktiivi nr 2003/86/EC pere taasühinemiseks (tl 87-90). VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. KMA ei nõustu V.S.i kaebuses toodud väidetega ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.
3. Sooviavalduse rahuldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused. V.S. esitas sooviavalduse põhjendusega, et ta elab alates 1976.aastast Eestis ning omas tähtajalist elamisluba 1996-2001, tal on legaalne sissetulek, ravikindlustus, registreeritud elukoht Eestis ning tema pere elab Eestis.
4. Välismaalaste riigis viibimist reguleerib Välismaalaste seadus, milles on sätestatud, et oma õiguste realiseerimiseks peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Riigil on otsustusõigus välismaalase riiki sisenemisel, riigis viibimisel ja väljasaatmisel, nimetatu on kooskõlas ka rahvusvahelise õigusega. Elamisloa taotlemine toimub üldises korras Eesti välisesindusest ja erandite tegemiseks peavad olema mõjuvad põhjused. Eesmärk on vältida olukorda, kus isik viibiks riigis seadusliku aluseta. 20.

§ 111

lg-st 1 tulenevalt taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest ning KMA-st saab taotleda üksnes siis, kui talle on selleks erand antud tingimusel, et tal puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesindusest (

§ 111lg 6).

Mõjuvaid põhjuseid ei käsitle seadus eraldi loeteluna, vaid tegemist on määratlemata õigusmõistega, seega on hindamisruum ning otsustamispädevus antud haldusorganile, st KMA-l on õigus ja kohustus hinnata, kas teatud asjaolude esinemisel on tegemist mõjuvate põhjustega 3 või mitte. Määratlemata õigusmõiste ,,mõjuvad põhjused" igakordsel sisustamisel tuleb arvestada nii asjaolusid, mis on esile toodud elamisloa Eesti välisesinduses taotlemise takistustena, kui ka siseriiklikult elamisloa taotlemise piirangu eesmärki.

1. Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 „Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” (edaspidi Kord) § 11 reguleerib tähtajalise elamisloa taotluse erandina KMA-le esitamiseks sooviavalduse esitamist ja menetlemist ning näeb ette, et sooviavalduses tuleb näidata ära põhjus, miks ei ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust välisesindusele (lg 2). Korra § 11 lg 6 kohaselt kui välismaalasel on võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, siis jätab KMA välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata, tagastab välismaalasele sooviavaldusele lisatud originaaldokumendid ning teavitab välismaalast sellest kirjaliku teatega.
2. Nõue taotleda elamisluba Eesti välisesinduses teenib muuhulgas eesmärki mõjutada välismaalasi kinni pidama Eestisse sisenemist ja Eestis viibimist reguleerivatest normidest ning vältida välismaalaste viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. Elamisloa siseriigis taotlemise võimaldamise eesmärgiks ei ole faktiliste võimaluste loomine välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise jätkamiseks ja välismaalaste seaduse rikkumiseks. Elamisloa taotluse KMA-le esitamise lubamine ei loo isikule Eestis viibimiseks seaduslikku alust.
3. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle suhtes on Riigikohus 17.04.2003 otsuses nr 3-3-1-16-03 selgitanud, miks V.S. suhtes ei kohaldu Kokkulepe, et ta on võtnud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu vabatahtliku kohustuse Eestist lahkuda (sh saanud elamispinna) ning et tema perekonnaellu ei ole õigusvastaselt sekkutud. Ka jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2006 otsuses haldusasjas nr 2-3/34/06 on Ringkonnakohus jõudnud sisuliselt samasugustele seisukohtadele, mis Riigikohus. Kuna elamisloa andmisest keeldumised Siseministeeriumi kui KMA poolt on jõus olevad haldusaktid, ei pea KMA täiendavalt peatuma asjaoludel, mis on juba V.S.i suhtes tuvastatud. Riigikohtu seisukohad õigusnormide kohaldamisel ja tõlgendamisel on alama astme kohtule otseselt siduvad küll vaid sama kohtuasja raames, kuid nendega tuleb arvestada ka teistes asjades.
4. Sooviavalduse läbivaatamisel erandi tegemiseks elamisloa taotlemise kohast ei hinnata elamisloa andmise asjaolusid vaid esitatud sooviavalduse põhjendatust. Seega ei ole elamisloa taotlemisega seotud asjaolud käsitletavad käesoleva haldusasja lahendamisel ehk enamjaolt on asjakohatud V.S.i need väited, mis puudutavad tema väidetavat kauaaegse sisserändaja staatust, sõjaväepensionäri staatust, perekondlikke sidemeid, väljasaatmisotsuse ebaseaduslikkust, püsivat elukohta Eestis, sissetulekuid, ravikindlustust jms, kuna need asjaolud omavad tähendust elamisloa taotluse ja väljasaatmise põhjendatuse üle otsustamisel. Järelikult nendele väidetele tuginedes ei ole põhjendatud leida, et tegemist on kaebaja põhiseaduslike õiguste rikkumisega.
5. Elamisloa taotluse esitamine välisesindusele ei ole seatud sõltuvusse viibimiskoha olemasolust välisriigis. Taotlusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund ei lubaks reisida või et Eestist lahkudes võiks kaebaja elu ja tervis sattuda ohtu. V.S.i näol on tegemist Venemaa Föderatsiooni sõjaväepensionäriga, kellele on määratud vastav pension. Lahkudes Eesti Vabariigist oma kodakondsusjärgsesse riiki säilib talle määratud pension, mistõttu omab ta pidevat sissetulekuallikat. 4
6. KMA kontrollis sooviavalduses esitatud põhjendusi ja sooviavalduse esitaja poolt antud selgitusi ning asus seisukohale, et V.S.i esitatud asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks isikul puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses. V.S. ei ole antud juhul toonud esile ega tõendanud niisuguseid objektiivseid asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes reeglist erandi tegemise.
7. KMA vormistas 14.07.2003 kaebajale ettekirjutuse nr 1003127879 Eestist lahkumiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 3 lg 2 kohaselt oleks kaebuse esitaja pidanud pärast Riigikohtu otsust ise riigist välja sõitma vastavat ettekirjutust ootamata. KMA poolt tehtud lahkumisettekirjutus muutus alates 11.09.2003 sundtäidetavaks. V.S. vaidlustas ettekirjutuse halduskohtus, tema kaebused on jäetud rahuldamata (Riigikohtu 01.12.2004 määrusega ei antud V.S.i kassatsioonkaebusele menetlusluba, mistõttu on Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2004 otsus jõustunud).
8. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seega on väljasaatmiskeskusesse paigutamise eesmärk isiku väljasaatmine. Kuna kaebaja ei omanud seaduslikku viibimisalust ega olnud lahkumisettekirjutust täitnud, paigutati ta Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 otsusega haldusasjas nr 3-1607/2005 väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni. Lahkumisettekirjutust täitmata vaatamata selle sundtäitmise hoiatusele, pidi kaebaja arvestama väljasaatmiskeskusesse paigutamisega, seega ei saa olla ka nimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks sooviavalduse rahuldamisel. Seega kaebaja väljasaatmiskeskuses viibimine ja reisidokumendi puudumine ei ole mitte objektiivsed asjaolud, vaid need on tingitud kaebaja subjektiivsest tahtmatusest oma elukorralduse normaliseerumisele kaasa aidata ning Eesti Vabariigi seadusi ja kohtuotsuseid täita.
9. Kaebaja väited väljasaatmiskeskusesse paigutamise ebaseaduslikkuse osas on põhjendamatud, kuna tegemist on toiminguga, mis läbib kohtuliku kontrolli, seega kaebaja väljasaatmiskeskusesse paigutamine ei ole haldusorgani õigusvastane tegevus. Käesoleval ajal puudub kaebajal kehtiv reisidokument ja puuduvad seaduses sätestatud alused isiku vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Väljasaatmiskeskusesse paigutamine on kohane, vajalik ja mõõdukas sunnivahend kallutamaks väljasaadetavat aitama kaasa jõus oleva väljasaatmisotsuse täideviimisele. Kuna V.S. ei soovi teha KMA-ga koostööd uue reisidokumendi saamiseks, on väljasaatmise reaalne täideviimine veninud. Kinnipidamist ei ole põhjustanud riigipoolne käitumine, vaid isiku enda soovimatus Eesti Vabariigist lahkuda.
10. Sooviavalduse menetlemisel ei vaadata elamisloa taotlust sisuliselt läbi, st ei hinnata elamisloa andmise asjaolusid. Sooviavalduse esitamist on V.S. põhjendanud asjaoluga, et Eestis elavad tema perekonnaliikmed. KMA on seisukohal, et Põhiseadus annab välismaalasele õiguse elada pereelu Eestis legaalselt, kuid seejuures ei ole tegemist piiramatu õigusega. Põhiseadusega pole vastuolus nõue, et välismaalane peab taotlema elamisluba väljaspool Eestit. KMA leiab, et isiku pereelu riive ei ole intensiivne, vaid on proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Kuigi tähtajalise elamisloa taotlemine üldises korras toob kaasa olukorra, kus kaebaja peab taotluse esitamiseks Eestist ning ajutiselt ka oma perest lahkuma, ei ole elamisloa taotluse esitamine välisesindusele seatud sõltuvusse antud asjaolust. Asjaolu, et välismaalase pereliikmed elavad Eestis, ei ole erandlik asjaolu, mille puhul tuleks kaebaja taotluse suhtes kohaldada erisusi. Eelkõige peab isik oma asju korraldama selliselt, et perekonnaeluga seonduvad küsimused ei sõltuks isiku ebaseaduslikust Eestis viibimisest. Kaebaja on ise ennast pannud olukorda, kus tal 5 puudub alus riigis viibimiseks ning on ise tinginud võimalikud ebamugavused. Kaebaja oli teadlik sellest, et tal tuleb Eestist lahkuda ning et sellega kaasnevad ka teatud tagajärjed.
11. Tähtajalise elamisloa taotlemine iseenesest, olgu see siis esitatud Eesti välisesinduses või siseriigis, ei anna välismaalasele Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Seega peab kaebaja enne elamisloa saamist niikuinii Eestist lahkuma.
12. KMA on sooviavalduse hindamisel kontrollinud kõiki asjasse puutuvaid tõendeid ning leiab, et kaebaja puhul puuduvad elamisloa taotlemiseks siseriigis mõjuvad põhjused. Keeldumine sooviavalduse rahuldamisest on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. KMA on esitanud argumendid, millest haldusorgan on lähtunud ja haldusorgan on piisava põhjalikkusega motiveerinud, miks on leitud, et sooviavalduse siseriigis erandina esitamise taotluse rahuldamiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Nähtuvalt kaebuse motiividest on need põhjused olnud kaebajale ka arusaadavad. Erandi tegemisest keeldumisel on hinnatud taotleja poolt esiletoodud põhjuseid ning on põhjendatult leitud, et tegemist ei ole mõjuvate põhjustega, mis takistavad kaebajal elamisloa taotlemiseks pöörduda välisesindusse. KMA leiab, et on sooviavalduse rahuldamata jätmisel arvestanud põhiseaduslikke piire, seadusandja poolt määratletud eesmärke, otstarbekust ja proportsionaalsust. KMA on hinnanud asjaolusid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning leidnud, et tasakaal ühiskonna huvide ja üksikisiku õiguste vahel on saavutatav kaebaja sooviavalduse rahuldamata jätmisega. KOHTU SEISUKOHT 33.

§ 11

lg 4 kohaselt peab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks ja elamisloa andmete reisidokumenti kandmiseks isiklikult pöörduma selleks pädevasse asutusse. Sama seaduse § 111 lg 1 kohaselt taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest. Sama paragrahvi lg 2 p 6 kohaselt võib KMA-st tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on selleks KMA poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. 34.

§ 111

lg 2 p-st 6 ilmneb üheselt, et erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse menetlus ja elamisloa taotluse menetlus on kaks erinevat asja. Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse menetlemisel ei hinnata elamisloa andmise asjaolusid ning sellise sooviavalduse rahuldamisest keeldumine ei ole elamisloa andmisest keeldumine. Seetõttu on asjakohatud kaebaja need väited, mis puudutavad tema väidetavat kauaaegse sisserändaja staatust, sõjaväepensionäri staatust, perekondlikke sidemeid, püsivat elukohta ja kinnisvara omamist Eestis, sissetulekuid, ravikindlustust jms, mis omavad tähendust elamisloa taotluse põhjendatuse üle otsustamisel. 35. Välismaalaste seadus ja selle alusel kinnitatud Kord ei sisalda välisesinduses elamisloa taotlemist takistavate „mõjuvate põhjuste“ legaaldefinitsiooni. Seega tuleb määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused” igakordsel sisustamisel arvestada nii asjaolusid, mis on esile toodud elamisloa Eesti välisesinduses taotlemise takistustena, kui ka siseriiklikult elamisloa taotlemise piirangu eesmärki. Kohtupraktikas on asutud seisukohale (Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 06.11.2006 kohtuotsus haldusasjas nr 3-05-651, milles jäeti Riigikohtu halduskolleegiumi 18.01.2007 kohtumäärusega Nikolai Mikolenko kassatsioonkaebus kui ilmselt põhjendamatu menetlusse võtmata), et

§ 111

lg-s 2 toodud siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise õigust omavate isikute ühisteks tunnusteks on üldreeglina viibimine Eestis 6 seaduslikul alusel ja/või suur tõenäosus, et tähtajalise elamisloa taotlus kuulub rahuldamisele. Sellest saab järeldada, et nõue taotleda elamisluba Eesti välisesinduses teenib muuhulgas eesmärki mõjutada välismaalasi kinni pidama Eestisse sisenemist ja Eestis viibimist reguleerivatest normidest ning vältida välismaalaste viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. Eeltoodust järeldub, et

§ 111

lg 2 p-s 6 sätestatud erandit on kohane võimaldada isikutele, keda iseloomustavad asjaolud (elamisloa saamise tõenäosus ja taotluse esitamise ajal riigis viibimise seaduslikkus) sarnanevad teistele selles lõikes loetletud juhtudele ning kelle puhul oleks välisesinduse kaudu elamisloa taotlemine seotud niisuguste takistustega, mille tõttu kujuneks elamisloa taotlemine tõenäoliselt riigist ajutiseks kuid eriti koormavate tagajärgedega eemalviibimiseks. Sealjuures peaks ka elamisloa taotleja püüdma oma tsiviilõiguslikke või sotsiaalset laadi kohustusi täita viisil, mis ei takistaks elamisloa taotlemist ettenähtud üldkorras. Elamisloa siseriigis taotlemise võimaldamise eesmärgiks ei ole faktiliste võimaluste loomine välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise jätkamiseks ja Välismaalaste seaduse rikkumiseks.

1. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja viibib Eestis juba pikemat aega ebaseaduslikult. Kaebaja on ka ise kaebuses kinnitanud, et siseminister on alates 2001.aastast keeldunud temale tähtajalise elamisloa pikendamisest. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 9) on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teinud kaebuse esitajale 14.07.2003 ettekirjutuse nr 1003127879 Eesti Vabariigist lahkumiseks, mille kaebuse esitaja on jätnud täitmata.
2. Samuti puudub alus väita, et kaebuse esitaja tähtajalise elamisloa taotlus kuuluks suure tõenäosusega rahuldamisele. Riigikohtu 17.04.2003 otsuses nr 3-3-1-16-03, millega lahendati V.S.i kaebust siseministri
3. juuli 2001 käskkirja nr 322 peale, millega keelduti temale elamisloa andmisest, on tuvastatud, et V.S. ei ole Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt
4. juulil 1994 sõlmitud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ subjektiks, sest V.S. polnud arvatud erru ega saanud Vene Föderatsioonilt sõjaväepensioni enne
5. juulit 1994 ning ta pidi vastavalt samal kuupäeval sõlmitud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Lepingu Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende sealviibimise tingimustest“ Eestist lahkuma. V.S.i suhtes kuulus kohaldamisele

§ 12

lg 9 p 4, mis erandi tegemise võimalust andmata keelab pikendada elamisluba isikule, kes sai rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal.

1. Asjaolu, et kaebaja pereliikmed elavad Eestis, ei ole erandlik asjaolu, mille puhul tuleks kaebaja taotluse suhtes kohaldada erisusi. Kaebaja poolt kohtuistungil esile toodud Euroopa Liidu Nõukogu 22.09.2003 direktiiv nr 2003/86/EC sätestab kolmanda riigi kodanikest perekonnaliikmetele õiguse ühineda Euroopa Liidu liikmesriigis, juhul kui üks neist (perekonna taasühinemist taotlev isik) elab seaduslikult liikmesriigis ja on täidetud muud taasühinemise tingimused. Nimetatud direktiivi art 6 lg 1 jätab liikmesriigile õiguse keelduda pereliikme elamisloa taotluse rahuldamisest seoses riigi poliitika, avaliku julgeoleku või rahva tervisega. Arvestades, et kaebuse esitaja näol on tegemist endise välisriigi kaadrisõjaväelaega, kes on riigist lahkumiseks saanud toetust rahvusvahelise abiprogrammi kaudu, ei saa kaebuse esitaja õigust elamisloa saamiseks pidada sedavõrd ilmseks, et see takistaks meetmete võtmist, mis on suunatud kaebuse esitaja ebaseadusliku riigis viibimise lõpetamisele. Direktiivist nr 2003/86/EC ei tulene isikule õigust siseneda riiki ja riigis viibida viibimisaluse taotlemise ja andmise õigusaktidega kehtestatud korda eirates. Eestis elamisloa taotlemise õigusest ja ka elamisloa taotluse esitamisest ei tulene isikule õigust elada Eestis enne elamisloa andmise otsustamist. 7
2. Kaebuse esitaja viibimine väljasaatmiskeskuses ei ole käsitatav kaebuse esitajast sõltumatu mõjuva põhjusena, mis takistaks tal elamisloa taotlemiseks pöördumist Eesti Vabariigi välisesindusse. Kaebuse esitaja väljasaatmiskeskuses viibimise põhjuseks on asjaolu, et kaebuse esitaja on keeldunud esitamast Vene Föderatsiooni saatkonnale taotlust talle kehtiva reisidokumendi saamiseks, mis võimaldaks kaebuse esitajal naasta kodakondsusjärgsesse riiki. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Seega on kaebuse esitajale erandina siseriigis elamisloa taotluse esitamise võimaldamisest keeldumine vajalik meede välismaalase poolse õigusrikkumise lõpetamiseks.
3. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et temale on Vene Föderatsiooni poolt tagatud tervisekindlustus ja pension (tl 89), seega ei ole põhjendatud kaebuse väide, et kaebaja materiaalne olukord ei võimalda tal elamisloa taotlemist ja menetluse ajal elamist kodakondsusjärgses riigis Vene Föderatsioonis. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et üldkorras elamisloa taotlemine kaebuse esitaja kodakondsusjärgse riigi Eesti välisesinduse kaudu seaks ohtu kaebuse esitaja tervise.
4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et KMA keeldumine kaebuse esitajale erandkorras elamisloa taotluse KMA kaudu esitamise lubamisest ei olnud õigusvastane. Seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Aili Maasik Kohtunik 8