lg 1 ei ole võimalik võimaldada tutvumist riigihankel osalemiseks taotluse esitanud teiste taotlejate taotlustega. Kirja juurde olid lisatud hankekomisjoni 17.
Kaebaja palub kohut tühistada Sotsiaalministeeriumi kantsleri 06.03.2006 käskkiri nr 25 ja kohustada Sotsiaalministeeriumit väljastama kaebajale viimase poolt taotletud informatsioon seoses E-tervise riigihankega. VASTUSTAJA SEISUKOHT Sotsiaalministeerium vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Pakkumise kutse p-des 5.2.2 ja 8.1.3-8.1.5 esitatud nõuded ei ole vastuolulised, vaid väljendavad selgelt ministeeriumi huvi valida välja partner, kes kõige efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt suudaks hanke korraldamise eesmärki realiseerida - s.o. töötada koos ministeeriumiga välja E-tervise projektide rakendumiseks vajalik õigusruum. Ka ei muuda esitatud nõudeid vastuoluliseks asjaolu, et p-s 5.2.2 oli kehtestatud kolme aastane periood ning p-des 8.1.3-8.1.5 kahe aastane periood, mille kohta kinnitust oodati. 10.02.2006 esitas ministeerium e-posti teel täpsustuse kõikidele pakkumise kutse saanud advokaadibüroodele, milles täpsustati, et õigeks tuleb lugeda kolme aasta nõuet. Kaebaja jõuab kaebuse p-s 2.2.10 samadele järeldustele, et õigeks tuleb pidada ja hindamisel arvestatakse viimase kolme aasta kogemust. Ministeerium rakendas kehtestatud kriteeriume, käitus kooskõlas hilisemate selgitustega ning kaebajal ning teistel taotlejatel oli selge, millisele informatsioonile tuginedes otsus langetatakse ja lõppastmes ka langetati. Kaebaja poolt esitatud koopia E-tervise riigihanke hankekomisjoni 28.02.2006 protokolli lisa 1 p-st 8.1 ei ole protokolli, selle lisa ega ka otsuse osa, vaid tegemist on majasisese töödokumendiga. Ka selles töödokumendis, kuigi selles on kriteeriumi kirjeldusena välja toodud „2 aasta“ nõue, on sisuliselt kasutatud taotlejate poolt esitatud 3 aasta andmeid. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et taotlejate hindamise tabel advokaatide arvu kategoorias on ebaõige. Taotlejatele anti punkte vastavalt nende järjestusele ning olenemata rakendatud hindamismetoodikast ei muutu taotlejate järjekord vastavas kategoorias. Ka ei omaks erinev, kaebuses viidatud arvutusmetoodika mõju taotlejate järjestusele kogumis, kõikide hindamiskategooriate osas summeeritult, mistõttu kaebaja õigusi pole rikutud. Samuti on ministeerium püüdnud tagada seda, et otsuse aluseks olevad andmed vastaks tõele seejuures tagades taotlejate võrdse kohtlemise. Tagamaks otsuse tegemiseks olevate andmete tõelevastavust esitas ministeerium kõigile taotluse esitatud advokaadibüroodele e-posti teel täiendava informatsiooninõude. Vastustajal ei olnud ei menetluse kestel ega ole ka täna võimalik kontrollida taotlejate poolt esitatud andmeid käivete kohta nõutud õigusvaldkondades. Vastustaja täitis oma kontrollimise kohustust sellega, et ta palus taotlejatel allkirjaga kinnitada andmete tõesust, palus esitada teenuse kirjelduse täpsustades ja selgitades, mida nõutud valdkonna kogemuse all silmas peetakse ja nõudis täiendavat 4 andmete esitlust. Võttes arvesse seda, et advokaadi kutsega käivad kaasas aususe ja eetikanõuded, on vastustaja täitnud antud asjas enda kohustuse tagada andmete vastavus tegelikkusele suuremas mahus kui mõistlikult isikult oleks kohane nõuda. Samuti väljastas vastustaja vastavalt kaebaja taotlusele ja enda vastusele kaebaja taotlusele palutud informatsiooni ja dokumendid. Informatsiooni ja dokumente, mille väljastamine on RHS tulenevalt lubamatu, ei saanud vastustaja väljastada ning kaebaja sellesisuline ootus oli õigustamatu. Vastustaja poolt saadetud e-posti kirja ei saa käsitleda lubadusena kogu palutud informatsioon väljastada ka seetõttu, et see oleks olnud RHS vastuolus.
Vastustaja on seisukohal, et kõik pakkumisel osalemise taotlusega koos esitatud dokumendid, k.a. taotlus ise seonduvad taotlejate äritegevusega. Taotlejate käive konkreetses õigusvaldkonnas, ressurss, mida planeeriti kasutada jne on selgelt äritegevusega seotud oluline info. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust tutvuda haldusakti põhistavate andmetega ega põhjustanud kaebajale asjatuid kulutusi ja vaeva, mille esinemist ei ole kaebaja ka kaebuses kirjeldanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Sotsiaalministeeriumi kantsleri 06.03.2006 käskkirja nr 25 p 1 tunnistati E-tervise riigihankes kvalifitseerituks advokaadibürood LEXTAL, Lepik&Luhaäär LAWIN, Teder, Glikman ja Partnerid, Raidla ja Partnerid, Paul Varul ja Aivar Pilv. Sama käskkirja p 2 otsustati esitada pakkumise kutse dokumendid advokaadibüroodele Raidla ja Partnerid, LEXTAL ja Lepik&Luhaäär LAWIN. 2.Pooled ei vaidle selle üle, et hankeleping on käesolevaks ajaks sõlmitud. Vastustaja väidetel sõlmiti hankeleping 14.07.2006 AB-ga Raidla ja Partnerid. Hankelepingu sõlmimise järel ei ole enam võimalik hankemenetluse käigus tehtud otsuse, millega pakkujad kvalifitseeriti, tühistamine. Kuna kaebaja ei taotlenud kaebuse esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis on vaidlustatud käskkiri juba täidetud ja selle kehtivus lõppes selle täitmisega. Kaebaja ei esitanud tulenevalt hankelepingu sõlmimisest kohtule ka kaebuse taotluse muutmise taotlust. Sellekohase taotluse – tühistamistaotluse muutmise tuvastamistaotluseks esitas kaebaja alles kohtuistungil. Kuna vastustaja taotluse muutmisega ei nõustunud, jättis kohus kaebaja taotluse tühistamiskaebuse muutmiseks tuvastamiskaebuseks rahuldamata. Kuna hankeleping on käesolevaks ajaks sõlmitud ja toimub selle täitmine kolmanda isiku poolt, siis ei saavuta kaebaja tühistamiskaebusega tegelikult enam midagi. Kaebaja ei esitanud ka kohtuistungil ühtki väidet selle kohta, et hankelepingu sõlmimine ja täitmine vastustaja ja kolmanda isiku – AB Raidla ja Partnerid vahel võib rikkuda kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. 3.Kaebus esitati ajal, mil vaidlustatud käskkiri kehtis ning tühistamiskaebuse menetlusse võtmiseks polnud takistusi. Kuna vaidlustatud haldusakti ei saa kehtivuse lõppemise tõttu enam tühistada, siis tuleb tühistamiskaebuse läbivaatamisel piirduda haldusakti õigusvastaseks tunnistamisega. Tuvastamisnõue on tühistamisnõudega hõlmatud. 4.Sotsiaalministri 31.01.2006 käskkirjaga nr 38 otsustati riigihanke menetluse korraldamine „E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis“.
lg 7 p 5 ei ole ostja kohustatud rakendama õigusteenuste tellimise korral Riigihangete seaduses sätestatud korda, v.a. §4 lg-s 8 ettenähtud kohustused. RHS §4 lg 8 näeb ette ostja 5 kohustuse koostada hankelepingu objekti tehniline kirjeldus vastavalt RHS §-des 26-28 sätestatule. Seega pidi antud juhul vastustaja õigusteenuse tellimisel koostama hankelepingu objekti – uute elektrooniliste meditsiiniteenuste (digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekorra registratuur ja digipildid) loomine, tehnilise kirjelduse
Kaebaja ei ole pakkumismenetlust vaidlustanud selles osas, mis puudutab tellitava teenuse tehnilist kirjeldust. Nähtuvalt pakkumise kutse p-st 3.1.1 sisalduvad riigihanke objekti tehnilised kirjeldused pakkumise kutse lisades 1-3. Kuna käesoleval juhul ei olnud vastustaja kohustatud rakendama õigusteenuse tellimise korral muud kui RHS §4 lg 8 tulenevat kohustust, siis ei pidanud vastustaja pakkumise kutse dokumentides ka märkima ei taotleja tehnilisele kompetentsusele esitatavaid nõudeid ega ka taotlejate kvalifitseerimise tingimusi. Riigikohtu halduskolleegium leiab oma 15.03.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-5-06, et ostja on ka RHS §4 lg-7 sätestatud erandite loetellu kuuluva hanke läbiviimisel seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega. Olukorras, kus RHS-st laienevad õigusteenuse tellimisel vaid üksikud sätted, on ostjal hankemenetluse kujundamisel avar kaalutlusruum hankemenetluses esitatavate tingimuste ja kohaldatavate protseduurireeglite kindlaksmääramisel. Riigikohus on leidnud, et ostja peab ka sellises hankemenetluses järgima kaalutlusreegleid, sh arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. Kaebaja ei ole ühtki sellekohast rikkumist vastustaja poolt esile toonud. 5.Kaebaja leiab, et antud asjas on vaidluse sisuks vastustaja vastuvõetamatu käitumine riigihankemenetluses, mille tulemusena on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja väidetel rikub vaidlustatud käskkiri tema subjektiivseid õigusi tulenevalt sellest, et pakkumise kriteeriume ei rakendatud vastavalt kehtestatule ning hiljem kriteeriumite kohta antud selgitustele, et vastustaja jättis olulisel määral täitmata oma kohustuse selgitada välja, kas menetluse käigus esitatud andmed vastavad tõele ja et vastustaja keeldus alusetult talle informatsiooni väljastamisest. Kohus leiab, et kuna kõnealuse hanke puhul on tegemist RHS §4 lg 7 tuleneva erandiga, mil ostja ei ole kohustatud rakendama RHS-s sätestatud korda (v.a. RHS §26-28 sätestatu), siis ei ole ühtki kaebaja subjektiivset õigust riigihankemenetluse käigus rikutud. 6.Kaebaja väidetel esitas vastustaja pakkumise kutses taotlejatele vastuolulisi nõudmisi. Kohus leiab, et esitatud nõuded ei ole vastuolulised. Esitatud nõudeid ei muuda vastuoluliseks asjaolu, et pakkumise kutse p-s 5.2.2 oli kehtestatud kolme aastane periood ja p-des 8.1.38.1.5 kahe aastane periood. 10.02.2006 saatis vastustaja e-posti teel kõikidele pakkumise kutse saanud advokaadibüroodele täpsustuse, et õigeks tuleb lugeda kolme aastast nõuet.
võib ostja pakkumise kutse dokumentides teha muudatusi tingimusel, et need saadetakse ühel ja samal päeval pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele. Seega oli pakkumise kutse saanud isikutel, sh kaebajal, piisavalt selge ja ühene informatsioon selle kohta, millist infot vastustaja vajab. Samuti lähtus vastustaja nii taotlejate kvalifitseerimisel kui ka nende hindamisel kolme aasta andmetest. Seda tõendavad riigihanke komisjoni 28.02.2006 protokolli lisa 1 p-d 3.2.6, 3.2.7, 3.2.9 ja 4.1.1.3-4.1.1.5, millistes märgitakse, et taotlejate hindamisel on lähtutud „viimase kolme aasta jooksul…“ ja „viimasel kolmel aastal…“ (tl 104,108-110). Sama kinnitavad ka kaebajale saadetud teate p-d 2.1.3.7, 2.2.6, 2.2.9 ja 3.1.1.3-3.1.1.5 (tl 45-48). 7.Kaebaja väidetel on taotlejate hindamise tabel advokaatide arvu kategoorias ebaõige. Nähtuvalt pakkumise kutse p 8 anti taotlejatele punkte vastavalt nende järjestusele, ehk iga hindamiskriteeriumi raames moodustati pingeread, kus taotleja koht pidi andma sama palju punkte. Kaebaja arvates selgub tabelist, et taotlejatele antud punktid ei vasta nende kohale 6 edetabelis. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olenemata rakendatud hindamismetoodikast, ei muutu taotlejate järjekord vastavas kategoorias ja et erinev, kaebuses viidatud arvutusmetoodika ei omaks samuti mõju taotlejate järjestusele kogumis, kõikide hindamiskategooriate osas summeeritult. Kuna kaebaja koht pingereas ei muutuks, ei ole kaebaja õiguste rikkumine võimalik ka teoreetiliselt. 8.Kaebaja väidetel on vastustaja jätnud täitmata oma kohustuse selgitada välja, kas taotlejate poolt esitatud andmed on tõesed. Kaebaja tugineb seejuures RHS §35 lg 1, mille kohaselt ostja on kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsitud dokumente. Kaebaja seab kahtluse alla AB LEXTAL poolt esitatud andmed meditsiiniõiguse, andmekaitse ja avaliku õiguse alaste teenuste käivete osas leides, et LEXTAL on nimetatud käivete leidmiseks kasutanud oluliselt teistsugust metoodikat kui ülejäänud taotlejad. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustajal puudus alus kahelda AB LEXTAL poolt esitatud andmetes. Samuti kontrollis vastustaja taotlejate poolt esitatud andmete tõelevastavust nii avalikest registritest kui ka advokatuuri veebilehelt. Samuti pidid kõik pakkumise lehed olema kinnitatud taotleja esindaja allkirjaga. Kohus märgib veel, et kuna riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS §2 lg 2 tähenduses, siis ei kohaldu sellele haldusmenetluse uurimisprintsiip. Seega pidi RHS §35 lg 1 rakendamiseks vastustaja käsutuses olema konkreetne informatsioon selle kohta, et LEXTAL on esitanud valeandmeid. RHS ei tulene taotleja pakkumiselt kõrvaldamine pelgalt kahtlustustele tuginedes. Ka kaebaja ei esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et LEXTAL esitas vastustajale valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet. 9.Kaebaja leiab, et vastustaja on alusetult keeldunud talle väljastamast vaidlustatud käskkirja põhistavat informatsiooni ning seeläbi rikkunud tema õigust tutvuda haldusakti põhistavate andmetega. Kuigi kaebaja väidetel lubas K.Rebane 07.03.2006 saadetud e-kirjas, et kaebaja esindajad saavad 10.03.2006 kohapeal tutvuda kaebaja poolt soovitud dokumentidega, sh riigihankel osalemiseks esitatud taotlustega, siis kohapeal selgus, et taotlustega pole võimalik kaebaja esindajal tutvuda. Seejuures tugineti RHS §9 lg 1, mille kohaselt ostja ei avalikusta pakkujatelt või pakkumismenetluses osalemist taotlevatelt isikutelt nende äritegevuse kohta saadud informatsiooni ega pakkumiste ja läbirääkimiste sisu, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja viitab siinjuures veel HMS §-dele 7 ja 37. Kuna riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS §2 lg 2 tähenduses, siis on viide HMS §7 ja 37 antud asjas asjakohatu. Kuna käesoleval juhul oli tegemist veel ka RHS §4 lg 7 sätestatud erandite loetellu kuuluva hanke läbiviimisega, siis on sellise hanke hankemenetluse kujundamisel ostjal avar kaalutlusruum kohaldatavate protseduurireeglite kindlaksmääramisel. Kohus nõustub vastustajaga selles, et andmete ja informatsiooni väljastamisel tuleb lähtuda nii andmeesitaja kui ka andmesoovija huvidest ning nende huvide kaalukusest. Kuna vastustaja leidis, et kõik pakkumisel osalemise taotlusega koos esitatud dokumendid, s.h. taotlus ise, seonduvad taotlejate äritegevusega, siis otsustas vastustaja, et andmeesitaja huvid on kaalukamad andmesoovija huvidest ja seetõttu ei pidanud võimalikuks taotlejatelt saadud informatsiooni avaldada. Kaebaja väidetel oleks vastustaja pidanud talle tagama juurdepääsu vähemalt sellele taotluse osale, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Kuna kaebaja ei põhjendanud, milleks talle juurdepääsupiiranguteta teave oleks vajalik olnud ja milliseid kaebaja õigusi sellise teabe väljastamata jätmisega rikuti, siis on kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks väljastada talle riigihankel osalemiseks esitatud taotlused, põhjendamata. Kohus on veendunud, et kaebajat huvitas siiski eelkõige taotlejate äritegevusega seotud info, s.o. taotlejate käive konkreetses õigusvaldkonnas, ressurss, mida planeeriti kasutada jne. Vaieldamatult ei kuulu selline teave vastustaja poolt avaldamisele. 7 10.Kaebaja väidetel on ta teadlik hankelepingu sõlmimisest vastustaja ja AB Raidla ja Partnerid vahel. Seetõttu leiab kaebaja, et tema ainukeseks võimaluseks oma õigusi kaitsta on RHS §72 nimetatud kulude hüvitamise nõude esitamine vastustajale. RHS §72 kohaselt pakkujal on õigus nõuda ostjalt pakkumise esitamisega seotud kulude hüvitamist, kui ta tõendab, et ostja rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks olnud tõenäoline hankelepingu sõlmimine temaga. Kohus leiab, et kaebajal puudub nimetatud sättest tulenevalt põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Kõnealuse riigihanke pakkumismenetluses osalesid kuus advokaadibürood, kes ka kõik vaidlustatud käskkirja p 1 tunnistati kvalifitseerituks. Isegi kui kohus oleks käesolevas asjas tuvastanud riigihanke läbiviimist reguleerivate sätete rikkumist vastustaja poolt, siis ei ole kaebaja millegagi tõendanud, et temaga oleks tõenäoliselt sõlmitud hankeleping. Marion Vakker Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.