KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivi Kesküla Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-05-509

) § 23 alusel ettekirjutuse - peatada

§ 19lg-ga 1 vastuolus oleva reklaami avalikustamine.

Selle tegemise tingisid järgmised tuvastatud asjaolud: 1) 27.04.2005 - hasartmängukoha Pae 76 lähedusse on paigaldatud lipp, mis kannab Olympic Casino Eesti AS-i registreeritud kaubamärki CASINO OLYMPIC (edaspidi kaubamärk). 2) 27.04.2005 - Toompuiestee 27 hotelli katusel eksponeeritav kaubamärk asub mängukoha sissekäigust põhjendamatult kaugel (2.1). Hotelli lähedusse paigaldatud reklaamtulp (2.2) ja lipp (2.3) kannavad kaubamärki. 3) 29.04.2005 - hasartmängukoha Kreutzwaldi 23 lähedusse on paigaldatud reklaamtulp, mis kannab kaubamärki ning liikuvat reklaami, mis annab teavet hasartmängukohas asuva baari ja mängukorraldaja poolt tehtava heategevuse ja selleks hetkel kogunenud summa kohta (3.1). Mängukoha läheduses eksponeeritav Chrysler 300 C kannab numbrimärgil kirja OLYMPIC ja seda on võimalik võita autojackpoti peaauhinnana. Auto võitmise võimalust kinnitab tekst 3-05-509 veebilehel aadressil www.olympic-casino.net (3.2). Mängukoha lähedusse on paigaldatud kaubamärki kandvad lipud (3.3) ja reklaamtulp (3.4). Hoone katusel eksponeeritav kaubamärk asub hasartmängu sissekäigust põhjendamatult kaugel (3.5). Hoone küljes olev lipp kannab kaubamärki (3.6). Hoone otsal paiknev suur reklaamtahvel kannab juhtlauset „Täistabamus heategevuses“ ning sellel on toetatavate valdkondade loetelu ja kaubamärk (3.7). 4) 27.04.2005 - Regati pst 1 hoone küljel eksponeeritav kaubamärk on mängukoha sissepääsust põhjendamatult kaugel (4.1), lähedusse on paigaldatud kaubamärki kandev reklaamtulp (4.2). 5) 27.04.2005 - hasartmängukoha Õismäe tee 1b hoonele on paigaldatud kaubamärk koha sissepääsust põhjendamatult kaugele (5.1) ja koha lähedusse kaubamärki kandev lipp (5.2). 6) 27.04.2005 - hasartmängukoha Mahtra 1 lähedusse paigaldatud lipp (6.1) ja reklaamtulp (6.2) kannavad kaubamärki. 7) 26.04.2005 - hasartmängukoha Paldiski mnt 102 läheduses olevale reklaamtulbale, mis kannab Paldiski mnt 102 asuvas ärikeskuses esindatud kaubamärke, on paigaldatud kaubamärk koos kaebaja veebilehe aadressiga (7.1). Hoone katusel eksponeeritav kaubamärk asub mängukoha sissekäigust põhjendamatult kaugel (7.2). Mängukoha vaateaknal eksponeeritakse teksti „Aarete saal“ (7.3). Hoonel eksponeeritav reklaamplakat tekstiga „RENAULT MEGANE A LA CARTE retsepti teab Olympic Casino“ koos kaubamärgiga ja sõiduauto Renault Megane pildiga. Mängimise käigus auto võitmise võimalust kinnitab näiteks 06.05.2005 pressiteade kaebaja veebilehel. Mängukoha lähedusse paigaldatud lipud kannavad kaubamärki (7.5). Tarbijakaitseamet koostas 15.03.2004 väärteo asjas nr 01-08-010/04 ülaltoodud episoodide (v a p 2.3, 3.2, 3.7, 52, 7.4 ja 7.5) osas otsuse keelatud reklaamitegevuse kohta. Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsuses nr 4-555/04 leiti, et asjas väljatoodud episoodides on rikutud

§ 19

lg 1 nõudeid ja tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 23järgi.

Ülaltoodud episoodide näol on Olympic Casino Eesti AS poolt jätkuvalt tegemist

§ 19

lg 1 vastuolus oleva reklaami avalikustamisega Tallinnas asuvas hasartmängu korraldamise kohas või selle lähiümbruses. Ettekirjutus edastati Olympic Casino Eesti AS-le 27.05.2005 kirjaga nr 6-5/2794, selle täitmise tähtaeg oli 13.06.2005 ja tähtaega pikendati kuni 18.07.

1. Tarbijakaitseameti 16.06.2005 kirjaga nr 6-5/2794 tagastati kaebaja vaie läbivaatamatult.
2. Olympic Casino Eesti AS kaebuses paluti tühistada Tarbijakaitseameti ettekirjutus. 1) Ettekirjutus ei ole põhjendatud ja on õigusvastane. Väär on vastustaja käsitlus, mille kohaselt ettekirjutust ei peagi motiveerima, kuna Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 väärteoasjas nr 4-555/04 tehtud otsuse näol olevat tegemist ettekirjutusega samas asjas jõustunud kohtuotsusega. Ettekirjutuses toodud rikkumised on väidetavalt toime pandud enam kui kaks kuud peale seda kohtuotsust. Isegi kui esineb väärteoasja ja ettekirjutuse esemeks olevate asjaolude osas kokkulangevusi, ei saa selle kohtuotsuse motiivid olla siduvad kohtule käesolevas asjas. Ettekirjutuse tegemisel rikuti menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise põhimõtet. Tarbijakaitseameti tegevus on vastuolus HMS §-st 6 tuleneva uurimispõhimõttega. 2) Vastustaja seisukoht, et kaubamärgi mistahes avalikustamise kaudu taotletakse isiku tuntuse suurendamist, mis pikemas perspektiivis viib tema poolt pakutavate kaupade või teenuste müügi suurenemisele, on vastuolus KaMS §-st 3 tuleneva kaubamärgi legaaldefinitsiooniga. Kaubamärgi avalikustamine ehitisel, kus asub mängukoht, on käsitletav tegevuskoha tähistuse, mitte reklaamina. Ettekirjutusest ei selgu, milliste parameetrite alusel peeti võimalikuks hinnata kaubamärgi asetsemist „sissekäigust põhjendamatul kaugel”, samuti see, miks ja kuidas nimetatud asjaolu annab aluse käsitada kaubamärki hasartmängu reklaamina. 3) Kaubandustegevuse seaduse (KTS) § 10 lg 2 kohaselt käsitletakse ettevõtte tegevuskoha tähistusena ettevõtte nime ja kaupleja soovi korral kliendile mõistetava tegevuskoha liiki, mis peab paiknema ehitisel, kus tegevuskoht asub või enne tegevuskoha sissepääsu või müügikoha juures. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 kohaselt loetakse ehitiseks nii hooned kui rajatised. Seega võivad tegevuskoha tähistused paikneda nii hoonel, milles asub mängukoht, kui ka selliste 2

§-s 23 toodud nõuetele. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et see ei vasta vorminõuetele. Toompuiestee 27, Kreutzwaldi 23, Regati pst 1, Paldiski mnt 102 kasutatud kaubamärgid ei asu mängukoha sissepääsu vahetus läheduses. Kaebaja tegeleb äriregistri andmetel eelkõige hasartmängude korraldamisega. Lipud hoonel ja selle läheduses on oma olemuselt reklaamialase teabe kandjad. Asjaolu, et tegemist on reklaamiga, kinnitavad kaebaja poolt Tallinna Ettevõtlusametile esitatud deklaratsioonid kuue eksponeeritava reklaami kohta, millest kaks paiknevad linnatänavatel – Laagna teel ja Pirita teel. Reklaamimaksu tasumisega on kaebaja omaks võtnud, et pelgalt kaubamärgi eksponeerimise näol on tegemist reklaamiga. Eksponeeritav auto kandis numbrimärgina kirja OLYMPIC, mis viitab otseselt hasartmängu korraldajale ja auto asukoht (mängukoha lähedus) ka hasartmängu kohale. Kaebaja veebilehel oli võimalik tutvuda sama auto võitmise võimalusega. Seega välireklaam, reklaam internetis ning auto eksponeerimine koosmõjus ja eraldi teenisid üheselt kaebaja reklaamilist eesmärki. Hasartmängu käigus võidetava auhinna eksponeerimist saab käsitleda üksnes hasartmängu mängimisele meelitamisena, esitledes ihaldusväärset auhinda potentsiaalsetele klientidele. Reklaamlause „Aarete Saar“ tekst viitab mängukohas asuvatele „aaretele“. Andrus Saareste „Eesti keele mõisteline sõnaraamat“ annab mõiste „aare“ sünonüümiks „varandus“. Seega on antud mängukoha nime puhul tegemist hasartmängimisele õhutava sisuga. Sama käib ka lausete „Alati miljon mängus“, „Võiduvõimalus 24 h“, „Tule ja võida“ kohta. Samasugusele seisukohale tunnuslausete kasutamise osas jõudis ka Riigikohus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04. Veebilehel sisaldub üksikasjalikult teave nii mängukohtade kui mängude kohta. Veebileht on võrdne teiste reklaamikandjatega ja hasartmängu reklaam ei ole

§ 19järgi lubatud. 3

piirangutest ning lähtuda teabe avaldamisel headest kommetest ja tavadest, kuigi sponsorlusest teavitamine ei ole täpsemalt mujal sätestatud kui ringhäälinguseaduses. 4. Tallinna Halduskohtu 03.04.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Formaalselt vastab ettekirjutus

§ 23lg-s 2 ettenähtud nõutele.

Ettekirjutust on põhjendatud Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsuse motivatsiooniga väärteoasjas nr 4-555/04, millest võtsid osa samad pooled ja kus arutati samade episoodide vastavust

sätetele, mis on ka käesoleva ettekirjutuse tegemise aluseks. Seega oli viide linnakohtu otsusele kaebajale piisav, mõistmaks ettekirjutuse tegemise põhjusi. Kuna haldusakti põhjendused on tuletatavad kaebajale tuttavast linnakohtu otsusest, ei too motiveeringu esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-16-05 p 17). Arvestades, et ettekirjutuse tegemiseks vajalikud andmed olid ammendavalt juba väärteomenetluse jooksul kogutud ja kaebaja nendest teadlik, ei saa kaebaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamata jätmist ettekirjutuse tegemisel pidada haldusmenetluse normide tõsiseks rikkumiseks, mis tooks kaasa ettekirjutuse tühistamise. Kohus ei tuvastanud ka uurimisprintsiibi rikkumist vastustaja poolt ettekirjutuse tegemisel. 2)

§ 2

lg 1 kohaselt käsitletakse reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab.

§ 19

lg 1 alusel on hasartmängu ja mängukohtade reklaam keelatud, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ettekirjutuses viidatud asukohtades kaebaja kaubamärgi eksponeerimine kujutab endast hasartmängukoha reklaami või on ehitistel avalikustatud kaubamärgid kaebaja tegevuskoha tähistused. Vaidlus puudub selle üle, et kõigil ettekirjutuses märgitud juhtudel eksponeerib kaebaja ehitistel enda kaubamärki. Kaebaja kaubamärk (registreering nr 35868) on registreeritud klassis 41, milles on lubatud osutada teenuseid järgmistes valdkondades: haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus. Puuduvad andmed, et kaebaja kaubamärki kasutataks muu kui kaebaja poolt korraldatavate hasartmängude tähistusena. Seega saab tavatarbija jaoks kaebaja kaubamärk seonduda vaid hasartmängudega. Kuna kaebaja kaubamärgi eesmärgiks on eristada kaebaja pakutavaid hasartmänge konkurentide omadest ja kutsuda sellisel viisil tavatarbijat üles eelistama just kaebaja pakutavat teenust, on kaubamärk käsitletav ka kaebaja äritegevuse reklaamina. Riigikohtu 14.01.2005 otsuses nr 3-1-1-131-04 p-s 7 leiti, et senikaua, kui kaubamärk tähistab ühtlasi ka hasartmänge või mängukohta ning tavalise tähelepanu juures seondub sellega, on tegemist hasartmängu reklaamiga. Kaebaja kaubamärk seostub tavalise tähelepanu juures kaebaja poolt korraldatavate hasartmängudega. Seega tuleb ka kaebaja eksponeeritud kaubamärki ettekirjutuses viidatud hasartmängukoha ehitistel, samuti ehitiste lähedal asuvatel lippudel käsitleda hasartmängu ja mängukoha reklaamina

§ 19lg 1 tähenduses.

Kohus nõustus vastustaja põhjendustega, miks saab kaubamärgi Casino Olympic avalikustamist eraldi või kontekstis tunnuslausetega käsitleda hasartmängu ja hasartmängukohtade reklaamina. 3) Kehtiv reklaamiseadus sponsorteate definitsiooni ei sätesta. Erinevalt tubakaseadusest, mis annab tubakatoodete käitlejale õiguse avalikustada andmed sponsori isiku või tema antud materiaalse toetuse kohta, ei anna hasartmänguseadus hasartmängu korraldajale õigust avaldada sponsorteateid. Kuna hasartmänguseaduse kehtiv redaktsioon on tubakaseaduse redaktsioonist hilisem, ei saa olla veendunud, et sponsorteadete avaldamise õiguse sätestamata jätmine hasartmänguseaduses on lünk õiguses, mitte seadusandja teadlik kaalutlus. Kohus leidis, et kaebaja kaubamärgi eksponeerimise näol on tegemist kaebaja reklaamiga ning ka reklaamtulbal ja reklaamtahvlil eksponeeritu suhtes kehtivad

§-st 19 tulenevad piirangud. 4

§ 2lg 1 mõistes.

Viidet veebilehele ei saa käsitleda lahus veebilehe sisust. Kaebaja ei ole asjas väitnud ega tõendanud, et ei taotlenud veebilehe avaldamisega veebilehe sisu tutvustamist potentsiaalsetele klientidele internetis. Sõiduauto ja veebilehe aadressi eksponeerimine on vastuolus

§ 19lg-ga 1.

5) Kaebaja tähistas Paldiski mnt 102 asuvat mängukohta ettekirjutuse tegemise ajal nimetusega „Aarete saal“. Paikvaatluse ajaks oli tunnuslause maha võetud, seda asendas värvikas pilt kahest mereröövlist ja laevast. Hasartmängukoha eksponeerimine tunnuslausega „Aarete saal“, samuti vaateaknal demonstreeritav värvikirev pilt kahest mereröövlist koos laevaga ning selle keskel Casino Olympic kaubamärgi eksponeerimine annab edasi kasiino meelelahutuslikku ja seikluslikku õhkkonda. Nimetatu koos kaubamärgi eksponeerimisega taotleb üheselt hasartmängukoha ligitõmbavuse suurendamist ja on käsitletav reklaamina

§ 2lg 1 tähenduses.

6)

§ 19

lg 1 järgi on hasartmängu ja mängukohtade reklaam lubatud vaid hasartmängu korraldamise kohas. Ka hasartmänguseaduse (HasMS) § 5 lg 6 kohaselt on hasartmängu ja mängukohtade reklaam keelatud, välja arvatud mängukohas tehtav reklaam. Riigikohus asus 14.01.2005 otsuses seisukohale (nr 3-1-1-131-04 p-s 10), et kuigi hasartmänguseadus ei anna hasartmängu korraldamise koha mõistet, tuleb selle § 7 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 lähtuvalt mõista selle all ruumi, milles korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit. HasMS § 7 lg 1 järgi võib õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit korraldada ainult sama seaduse § 12 lg 2 sätestatud korraldusloal märgitud asukohas. Osavusmängu võib korraldada valla- või linnavalitsuse lubatud kohas. HasMS § 8 lg 1 kohaselt ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, on keelatud muu majandustegevus peale valuutavahetuse, toitlustamise ning suupistete ja jookide müügi. Seega eristab hasartmänguseadus mängukohta mängukoha aadressist ja mängukoha näol on tegemist kitsamalt defineeritava mõistega kui seda on mängukoha aadress. Mängukohaks ei saa pidada juriidilise isiku asukohta, kuigi mängukoht võib asuda juriidilise isiku asukohas. Kuna kõigi ettekirjutuses viidatud episoodide puhul kasutas kaebaja registreeritud kaubamärki väljaspool hasartmängu korraldamise kohta, on kaebajale tehtud ettekirjutus seadusega kooskõlas. Tulenevalt HMS § 61 lg 2 on ettekirjutus kehtiv osas, milles kaebaja ei ole kohtuotsuse tegemise aja seisuga oma ettekirjutusest tulenevaid kohustusi täitnud. Seega puudus kohtul alus ettekirjutuse osaliselt tühistamiseks ka selles osas, mida kaebaja on ettekirjutuse tegemise aja seisuga täitnud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Olympic Casino Eesti AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud. 1) Kohus ületas nõude piire ja tegi otsuse nõude kohta, mida ei esitatud, rikkudes HKMS § 25 lg-t 4. Ettekirjutuse kohaselt peeti kõiki fikseeritud fakte keelatud reklaamiks

§ 19lg 1 mõistes.

Lisaks kaubamärgi eksponeerimisele peeti keelatud reklaamiks hasartmängukoha vaateaknal teksti „Aarete saal“ eksponeerimist ja mängukoha läheduses sõiduauto Chrysler 300 C eksponeerimist.

§ 19

lg 1 rakendamise eelduseks on, et kõik faktid on olemuselt reklaam

§ 2lg 1 mõistes.

Kohus, selle asemel, et kontrollida, kas iga fakt vastab

§ 2

lg-s 1 sätestatule ja juhul kui vastab, anda hinnang, kas tegemist on

§ 19

lg-s 1 sätestatud keelu rikkumisega, asus põhjendamatult seisukohale, et kaebaja kaubamärgi mis tahes viisil eksponeerimine väljaspool hasartmängukohta on igal juhul reklaam ja

§ 195

§ 2

lg 1), mis rikub

§ 19lg-s 1 sätestatud keeldu.

Kaebaja arvates on õiguslike tagajärgede mahu erinevus ilmne. Kohus ei teostanud mitte haldusakti seaduslikkuse kontrolli, vaid reklaamiseadusega vastustajale antud järelevalvepädevust, mis kohtul aga puudub. 2) Kohus kohaldas materiaalõigust valesti ka sponsorteadetesse puutuvas osas. Kaebuses toodi välja Tarbijakaitseameti poolt hasartmängukorraldajatele edastatud seisukoht, et amet ei käsitle reklaamina hasartmängu korraldaja kaubamärgi avalikustamist mis tahes avalikus kohas, meedias ja mujal sponsorluse korral, kuid seejuures on hasartmängukorraldajast sponsori poolt pakutavate teenuste, tema asukoha ja sidevahendite andmete avalikustamine keelatud. Ettekirjutuse p-d 3.1 ja 3.7 ei rikkunud reklaamiseaduse tõlgendamisel seatud kriteeriume. Vastustaja ei põhjendanud oma seisukoha muutumist. Kohtuotsus on selles osas põhjendamata, samuti jäi tähelepanuta hea halduse printsiibi eiramine vastustaja poolt. 3) Vastustaja ega kohus ei tõestanud, et kõnesolev auto Chrysler 300 C on kaebaja reklaam

§ 2

lg 1 mõistes ja

§ 19lg-ga 1 keelatud reklaam.

Kohus on õigusvastaseks lugenud ka kaebaja veebilehe aadressi avalikustamise. Kohtu seisukoht on ebaseaduslik, sest ettekirjutuses ei peetud kaebaja kohta interneti-keskkonnas info avaldamist rikkumiseks. 4) Kohtul puudus õigus võtta seisukoht „vaateaknal demonstreeritav värvikirev pilt kahest mereröövlist koos laevaga ning selle keskel Olympic Casino kaubamärk“ kohta. 5) Ettekirjutus ei vasta haldusaktile esitavatele nõuetele. Ettekirjutuses ei ole märgitud isegi seda, et Tarbijakaitseamet peab fakte reklaamiks

§ 2lg 1 mõttes.

Viidatakse üksnes

§ 19lg-le 1 ja §-le 23.

Kaebaja ei nõustu kohtuga, et viide Tallinna Linnakohtu otsusele on piisav, mõistmaks ettekirjutuse tegemise põhjusi. Isegi juhul, kui pidada põhjendatuks kohtu seisukohta, et haldusakti võib motiveerida kaudse viitega kohtuotsusele, millega tühistati väärteomenetluse otsus, ei laiene sellise kohtuotsuse põhjendused ettekirjutuse p-dele 2.3, 3.2, 3.7, 5.2, 7.4 ja 7.5, mistõttu on ettekirjutus nende punktide osas igal juhul põhjenduseta.

1. Tarbijakaitseamet nõustus kohtuotsusega ja leidis, et selle õiguslik tagajärg ei ületa ettekirjutuse õiguslikku tagajärge. Ettekirjutuses toodud episoodide puhul kaaluti põhjalikult, kas tegemist on reklaamiga või teabega mängukoha kohta. Seisukoht on kujunenud välja praktika käigus ja kohtulahendite alusel ning on viimastel aastatel olnud muutmatu.
2. Olympic Casino Eesti AS leidis veel, et ettekirjutuses toodud faktide puhul ei soovinud ta ennast reklaamida, vaid tähistada oma asukohta ja saavutada eristumine teiste pakkujate samaliigilistest teenustest. Kaebaja on veendunud, et puudub alus ettekirjutuses

nõudeid väidetavalt rikkuvate faktide/sponsorteadete pidamiseks

rikkumiseks, sest Tarbijakaitseamet ei pidanud neid enne ettekirjutusega seotud halduskohtumenetluse algust rikkumiseks. Tulenevalt

-s ja

eelnõus sätestatust ei ole pidanud ega pea neid tulevikus rikkumiseks ka seadusandja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6

§ 23

alusel.

§ 23

lg l näeb ette, et reklaamialast järelevalvet teostava asutuse juhil või tema poolt volitatud ametnikul on sama seaduse rikkumise fakti tuvastamise korral õigus teha sama seaduse nõuetega vastuolus oleva reklaami avalikustajale kohustuslik ettekirjutus. Kohus leidis õigesti et, ettekirjutus võiks olla enam põhjendatud, kuid vastab ka esitatud kujul

§ 23

lg-s 2 toodud nõuetele, ettekirjutuses on märgitud ära 1) selle koostamise aeg ja koht; selle asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel hoiatus koostatakse; 2) ettekirjutuse koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; 3) reklaami avalikustaja nimi ja aadress; 4) seaduserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; 5) sätted, mis näevad ette vastutuse seaduserikkumise eest; 6) nõue peatada reklaamiseadusega vastuolus oleva reklaami avalikustamine ning vastulause esitamise ja nõude täitmise piisav tähtaeg. Kaevatav ettekirjutus on olnud kaebajale arusaadav ja ta on saanud seda vaidlustada. 10. Reklaami mõiste on sätestatud

§-s 2. Selles seaduses käsitletakse reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab (lg 1). Reklaami põhinõuded näeb ette

§ 3

. Reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga (lg 1). Reklaamis peab sisalduma selgelt eristatav teave reklaami avalikustaja kohta. Selline teave peab reklaamis sisalduma tekstina või Eestis registreeritud kaubamärgi kaudu (lg 2). Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (Kaubamärgiseaduse § 3).

§ 19lg 1 alusel on hasartmängu ja mängukohtade reklaam keelatud, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas. Ka Has

MS § 5 lg 6 kohaselt on hasartmängu ja mängukohtade reklaam keelatud, välja arvatud mängukohas tehtav reklaam. Hasartmängu reklaam peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. Hasartmängu reklaam ei tohi sisaldada otsest üleskutset osaleda hasartmängus (

§ 19lg 2). Tulenevalt Has

MS § 7 lg-st 1, § 8 lg-st 1 ja § 12 lg-st 2 tuleb hasartmängu korraldamise koha all mõista ruumi, milles korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit.

1. Kohus ei ole kaebaja kaubamärki ja reklaami võrdsustanud. Kohtu järeldustest tuleneb, et kaubamärgi kasutamine ettekirjutuses näidatud kohtades on käsitletav reklaamina. Kui kaubamärk, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagab arusaamise, et tegemist on reklaamiga, on paigaldatud selliselt, et see ei kanna üksnes tegevuskoha tähistamise funktsiooni ja seda ei eksponeerita hasartmängu koha sissepääsu juures, vaid dubleerivalt hasartmängukoha sissepääsust eemal, on tegemist reklaamiga, mis kutsub kasutama pakutavat teenust.
2. Tuginedes eeltoodud sätetele leiab ringkonnakohus, et hasartmängukoha Pae 76 lähedusse paigaldatud kaebaja kaubamärki kandev lipp (ettekirjutuse p 1) on käsitletav reklaamina

§ 2

lg 1 tähenduses, mis on

§ 19lg 1 kohaselt keelatud.

Lipp on oma olemuselt teabe kandja ja sellel hasartmängude korraldaja kaubamärgi kasutamine hasartmängukoha ümbruses mõjub tavakodanikule reklaamina. Kohtu poolt paikvaatluse käigus tehtud fotolt (II kd lk 181) nähtub, et kaebaja kaubamärki kandev lipp on paigaldatud hoonest, millest hasartmängukoht asub, oluliselt kõrgemale varda külge, mistõttu on juba kaugelt hästi nähtav ja üldsuse tavalise tähelepanu juures tagab arusaamise, et tegemist on kaebaja reklaamiga, mis kutsub kasutama kaebaja teenuseid ehk mängima kaebaja mängukohtades. 7

§ 2

lg 1 tähenduses, mis on

§ 19lg 1 kohaselt keelatud.

Kaebaja tegevusalaks on hasartmängude korraldamine ja see nähtub ka tema kaubamärgist, milles kasutatakse sõna CASINO. Hoone sissepääsu kohale on paigaldatud kaebaja kaubamärk, mida vastustaja ei ole pidanud keelatud reklaamiks (foto II kd tl 178 üleval). Vastustaja selline käsitlus on kooskõlas kohtupraktikaga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2002 otsus haldusasjas nr 2-3/337/02 – III kd lk 19-25). Samas hotelli katusel olev suuremõõtmeline, pilkupüüdev ja kaugele nähtav kaubamärk (foto II kd lk 176) ei ole käsitatav kaebaja tegevuskoha tähistusena, vaid on suunatud laiemale üldsusele ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis tagavad üldsuse tavalise tähelepanu juures arusaamise, et tegemist on kaebaja reklaamiga, mis kutsub kasutama kaebaja teenuseid ehk mängima kaebaja mängukohtades. Nii nagu lipp on ka reklaamtulp oma olemuselt teabe kandja ja sellel hasartmängude korraldaja kaubamärgi kasutamine hasartmängukoha ümbruses mõjub tavakodanikule reklaamina. Kohtu poolt paikvaatluse käigus tehtud fotolt (II kd lk 177) nähtub, et kaebaja kaubamärki kandev lipp on paigaldatud hoone lähedusse kõrge varda külge, mistõttu on juba kaugelt hästi nähtav ja üldsuse tavalise tähelepanu juures tagab arusaamise, et tegemist on kaebaja reklaamiga, mis kutsub kasutama kaebaja teenuseid ehk mängima kaebaja mängukohtades.

1. Hasartmängukoha Kreutzwaldi 23 hoone katusel paigaldatud kaubamärgi (ettekirjutuse p 3.5, foto II kd lk 185 all), mängukoha lähedusse paigaldatud kaubamärki kandvate lippude (ettekirjutuse p 3.3, foto II kd lk 188 all) ja reklaamtulba (ettekirjutuse p 3.4, foto II kd lk 188 üleval) ning hoone küljes oleva kaebaja kaubamärki kandva lipu (ettekirjutuse p 3.6, foto II kd lk 185 üleval) suhtes jääb ringkonnakohus otsuse põhjenduste punktides 11 ja 12 toodud seisukohtade juurde. Vastustaja ja halduskohus käsitlesid hasartmängukoha Kreutzwaldi 23 lähedusse paigaldatud reklaamtulpa (ettekirjutuse p 3.1, foto II kd lk 186 all) kaebaja kaubamärgi ja liikuva teabega hasartmängukohas asuva baari ja mängukorraldaja poolt tehtava heategevuse ja selleks hetkel kogunenud summa kohta, ning hoone otsal paiknevat suurt reklaamtahvlit juhtlausega „Täistabamus heategevuses“ ning sellel oleva toetatavate valdkondade loetelu ja kaubamärgiga (ettekirjutuse p 3.7, foto II kd lk 187 üleval) õigesti reklaamina. Vastustaja ei ole muutnud oma seisukohta võrreldes 18.12.2003 hasartmängukorraldajatele saadetud kirjas nr 1-9/
2. Vastustaja esindaja kinnitas ringkonnakohtus, et sponsorluse korral ei käsitle nad reklaamina sponsoreeritud üritusel kaubamärgi eksponeerimist. Pealegi kujundavad nii eelnimetatud reklaamtulp ja kui ka juhtlausega reklaamtahvel inimestes positiivset suhtumist kaebaja kaubamärgi all tegutsevatesse hasartmängukohtadesse, mis omakorda viib kaebaja pakutud teenuste müügi suurenemisele. Inimesed arvavad, et osalevad hasartmänge mängides heategevuses. Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja ja halduskohtu seisukohaga selles, et Kreutzwaldi 23 hoone läheduses eksponeeritav sõiduauto (ettekirjutuse p 3.2, foto I kd lk 217-219) on käsitletav reklaamina, sest kiri OLYMPIC sõiduauto numbrimärgi kohal viitab otseselt kaebajale ning selle paiknemine hasartmängukoha vahetus läheduses tugevdab sidet auto kui võiduvõimaluse ja hasartmängude vahel.
3. Kohtu poolt paikvaatluse käigus tehtud fotolt (II kd lk 184 üleval) nähtub, et kaebaja kaubamärk asub Regati pst 1 hoone küljel (ettekirjutuse p 4), mängukoha sissepääsust sedavõrd kaugel, et ei ole käsitletav mitte kaebaja tegevuskoha tähistusena, vaid reklaamina, mis kutsub kasutama kaebaja teenuseid ehk mängima kaebaja mängukohtades. Sama eesmärki teenib hoone läheduses Pirita teel asuv kaebaja kaubamärki kandev reklaamtulp (foto II kd lk 183 all). 8

§ 2

lg 1 tähenduses, mis on

§ 19lg 1 kohaselt keelatud.

18. Hasartmängukoha Paldiski mnt 102 läheduses olevale reklaamtulbale paigaldatud kaebaja kaubamärk koos tema veebilehe aadressiga (ettekirjutuse p 7.1) ning kaubamärki kandvad lipud (ettekirjutuse p 7.5) on samadel põhjendustel käsitatavad reklaamina

§ 2

lg 1 tähenduses, mis on

§ 19lg 1 kohaselt keelatud.

Kohus ei ole veebilehte reklaamina käsitledes väljunud kaebuse piiridest, sest ettekirjutuses oli käsitletud veebilehte koos kaubamärgiga reklaamina. Hoone katusel eksponeeritav kaubamärk (ettekirjutuse p 7.2) asub mängukoha sissekäigust sedavõrd kaugel, et ei ole käsitatav mitte kaebaja tegevuskoha tähistusena, vaid reklaamina. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et vaateaknal oleva pildi suhtes seisukohta võttes väljus kohus kaebuse piiridest.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus kooskõlas kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei pea asja lahendamisel võimalikuks arvestada Riigikogu menetluses oleva uue reklaamiseaduse eelnõu ja selle seletuskirjas väljendatud seisukohtadega, kuna uue reklaamiseaduse § 21, mis hakkab reguleerima hasartmängu ja loterii reklaami, erineb oluliselt kehtivast reklaamiseadusest. Uues reklaamiseaduses on loetletud kohad, kus peale hasartmängu korraldamise ruumi ei ole hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam keelatud ehk teisisõnu kohad, kus reklaam on lubatud.
2. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Viive Ligi Ivi Kesküla Lilianne Aasma 9