Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kätetoimetamisest, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Ringkonnakohtule e sama maakohtu Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtul kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. põhjendused. 04.12.2007 on I Š esitanud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi V G `i vastu 2 alaealisele lapsele elatise suurendamise nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel hagi menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. 07.12.2007 korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja väljastas selle tutvumiseks kostjale. Kostja oma kirjalikus vastuses 07.02.2008 väidab, et tema töötasu ei võimalda hageja nõutud elatusraha maksta. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist hagejaga kokkuleppel selleks kohtuistungit määramata, kuid samas ei ole kostja märkinud kokkuleppe tingimusi ega lisanud ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks. Kohus edastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks ning ühtlasi määras asja kiirema lahendamise huvides asja lahendamiseks kohtuistungil 18.03.2008, kohustades pooli esitama asja kohta kõik neil olemasolevad tõendid. 05.03.2008 teatas hageja kohtule kirjalikult, et seoses uute seisukohtade ilmsikstulekuga, millest ta sai teada veebruari lõpus, „ütleb ta hagist ära“. Kuna kohus oli juba varem määranud kohtuistungi aja ning hageja ei ole palunud avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses, siis edastas kohus hageja avalduse kostjale teadmiseks. 18.03.2008 kohtuistungile pooled ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei ole kohtule teatanud. Kohtukutsed on pooltele kättetoimetatud ning seega on nad teadlikud nii kohtuistungi ajast kui ka kohast. Kohus ei saa hageja avaldust hagist äraütlemisest poolte osavõtuta lahendada kui hageja poolt hagist loobumist, kuna esitatud avaldus on üldsõnaline, samuti ei ole märgitud vastavaid õiguslikke aluseid. Poolte osavõtuta puudub kohtul võimalus ka täpsustada „äraütlemise“ mõistet ja asjaolusid, samuti puudub võimalus selgitada pooltele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata. Kohtukutsete väljastamisel on pooltele asjas selgitatud, et
tulenevalt, kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus 1) lahendada asja sisuliselt, 2) jätta hagi läbi vaatamata, 3) menetluse peatada, või 4) lükata asja arutamine edasi. Kuna hageja on teatanud hagist „äraütlemisest“, siis puudub kohtul alus
nii asja sisuliseks arutamiseks, menetluse peatamiseks kui ka asja arutamise edasilükkamiseks. Hagi läbivaatamata jätmisel on võimalik tugineda analoogselt ka
sätestatule hagi tagasivõtmise kohta.
Kui kostja ei esita vastuväiteid avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse, et ta on nõusoleku andnud.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Hagi läbivaatamata jätmine ei ole antud juhul ka vastuolus
lg 1 sätestatuga, kuna ülalpidamisasjades on asjaolude muutumisel võimalik elatise nõudega alati uuesti kohtusse pöörduda. 3
lg 3 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.
lg 2 kohaselt on hagi läbivaatamata jätmise määrusele õigus esitada määruskaebus 30 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamise päevast. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 24. aprillil 2008.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.