2-07-11821/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-11821 Tsiviilasi VK hagi ÜM(endiste perekonnanimedega T ja V) vastu õiguse tuvastamiseks sundosale KK pärandist Menetlustoiming Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus Hageja: VK(i.k. XXX elukoht XXX) Hageja esindaja adv. Annemarie Kunila (AB XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: ÜM/endised perekonnanimed T ja V/ (i.k. XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja adv. Tõnu Meidra (AB XXX) Resolutsioon

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-
3. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 2.
4. ÜM tasub VK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas 200 000 (kakssada tuhat) krooni, millele lisandub pool VK poolt tasutud riigilõivust summas 23 250 krooni (46 500 x 50%), kokku summas 223 250 (kakssada kakskümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni kolme päeva jooksul peale kompromissi jõustumist. 2.
5. Poolte õigusabikulud jäävad poolte endi kanda. 2.
6. Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et pärast kompromissi jõustumist ja punktis 2.
7. nimetatud summa ülekandmist VK pangakontole ei ole pooltel teineteise vastu nõudeid, mis on või võivad olla otseselt või kaudselt seotud tsiviilasja nr 2-07- 11821 esemeks oleva vaidlusega sh menetluskulude osas.
8. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-07-
10. Välja mõista VK riigilõiv summas 23 250 krooni riigi kasuks. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXX) või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXX), mõlemal viitenumber XXXXXXXXXXXXX
11. Määrus riigilõivu tasumise kohta saata teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud VK taotluse alusel oli Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses VK hagi ÜM(endiste perekonnanimedega T ja V) vastu õiguse tuvastamiseks sundosale KK pärandist. 03.03.2008.a. kohtuotsusega jättis kohus VK hagi ÜM vastu hageja õiguse tunnistamiseks sundosale ¼ suuruses osas oma pojast KK järelejäänud pärandist rahuldamata. Samas mõistis kohus oma 03.03.2008.a. kohtuotsusega hagejalt välja 46 500 krooni riigilõivu riigi kasuks. Kohtule on 03.04.2008.a. saabunud poolte poolt allkirjastatud kompromissileping, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Kompromisslepingu kohaselt lepivad pooled kokku, et kostja tasub hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas 200 000 krooni, millele lisandub pool VK poolt tasutud riigilõivust summas 23 250 krooni (46 500 x 50%), kokku summas 223 250 krooni kolme päeva jooksul peale kompromissi jõustumist. Õigusabikulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et pärast kompromissi jõustumist ja summa 223 250 krooni ülekandmist VK pangakontole ei ole pooltel teineteise vastu nõudeid, mis on või võivad olla otseselt või kaudselt seotud tsiviilasja nr 2-07-11821 esemeks oleva vaidlusega sh menetluskulude osas. Samuti taotles hageja, et kohus vähendaks tasumisele kuuluvat riigilõivu poole võrra summani 23 250 krooni, kuna TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist asjas. Pooled loobusid oma õigusest esitada kohtumäärusele määruskaebus TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohtumääruse põhjendused Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4 tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Juhindudes TsMS § 430 lg 1 kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et kuna 03.03.2008.a. kohtuotsus ei ole jõustunud, siis vastavalt TsMS § 430 lg-s 1 sätestatule on võimalik menetluse lõpetamine kompromissiga. Taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Puuduvad TsMS § 430 lõikes 3 sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad asjaolud. Tulenevalt asjaolust, et kohus andis hagejale menetlusabi menetluskulude kandmisel ja kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigilõiv riigi kasuks täies ulatuses. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust, sest pooled sõlmisid kohtuvaidluses kompromisslepingu. Hageja on ise määranud hagihinnaks 1 500 000 krooni, millelt arvestatava riigilõivu suuruseks on riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 46 500 krooni. Kohus tutvunud hageja taotlusega leiab, et hagejal tuleb tasuda riigi kasuks riigilõiv summas 23 250 krooni. 2 Piret Randmaa kohtunik 3