MS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi S. K. vastu tasumata maksete 12 453,35 võlgnevuse nõudes täies ulatuses. krooni Välja mõista S. K. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus summas kaksteist tuhat nelisada viiskümmend kolm (12 453 ) krooni 35 senti ja viivis summas kuussada nelikümmend kaks
lg 1 kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Üürilepingute p.2.2.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kostja kohustus tasuma üürileandja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumata jätmisel või tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil november 2005.a. kuni aprill 2007.a. esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved kokku summas 12 453,35 krooni ning viivise summas 642,35 krooni. Kuna kostja jättis tasumata talle esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved, siis palub hageja kostjalt välja mõista üüri ning kommunaalteenuste võlgnevus summas 12 453,35 krooni ja viivis 642,35 krooni. Menetluse käik Kuna kostja ei elanud registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva 2 jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.23-25). Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 19.12.2007.a., ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et X AS ja S. K. vahel oli sõlmitud tähtajalised üürilepingud, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi x / tl. 3-6 /. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis.
sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja remondikulud ning maksma remondireservi, katma üürileandja maamaksukulud. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepingutega lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised.
kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks /tl.3-6/. Asja materjalidega /tl.8 / on tõendatud, et kostja jättis tasumata talle esitatud arved perioodil november 2005.a. –aprill 2007.a. summas 12 453,35 / tl.8 /, milline tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista. 3 2.2 Viivis
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 2.2.3) on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates jooksvale kuule järgneva kuu 1. kuupäevast. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.8 /, saades viivise suuruseks 642,35 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.
1 p.1,3,6 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista üüri ning kommunaalteenuste võlgnevus summas 12 453,35 krooni ja viivis 642,35 krooni. Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Aare Kaldma kohtunik 25.02.2008.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.