← Eesti

3-07-1178/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1178 Haldusasi A.A.’u kaebus Maa-ame

§ 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

  1. A.A. on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 23.03.2007 ettekirjutuse ja hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks nr 12.3-5/3479 tühistamiseks.
  2. Kaebuse esitaja on tegutsenud litsentseeritud maamõõtjana. Maa-amet tegi 23.03.2007 kaebajale ettekirjutuse ja hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks. Ettekirjutuses väideti, et A.A.u mõõdistatud katastriüksused (Maarja ja Simo) ja koostatud katastriüksuse mõõdistamise toimikud ei vasta õigusaktide nõuetele ning kohustati A.A.ut esitama andmete kontrollimisel 1 saadud mõõdistamistulemused ja nende alusel koostatud toimikud. Alusena viidati Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusele nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ (edaspidi katastrimõõdistamise kord).
  3. A.A. esitas ettekirjutusele vaide. Nii ettekirjutuses kui vaideotsuses puuduvad põhjendused, mis seoksid need väidetavad erinevused A.A.u käitumisega. Vaideotsuse kohaselt esinevad erinevused piirimärkide ja geodeetilise võrgu vahel. Kuskil ei ole viidatud, et tegemist on mõõtmisveaga. Seega võib erinevus olla tekkinud näiteks piirimärkide omavolilisest ümberpaigutamisest. Seni kuni pole väidetud ega tuvastatud, et A.A. oleks midagi valesti teinud, pole põhjust rääkida ei varasema ega hilisema õigusakti kohaldamisest. Piirimärkide ümberpaigutamise vms A.A.ust sõltumatul põhjusel tekkinud ebakõla korral puudub igasugune alus täiendavate mõõtmiste läbiviimisele kohustamiseks.
  4. Ajal, kui A.A.ule anti vastav litsents, ei kehtinud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord, millele põhineb Maa-ameti nõue. Kord ei kehtinud ka mõõdistamiste toimumise ajal. Seega ei olnud A.A.ul võimalik ette näha, et Maa-amet võib talle tulevikus esitada selliseid nõudeid ning kohustada teda tasuta töötamiseks. Mõõdistamistest on möödunud üle kuue aasta ning need tööd olid teostamise järgselt maakatastri poolt vastu võetud. Kui isikul ei ole sellise aja möödudes enam alles vastavat tehnikat või on tekkinud muud takistused, kasvõi seotus teise tööga, siis peaks ta Maa-ameti tõlgenduse kohaselt kandma hiljem asendustäitmise tõttu suuri kulusid. Antud juhul on nõude maksmapanekuks mõistlik aeg möödunud. Kontrollnõude esitamisega omistab Maa-amet kehtivale korrale tagasiulatuva jõu.
  5. Vaidlustatav haldusakt ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-ga 3 ja § 4 lõikega 2, see ei ole proportsionaalne, on kaalutlusvigadega ja ei vasta kehtivale õigusele. Haldusaktist ei nähtu adekvaatsed põhjendused, miks A.A.ule selline nõue esitati. Seega rikub akt A.A.u õigusi, sh ka vabadust tegevusala valikuks ning on aluste puudumise tõttu õigusvastane. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  7. 2003 septembris – oktoobris viis Maa-ameti tehnilise kontrolli büroo läbi Valga maakonnas Helme vallas Möldre külas asuva Uue-Tehvandi maaüksuse kontrollmõõdistamise, mille tulemused fikseeriti katastriüksuse tehnilise kontrolli aktis. Eelnimetatud maaüksuse kontrollmõõdistamise käigus kontrolliti ka Uue-Tehvandi maaüksusega külgneva A.A.’u mõõdistatud Maarja katastriüksuse (katastritunnus 61301:002:1150) piiripunkte nr 3 ja
  8. Kontrollmõõdistamise tulemusel selgus, et Maarja katastriüksuse piiripunktides nr 3 ja 4 on piiripunktide asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes lubamatult suur.
  9. 25.11.2003 kirjaga nr 10-1/8362 “Katastrimõõdistamise tehniline kontroll” teatas Maa-amet A.A.`ule, et Maa-ameti tehnilise kontrolli büroo poolt on teostatud kontrollmõõdistamised Valga maakonnas Helme vallas Möldre ja Voorbahi külas, mille käigus kontrolliti ka A.A.`u poolt mõõdistatud Maarja katastriüksuse piiripunkte nr 3 ja
  10. Tehnilise kontrolli büroo 2003 septembris – oktoobris teostatud välikontrolli tulemusel on selgunud, et piiripunktide nr 3 ja 4 asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on vastavalt 4.21 ja 6.98 meetrit. Nimetatud kirjas paluti A.A.`ul teostada Maarja katastriüksuse kontrollmõõdistamised ning uued mõõdistamistulemused ning katastriüksuse korrigeerimise materjalid koos selgitustega puuduste tekkimisest ja kõrvaldamiseks esitada Maa-ameti tehnilise kontrolli büroole 05.01.
  11. 2
  12. 05.12.2003 esitas A.A. Maa-ametile selgituse, mille kohaselt olid tema mõõdistatud Maarja katastriüksuse piirimärgid nr 3 ja 4 paigaldatud vastavalt antud koordinaatidele. Samuti märkis A.A., et kui Maa-amet soovib tellida tema käest Maarja katastriüksuse kontrollmõõdistamist, siis peaks Maa-amet esitama vastava tellimuse, kus oleks ära märgitud ka kokkuleppeline hind teostatavate tööde eest.
  13. 24.12.2003 kirjaga nr 10-1/8362 teatas Maa-amet, et ei soovi A.A.ult tellida katastriüksuse kontrollmõõdistamist, vaid tuginedes maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 16 lõikele 2 ning katastrimõõdistamise korrale nõuab Maarja katastriüksuse piirimärkide nr 3 ja 4 kontrollmõõdistamist ning andmete kontrollimisel saadud tulemuste ja selgituste esitamist.
  14. 2005 detsembris teostas Maa-ameti kontrolli büroo kontrollmõõdistamisi Tartu maakonnas Konguta vallas Karijärve külas, mille tulemused fikseeriti katastriüksuse tehnilise kontrolli aktis nr 14071/06 ning mille käigus kontrolliti ka A.A.`u poolt mõõdistatud Simo katastriüksust (katastritunnus 33101:002:0002). Kontrollmõõdistamise käigus selgus, et Simo katastriüksuse piirimärgid piiripunktides nr 1, 2 ja 8 on koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga. Erinevused on kuni 4.93 meetrit.
  15. 24.03.2006 kirjaga nr 12.3-2/3365 “Katastriüksuse andmete kontrollimise nõue” kohustas Maa-amet A.A.’ut lähtudes MaaKatS § 16 lõikest 2, § 162 lõikest 6 ning katastrimõõdistamise korra § 31 lõikest 3 teostama Simo katastriüksuse kontrollmõõdistamise. Kontrollmõõdistamise andmed, nende alusel koostatud toimik katastriüksuse piiriandmete täpsustamiseks ning selgitused puuduste tekkimisest ja kõrvaldamisest pidi A.A. esitama Maa-ameti kontrolli büroole hiljemalt 28.04.
  16. A.A. seda ei teinud.
  17. 20.01.1999 kuni 03.11.2003 kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud “Katastrimõõdistamise korra” (edaspidi varemkehtinud katastrimõõdistamise kord) punkt 1 sätestab, et kord reguleerib moodustatava katastriüksuse või kinnisasja piiride määramist, märkimist ja mõõdistamist, situatsiooni mõõdistamist, kõlvikute määramist, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamist ning piiri maastikul tähistamist. Korra punkti 9 kohaselt kasutatakse piiride maastikul tähistamisel korraga kehtestatud piirimärke. Hajaasustusega aladel võib olla piirimärgiks raudkivi kaaluga vähemalt 80 kg, millesse on raiutud 5 mm sügavune auk läbimõõduga 12 mm ja piiri suunad pikkusega 100 mm; 20-40 mm ja vähemalt 800 mm pikkune metalltoru, mis peab olema varustatud ankruga; vähemalt 1300 mm pikkune puit- või betoonpost, mis peab olema varustatud väljatõmbamist takistava tõkkega. Hajaasustusega aladel ümbritsetakse maastikule asetatud piirimärgid 2-meetrise läbimõõduga kupitsaga. Korra punkt 17 sätestab, et piiripunktide koordinaatide määramisel võib hajaasustusega aladel olla piiripunkti asukoha lubatud viga geodeetilise võrgu suhtes 50 cm.
  18. Maarja katastriüksus on mõõdistatud L-Est süsteemis A.A.`u poolt märtsis
  19. Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Põdrala Vallavalitsuse 02.05.2001 korraldus nr
  20. Maarja katastriüksus on Valga Maakatastris registreeritud 18.02.2002 katastritunnusega 61301:002:
  21. Maarja katastriüksuse plaanilt nähtub, et piiripunkti nr 3 koordinaadi X väärtus on 6434779.20 ja Y väärtus on 610777.75 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 4 koordinaadi X väärtus on 6434728.40 ja Y väärtus on 610507.73 ning piirimärgiks on metalltoru. Maa-ameti kontrolli büroo poolt teostatud Maarja katastriüksuse kontrollmõõdistamise aktist selgub, et Maarja piiripunkti nr 3 koordinaadi X väärtus on 6434779.20 ja Y väärtus on 610777.75 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 4 koordinaadi X väärtuseks sai Maaameti kontrolli büroo 6434728.40 ja Y väärtuseks 610507.73 ning piirimärgiks piiripunktis nr 4 on metalltoru. Seega eeltoodust nähtub, et Maarja katastriüksuse piiripunktis nr 3 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 6.98 m ning piiripunktis nr 4 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes 4.21 m. 3
  22. Simo katastriüksus on mõõdistatud L-Est 92 süsteemis aprillis
  23. Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Konguta Vallavalitsuse 04.05.2000 korraldus nr
  24. Simo katastriüksus on Tartu Maakatastris registreeritud 25.05.2000 katastritunnusega 33101:002:
  25. Simo katastriüksuse plaanilt (lisa 11) nähtub, et piiripunkti nr 1 koordinaadi X väärtus on 6465013.22 ja Y väärtus on 640785.97 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 2 koordinaadi X väärtus on 6464981.92 ja Y väärtus on 640877.98 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 8 koordinaadi X väärtus on 6464881.49 ja Y koordinaadi väärtus on 640838.86 ning piirimärgiks on metalltoru. Maa-ameti kontrolli büroo poolt teostatud Simo katastriüksuse kontrollmõõdistamise aktist selgub, et Simo piiripunkti nr 1 koordinaadi X väärtus on 6465008.30 ja Y väärtus on 640786.21 ning piirimärgiks on metalltoru. Piiripunkti nr 2 koordinaadi X väärtuseks sai Maa-ameti kontrolli büroo 6464983.20 ja Y väärtuseks 640878.58 ning piirimärgiks piiripunktis nr 2 on metalltoru. Piiripunkti nr 8 koordinaadi X väärtuseks sai Maa-ameti kontrolli büroo 6464882.57 ja Y väärtuseks 640837.50 ning piirimärgiks piiripunktis nr 8 on metalltoru. Seega eeltoodust nähtub, et Simo katastriüksuse piiripunktis nr 1 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 4.93 m, piiripunktis nr 2 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 1.41 m ning piiripunktis nr 8 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 1.74 m.
  26. Katastrimõõdistamise kord reguleerib moodustatava katastriüksuse piiride määramist, tähistamist ja mõõdistamist, katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamist ja katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamist ning teostatud katastrimõõdistamise kontrollimist (§ 1). Katastrimõõdistamise korra § 31 lõige 1 sätestab, et kui selgub, et katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega, on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete õigsust. Korra § 31 lõike 2 kohaselt määrab katastripidaja kontrollitavate andmete mahu ja andmete kontrollimise tulemusel esitatavate andmete vormingu. Katastripidaja võib vajaduse ilmnemise korral nõuda maamõõtjalt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks uue mõõdistamise (kontrollmõõdistamise) teostamist vastavalt katastrimõõdistamise korras sätestatud nõuetele. Korra § 31 lõige 3 sätestab, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul on maamõõtja kohustatud 1 kuu jooksul, arvates katastripidaja kirjaliku nõude saamise päevast, esitama andmete kontrollimisel saadud selgitused andmete lahknevuse kohta või uued mõõdistamistulemused. Juhul kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole maamõõtjal võimalik andmete kontrolli või kontrollmõõdistamist teostada, on ta kohustatud tekkinud takistustest viivitamata teavitama katastripidajat, kes vajadusel määrab uue tähtaja.
  27. A.A.`ule on Maa-amet selgitatud ettekirjutuses viidatud 25.11.2003 kirjas nr 10-1/8362 ja 24.03.2006 kirjas nr 12.3-2/3365, et tema poolt mõõdistatud Maarja ja Simo katastriüksuste osades piiripunktides olevate piirimärkide asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on suurem kui on lubatud katastrimõõdistamise korras. Nimetatud kirjades kohustas katastripidaja A.A.`ut teostama Maarja ja Simo katastriüksuse kontrollmõõdistamised ning esitama katastrimõõdistamise andmed, nende alusel koostatud toimikud katastriüksuste piiriandmete täpsustamiseks ning selgitused puuduste tekkimisest ja kõrvaldamisest Maa-ameti kontrollibüroole. A.A. ei esitanud eelnimetatud kirjades märgitud tähtpäevaks ei andmete kontrollimisel saadud selgitusi andmete lahknevuse kohta ega ka uusi mõõdistamistulemusi. Kuna A.A. ei esitanud Maa-ameti kontrolli büroole ei andmete kontrollimisel saadud selgitusi andmete lahknevuse kohta ega ka uusi mõõdistamistulemusi, pidas Maa-amet otstarbekaks teha A.A.`ule ettekirjutus ja hoiatus sunnivahendi rakendamiseks.
  28. Kaebaja väide, et erinevused piirimärkide ja geodeetilise võrgu vahel võib olla tekkinud piirimärkide omavolilisest ümberpaigutamisest on põhjendamata ja oletuslik. 4
  29. MaaKatS § 16 lõike 2 kohaselt vastutab katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. Seega peab maakorraldustööde tegevuslitsentsi omav isik tagama, et tema poolt teostatud mõõdistamine on teostatud järgides kehtivaid õigusakte ning katastriüksuse moodustamise toimik on koostatud kooskõlas õigusaktides sätestatud tingimustega. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutuse ulatus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS) ning äriseadustikust (edaspidi ÄS).
  30. A.A.`u maakorraldustööde tegevuslitsents kehtib käesoleva ajani.
  31. Kuna eelnimetatud katastrimõõdistamise korra § 31 kohaselt võib katastripidaja kohustada maamõõtjat kontrollima katastrile maamõõtja poolt esitatud andmete õigsust ka katastriüksuste osas, mis on katastrisse kantud (ajalist piirangut ei ole sätestatud), siis leiab vastustaja, et Maaamet ei ole omistanud KTKKK-le tagasiulatuvat jõudu. KOHTU PÕHJENDUSED
  32. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada ja kaebuse esitaja kantud menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista.
  33. Vaidlust ei ole selles, et Maarja katastriüksuse piiripunktis nr 3 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 6.98 m ning piiripunktis nr 4 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes 4.21 m; Simo katastriüksuse piiripunktis nr 1 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 4.93 m, piiripunktis nr 2 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 1.41 m ning piiripunktis nr 8 oleva piirimärgi asukoha viga geodeetilise võrgu suhtes on 1.74 m; nimetatud katastriüksuste mõõdistamise on teostanud A.A. ja alates 03.11.2003 kehtiv katastrimõõdistamise kord annab katastripidajale õiguse nõuda maamõõtjalt vastuoluliste mõõtmistulemuste korral uue mõõdistamise teostamist.
  34. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas vastuolulised mõõtmisandmed on põhjustatud kaebuse esitaja ebatäpsest tööst maamõõtmisel ja kas hetkel saab nõuda kaebuse esitajalt uut mõõdistamist või asendustäitmist olukorras, kus kehtiv katastrimõõdistamise kord jõustus peale mõõdistamise teostamist.
  35. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ettekirjutuses ei ole põhjendatud asjaolu, et vastuoluliste mõõtmistulemuste põhjuseks on kaebaja toestatud ebatäpne mõõdistamine. Nimetatud asjaolu ei ole vastustaja suutnud tõendada ka kohtumenetluses. Ettekirjutuses on kirjas vaid, et A.A. ei ole esitanud selgitusi mõõdistamistulemuste lahknevuse kohta. Vastustaja leidis kohtumenetluses, et kaebaja väide, et erinevused piirimärkide ja geodeetilise võrgu vahel võib olla tekkinud piirimärkide omavolilisest ümberpaigutamisest, on põhjendamata ja oletuslik. Veel leidis vastustaja istungil, et kuna piirnevate kinnisasjade omanikud ei ole tõstatanud probleemi, nagu oleks piirimärke peale mõõdistamist teisaldatud, siis tuleb lähtuda sellest, et need on olnud samas kohas. Kohus leiab, et selline oletus ei ole piisavaks faktiliseks asjaoluks kaebuse esitaja suhtes koormava haldusakti vastuvõtmiseks. 5
  36. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Käesoleval juhul eeldanuks faktilise aluse märkimine esmalt probleemi tekitava olukorra (piirimärgid paiknevad looduses geodeetilise võrgu suhtes veaga) kui ka põhjusliku seose väljatoomist seoses kaebuse esitaja käitumise ja eelnimetatud olukorra vahel.
  37. Vastustaja istungil antud seletuse kohaselt on teoreetiliselt kaks põhjust, miks piirmärgid võivad geodeetilise võrguga suhtes erineda: kas on maatükk valesti maha märgitud või on piirimärke hiljem teisaldatud. Vastustaja on lähtunud ettekirjutust välja andes eeldusest, et mõõdistamisandmete lahknevuse põhjuseks on maatüki ebatäpne mõõdistamine. Kaebuse esitaja kinnitas istungil, et Maarja ja Simo katastriüksustel ei kasutatud piirimärkidena ankurdatud torusid, vaid tavalisi metalltorusid. Varemkehtinud katastrimõõdistamise korra kohaselt oli piirimärkide ostmise kohustus maaomanikul. Iseenesest nõustub kohus vastustajaga selles, et sellises olukorras oli maamõõtjal siiski piirimärkide nõuetele vastavuse osas kontrollimiskohustus. Samas ei ole vaidlustatud haldusaktis kaebuse esitajale nõuetele mittevastavate piirimärkide paigaldamist ette heidetud ja see ei ole ka käesoleva haldusaja esemeks. Olukorras, kui piirimärkidena oli kasutatud metalltorusid, mille teisaldamine on ilma erilise pingutuseta võimalik, ei ole vastustajal võimalik eeldada, et piirimärgid on püsinud samas kohas.
  38. Kohus ei pea piisavateks ka vastustaja väiteid selle kohta, et kuna kumbki piirnevate maatükkide omanikest ei ole tõstatanud küsimust piirimärkide võimalikust teisaldamisest ja kuna selline tegu oleks karistusseadustiku § 371 kohaselt väärtegu, siis ei ole piirimärkide teisaldamist peale piiri mahamärkimist toimunud. Vastustaja kinnituse kohaselt ei ole ta nimetatud asjaolu väljaselgitamiseks kontakteerunud maaomanikega. Kohtu hinnangul saab küll piirimärkide paiknemist samas kohas, kuhu need paigutati peale piiri mahamärkimist, eeldada, kuid üksnes sellisele eeldusele tuginedes ei saa vastustaja panna maamõõtjale koormisi. Piirimärkide muutumatul kohal paiknemist saaks tõendada piirnevate maaomanike kirjalike kinnitustega, mida aga haldusmenetluses kogutud ei ole. Seega leiab kohus, et vastustaja eeldus, et mõõdistamisandmete lahknevuse põhjuseks on maatüki ebatäpne mõõdistamine, ei ole piisavalt põhjendatud ja vastustaja ei ole seda tõendanud. Eelnimetatud rikub eelkõige HMS §-i
  39. Sellisel eeldusel ei oleks saanud anda maamõõtja suhtes koormavat haldusakti ja ainuüksi see muudab vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks.
  40. Lisaks eelnevale märgib kohus, et hea haldustavaga ei oleks kooskõlas kaebuse esitajalt kordusmõõdistamise teostamise nõudmine ja asendustäitmisena rahalise kohustuse panemine teo eest, mille toimepanemise hetkel õigusaktidest asendustäitmise võimalust ei tulenenud. Mõõdistamise ajal (2000 ja 2001 aastal) ei kehtinud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord, millel põhineb Maa-ameti nõue. 6
  41. Mõõdistamise ajal kehtis küll MaaKatS § 16 lg 2, mille kohaselt vastutab katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest, kuid nimetatud säte ei oleks andnud Maa-ametile õigust nõuda maamõõtjalt kordusmõõdistamist. Vastustaja on viidanud sellele, et MaaKatS § 162 lõike 6 kohaselt on Maaametil õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isiku tegevuse vastavust õigusaktidele ja lõike 2 kohaselt vajadusel litsentsi tühistada. Vaidlustatud haldusaktiga seda aga tehtud ei ole, selle asemel määrati kaebuse esitajale kordusmõõdistamisekohustus või asendustäitmine raha tasumise näol.
  42. MaaKatS § 17 lõike 2 ja § 191 lõike 1 alusel andis Vabariigi Valitsus 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas 31.10.2003, seega on see vastavalt Riigi Teataja seaduse § 5 lõikele 5 jõustunud 03.11.
  43. Mõõdistamised teostati Maarja maaüksusel märtsis 2001 ja Simo maaüksusel aprillis
  44. Korra § 31 lõike 1 kohaselt kui selgub, et katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega, on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete õigsust. Lõike 2 kohaselt võib katastripidaja vajadusel nõuda maamõõtjalt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks uue mõõdistamise (kontrollmõõdistamise) teostamist vastavalt korras sätestatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt on maamõõtja sellisel juhul kohustatud ühe kuu jooksul, arvates katastripidaja kirjaliku nõude saamise päevast, esitama andmete kontrollimisel saadud selgitused andmete lahknevuse kohta või uued mõõdistamistulemused. Juhul kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole maamõõtjal võimalik andmete kontrolli või kontrollmõõdistamist teostada, on ta kohustatud tekkinud takistustest viivitamata teavitama katastripidajat, kes vajadusel määrab uue tähtaja. Korra rakendussätetes ei ole täpsustatud, kas määrust saab tagasiulatuvalt rakendada ka mõõtmistele, mis on teostatud enne määruse jõustumist. Sellest saab eeldada, et tagasiulatuv kordusmõõdistamise nõue on määruse alusel võimalik. Praegusel juhul on aga mõõdistamistest möödunud 6-7 aastat. Põhimõtteliselt oleks vastustaja võinud mõõtmistulemuse lahknemise avastada ka enne 03.11.2003 ehk siis kehtiva katastrimõõdistamise korra jõustumist. Kuni 02.11.2003 kehtis Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 a määrus nr 7 „Katastrimõõdistamise korra kinnitamine“ . Korra punkti 16 kohaselt lubati piiripunkti asukoha geodeetiliseks veaks võrgu suhtes maksimaalselt 50 cm. Tagajärgi selles osas, milline on maamõõtja vastutus juhul, kui viga on suurem korra punktis 16 lubatust, kord ei sätesta.
  45. Asendustäitmise ja sunniraha seadus jõustus 01.01.2002 (§ 28). Kuni selle hetkeni Eesti õiguskorras asendustäitmise instituut puudus. Seaduse rakendussätted ei sea piiranguid sellele, kas seaduses sätestatud sunnivahendeid saab rakendada tagasiulatuvalt enne seaduse jõustumist tekkinud kohustustele või toimunud sündmustele.
  46. Kohus leiab, et käesoleval juhul – arvestades seda, et mõõdistamine toimus enne uue katastrimõõdistamise korra jõustumist – on kaebuse esitajale kordusmõõdistamise või asendustäitmise koormise panemine vastuolus hea halduse tavaga. Riigikohus on põhiõiguse heale haldusele tuletanud põhiseaduse §-st
  47. Nimetatud norm kehtestab laiemalt õiguse korraldusele ja menetlusele (Nt RKÜKo 28.10.2002, nr 3-4-1-5-02, p 30; RKPJKo 17.02.2003, nr 3-4-1-1-03, p 12; 14.04.2003, nr 3-4-1-4-03, p 16). Hea halduse tava põhiseaduslikuks alusprintsiibiks loetakse õigusriigi printsiipi, mille üheks komponendiks on õiguspärase ootuse printsiip. Viimatinimetatuga on vastuolus isikut kohustavatele sätetele tagasiulatuva jõu andmine. Käesoleval juhul ei ole haldusorgan rikkunud kaebuse esitajale tagasiulatuvalt kohustuste rakendamisega ühtegi konkreetset normi, kuid õiguspärasuse tuvastamine tundub vale. 7 Siinkohal tuleb aga arvestada asjaoluga, et kohus saab kontrollida haldustegevust vaid õiguslikult, kuid hea halduse tava hõlmab ka moraalseid ja eetilisi väärtusi. Seetõttu ei oleks ainuüksi hea halduse tava rikkumine vastustaja poolt käesoleval kaevatud ettekirjutuse tühistamise põhjuseks. Et aga kohus tuvastas otsuse punktis 28 haldusakti õigusvastasuse selle ebapiisavate põhjenduste tõttu, tuleb ettekirjutus tühistada eelnimetatud põhjusel. Menetluskulud 34.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse rahuldamisega teeb kohus otsuse vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles kajastatakse esindajale makstud kulusid summas 12 980 krooni. Taotlusele on lisatud õigusabiteenuse osutamise eest esitatud arve (tlk 81). Esitatud sularaha tasumise kviitungite kohaselt (tlk 82) on kaebuse esitaja nimetatud summa advokaadibüroole tasunud. Vastustaja leidis istungil, et õigusabikulud on põhjendamatult suured. Kaebuse esitaja meenutas, et asja arutamist kohtuistungil nõudis just vastustaja, mis suurendas kaebuse esitaja õigusabikulusid. Kaebuse esitaja taotleb ka tasutud riigilõivu summas 80 krooni väljamõistmist, millele vastustaja vastu ei vaielnud. 35. Vastavalt

§ 93lõikele 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb mõista Maa-ametilt A.A.’u kasuks välja menetluskulud summas 13 060 (kolmteist tuhat kuuskümmend) krooni. Kadriann Ikkonen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.